OÜ Dentaarium kaebus Maksu- ja Tolliameti 30.11.2015. a maksuotsuse nr 12.2-3/026771-10 tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Halduskohtu 02.09.2016. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
OÜ Dentaarium apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja – OÜ Dentaarium, esindaja advokaat Andres Veski Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet
RESOLUTSIOON
1.Tagastada OÜ-le Dentaarium 08.05.2017 ringkonnakohtule esitatud täiendav tõend 02.01.2015. a tööjõu rendileping.
2.Võtta asja materjalide juurde 13.02.2017. a apellatsioonkaebuse täiendusele lisatud Tartu Maakohtu poolt 05.06.2015 tsiviilasjas nr 2-15-5409 tehtud määruse väljatrükk.
3.Jätta OÜ Dentaarium apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 02.09.2016. a otsus muutmata.
4.Kaebaja poolt apellatsioonimenetluses kantud kulud jätta tema enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, s. o 29.06.2017, arvates (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) kohustas 30.11.2015. a maksuotsusega nr 12.-3/026771-10 OÜ-d Dentaarium tasuma maksusumma 69 586 eurot 45 senti (I kd, tl-d 62-87). MTA tuvastas, et OÜ Dentaarium tegi kontrollitaval perioodil palgaväljamakseid A..T, A.T., E.M., A.H., A.K., L.S., T.T. ja R.J., kuid ei deklareerinud ega tasunud palgalt tasumisele kuuluvaid tööjõumakse.
2.OÜ Dentaarium esitas MTA 30.11.2015. a maksuotsuse peale vaide, mille MTA jättis 13.01.2016. a vaideotsusega nr 6-1/3163-2 (I kd, tl-d 46-47p) rahuldamata.
3.OÜ Dentaarium esitas 01.02.2016 Tartu Halduskohtule kaebuse MTA 30.11.2015. a maksuotsuse tühistamiseks. Kaebaja on seisukohal, et maksuhaldur on rikkunud uurimispõhimõtet ning on hinnanud tõendeid valikuliselt ja ühekülgselt. Maksuhaldur on asjaolude tuvastamisel tuginenud eelkõige hambaravikabinettides tegutsevate isikute seletustele, mida maksuhaldur on tõlgendanud endale vajalikus suunas. Renditööjõu kasutamist töölepingu alusel töötamiseks ei muuda ka asjaolu, et töötaja jaoks olulised tingimused lepiti kokku OÜ Dentaarium juhatajaga. Puudused töölepingute vormistamisel ei muuda renditööjõu kasutamise lepinguid tühiseks ega loo automaatselt töösuhet töötaja ja renditööjõudu kasutava äriühingu vahel. Tööjõu rentniku ja rendileandja vahel oli sõlmitud kokkulepe, et koolituse korraldab ja selle eest tasub rentnik. Majandustegevus oli EV Grupp Eesti OÜ-l olemas kontrollitaval perioodil ja jätkub ka praeguseni.
4.Tartu Halduskohus jättis 02.09.2016. a otsusega kaebuse rahuldamata. Halduskohus märkis, et poolte vahel on vaidlus eelkõige selle üle, kas kaebaja sai kontrolliperioodil ASP papp OÜ-lt ja EV Grupp Eesti OÜ-lt tööjõurendi teenust või olid tööjõurendi lepingud formaalsed ning vormistatud eesmärgiga jätta mulje tegelikest tehingutest. Sellest sõltub, kas renditöötajad saab lugeda kaebaja töötajateks ja kaebaja peab sellega seoses tasuma täiendavaid tööjõumakse. Halduskohus leidis, et maksuotsus on õiguspärane. Maksuhaldur on tuginenud asjakohastele õigusnormidele, esitanud maksuotsuses ja selle osaks olevas kontrollaktis tõendite analüüsi ja järeldused ning vastanud kaebaja eriarvamuse väidetele. Halduskohus nõustus maksuhalduri seisukohtadega. Halduskohus märkis, et kuna kaebuse väited kattuvad suuresti kontrollakti peale esitatud eriarvamusega ja kaebaja ei ole kohtumenetluses esitanud uusi tõendeid, tugineb halduskohus maksuotsuse ning kontrollakti põhjendustele ning ei hakka neid üle kordama, märkides vastuseks kaebusele järgmist. Halduskohus tõi välja, et poolte vahel puudub vaidlus selles, et kõik väidetavad renditöötajad töötasid OÜ Dentaarium hambaravikabinettides T. P juhtimise ja kontrolli all. Halduskohus osundas sellele, et renditöö tegemine peab kajastuma ka töötaja töölepingus (töölepingu seaduse (TLS) § 6 lg-d 5 ja 9). Maksumenetluse raames ei selgunud, et ASP papp OÜ või
EV Grupp Eesti esindaja oleksid töötajaid teavitanud, et nad asuvad oma tööülesandeid täitma renditööna OÜ-s Dentaarium. Halduskohtu hinnangul kinnitab eeltoodu kogumis, et kõik väidetavad renditöötajad olid tegelikult OÜ Dentaarium töötajad. Halduskohus märkis, et ainult need töötajad, kellelt võeti seletused pärast vestlust T. P oskasid nimetada enda väidetavate tööandjatena EV Grupp Eesti OÜ-d ning sellele eelnenud ASP papp OÜ-d. Seevastu R. J ja L. S, kellelt võeti seletused Põlvas, ütlesid, et töötavad töölepinguga OÜ-s Dentaarium. Halduskohus nõustus maksuhalduriga, et selline ütluste erinevus saab olla tingitud sellest, et Tartu töötajaile oli T. P andnud vahetult enne seletuste võtmist vastavad juhised. Halduskohtu hinnangul on maksuhaldur piisavalt põhjendanud, miks ta leiab, et töölepingud olid koostatud tagantjärele MTA-le esitamiseks. Halduskohus nõustus maksuhalduriga ka selles, et väidetav kokkulepe selle kohta, et rendileandja asemel vastutab rentnik töötajate koolituse ees, viitab samuti sellele, et tööjõurendi lepingud olid formaalsed, kuna kontrollimisel ei esitatud ühtegi tõendit, millest nähtuks, et rentnik on rendiandjalt töötajate koolituse eest makstud summade kompenseerimist nõudnud. Halduskohus pidas õigeks ka maksuhalduri väidet, et eluliselt ei ole usutav, et äriühing kasutab hambaraviteenuse osutamisel teist äriühingut, kui tal pole samal ajal mingeid piiranguid ise töötajaid värvata ja ta teeb ise ka töötajatele palgaväljamakseid. Halduskohtu hinnangul kinnitavad kõik asjaolud kogumis ka maksuhalduri väite õigsust, et ASP papp OÜ-l puudus kontrollitaval perioodil majandustegevus. Ainuüksi majandusaasta aruande esitamine ei tõenda majandustegevust. ASP papp OÜ hoidis tahtlikult kõrvale MTA-le dokumentide esitamisest ja teabe andmisest, T. I käitumine juhatuse liikmena näitab, et tema juhtimise all olevad äriühingud ei tasu töötajatele deklareeritud väljamaksetelt tööjõumakse, äriühingud jäetakse võlgadega maha ning töötajad vormistatakse tööle järgmisesse äriühingusse. OÜ Dentaarium juhatuse liige T. P ja ASP papp OÜ juhatuse liige T. I on omavahel seotud. Halduskohus nõustus vastustajaga, et OÜ Dentaarium hambaravikabinettides tegutsevate EV Grupp Eesti OÜ renditöötajate pöördumisega MTA poole ei saa ümber lükata maksumenetluse käigus kogutud tõendeid. Halduskohus asus seisukohale, et maksumenetluses tuvastatud asjaolud ja kogutud tõendid kogumis kinnitavad maksuotsuse järelduste õigsust. Ka kohtumenetluse käigus T. I ja T. T poolt tunnistajatena antud ütlused ei muuda maksuhalduri seisukohti vaidlusaluse maksuotsuse õiguspärasuse osas. Halduskohus rõhutas, et maksukorralduse seaduse (MKS) § 150 lg 1 korral lasub maksukohustuslasel maksuotsusega määratud maksusumma vaidlustamise korral kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti. Kaebaja väited maksuotsuse tühistamiseks alust ei anna.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
5.OÜ Dentaarium esitas Tartu Halduskohtu 02.09.2016. a otsuse peale apellatsioonkaebuse, milleS palub halduskohtu otsus tühistada ning teha uus otsus, millega tühistada MTA 30.11.2015. a maksuotsus. Kaebaja leidis, et kuigi TLS § 6 lg 5 sätestab renditöö puhul tööandaja kohustuse nimetatud asjaolu töölepingus fikseerida, ei tähenda selle sätte täitmata jätmine, et renditööjõudu ei kasutata. Töölepingute puudused ei ole käesoleval juhul etteheidetavad OÜ-le Dentaarium, sest töölepingud on vormistatud ASP papp OÜ ja EV Grupp Eesti OÜ poolt. Halduskohus on jätnud tähelepanuta, et töötajate kiri MTA-le kinnitab seda, et töötajaid oli teavitatud renditööst. Kaebaja ei nõustu maksuhalduri järeldusega, et T. P oli Tartus olevaid töötajaid jõudnud informeerida sellest, milliseid ütlusi tuleb maksuhaldurile
anda, aga Põlvas olevaid töötajaid mitte. OÜ Dentaarium ja ASP papp OÜ ja EV Grupp Eesti OÜ-l oli kokkulepe, et töötajaid koolitab OÜ Dentaarium, sest töötajate koolitamine antud spetsiifikat arvestades ei olnud tööandja ettevõtte, vaid eelkõige OÜ Dentaarium huvidest lähtuv. Töötajate mittevärbamine ja renditööjõu kasutamine on Eestis tõusev trend, mistõttu pole alust väita nagu sellise asjaolu esinemine ei oleks eluliselt usutav. Ettevõtja on sellise otsuse tegemisel vaba. Ei puutu asjasse, kas T. P ja T. I olid omavahel tuttavad või mitte. Kaebaja rõhutab, et OÜ-l Dentaarium ja EV Grupp Eesti OÜ-l on kehtiv tööjõurendi leping, mida pooled täidavad. Palka maksis ja maksab tööandja ehk ASP papp OÜ ja EV Grupp Eesti OÜ, kuid vastavalt poolte kokkuleppele on reaalne raha ülekandmine töötajatele delegeeritud OÜ-le Dentaarium. Halduskohus on sisuliselt jätnud hindamata T. T ja T. I ütlused. Arusaamatuks jääb halduskohtu seisukoht, miks on maksuhalduri järeldus kohtu jaoks usutavam, kui vahetult kohtumenetluses kogutud tõendid ehk tunnistajate kirjalikult antud ütlused. Kaebaja leiab, et halduskohus on jätnud tõendid igakülgselt hindamata, keskendudes üksnes vastuoludele, mida maksuhaldur on kirjeldanud.
6.Vastustaja vaidleb vastuses apellatsioonkaebusele täies ulatuses vastu ja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Vastustaja nõustub halduskohtu hinnangute ja põhjendustega ning leiab, et halduskohtu otsus on õiguspärane. Kaebaja on hoolimata halduskohtu vastupidistest seisukohtadest jäänud jätkuvalt sisuliselt kindlaks oma nii maksu- kui kohtumenetluses esitatud varasematele väidetele. Vastustaja ei pea otstarbekaks hakata korduvalt esitatud seisukohti veelkord täiendavalt üle kordama. Kaebaja väited halduskohtu poolt tõendite hindamata jätmise kohta on alusetud. Halduskohus on otsuse tegemisel hinnanud igakülgselt, täielikult ja objektiivselt asjas tähtsust omavaid tõendeid ning teinud seda vastastikuses seoses ja kogumis. Pelgalt asjaoluga, et kaebaja tõlgendab neid halduskohtust ja maksuhaldurist erinevalt, ei saa põhjendada kohtupoolset tõendite vale hindamist.
7.Kaebaja esitas 13.02.2017 apellatsioonkaebuse täienduse, milles märgib, et 05.06.2015 tegi Tartu Maakohus asjas nr 2-15-5409 kohtumääruse, millega lõpetati ASP papp OÜ pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohtumääruse p-st 3.2.2 nähtuvad ASP papp OÜ töötajad ja maksuvõlad. Tegemist on samadelt töötajatelt ja samal ajaperioodil arvestatud maksetega, kes MTA hinnangul peaksid olema hoopis OÜ Dentaarium töötajad. MTA ei ole maakohtu määrust vaidlustanud ning see on jõustunud. Kaebaja on seisukohal, et seetõttu ei ole MTA nõue OÜ Dentaarium vastu seaduslik, kuna nõudes märgitud summa on juba esitatud sissenõudmiseks ASP papp OÜ pankrotimenetluses.
8.Vastustaja leiab vastuses apellatsioonkaebuse täiendusele, et selles esitatud asjaolud ei muuda vastustaja seisukohti ega ka halduskohtu otsuse põhjendatust ja õiguspärasust. MTA on kontrollinud ASP papp OÜ maksustamisperioodidel mai 2013 kuni juuli 2014 tööjõumaksude arvestamise ja deklareerimise õigsust ning see on päädinud 06.07.2015 ASP papp OÜ-le koostatud maksuotsusega. Sellega vähendati ASP papp OÜ mai 2013 kuni juuli 2014 väljamaksetelt tehtud maksukohustust. Kuna nii ASP papp OÜ pankrotimenetluses käsitletud kui ka OÜ-le Dentaarium koostatud 30.11.2015 maksuotsuses kajastatud maksukohustusest on ASP papp OÜ 06.07.2015 koostatud maksuotsusega vabastatud, siis ei ole alust kaebaja väitel, et MTA nõue OÜ Dentaariumi vastu ei ole seaduslik.
9.Kaebaja esitas 08.05.2017 ringkonnakohtule OÜ Dentaarium ja EV Grupp Eesti OÜ vahel 02.01.2015 sõlmitud tööjõu rendilepingu.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Ringkonnakohus tagastab kaebajale 08.05.2017 ringkonnakohtule esitatud täiendava tõendi - 02.01.2015. a tööjõu rendilepingu, kuna see esitati pärast ringkonnakohtu 01.03.2017. a määruses menetlusosalistele antud tähtaega (17.04.2017) täiendavate menetlusdokumentide esitamiseks. Täiendavalt on nimetatud uue tõendi tagastamise aluseks ka see, et 02.01.2015. a tööjõu rendilepingut ei ole asja materjalidest nähtuvalt esitatud ei maksumenetluses ega ka halduskohtumenetluses, kuigi lepingu sõlmimise kuupäeva arvestades oli see võimalik ning nii maksumenetluses kui ka halduskohtumenetluses anti kaebajale samuti võimalus omapoolsete tõendite esitamiseks.
11.Lähtudes uurimisprintsiibist ja asjaolust, et Tartu Maakohtu 05.06.2015. a määrus esitati kaebaja apellatsioonkaebuse täienduse lisana ning kaebaja viitas sellele seoses täienduses toodud põhjendustega selle kohta, miks vaidlusaluses maksuotsuses toodud nõue OÜ Dentaarium vastu ei ole kaebaja arvates siiski seaduslik, võtab ringkonnakohus maakohtu viidatud määruse väljatrüki asja materjalide juurde.
12.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust ning Tartu Halduskohtu vaidlustatud otsus tuleb jätta muutmata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu vaidlustatud otsuses toodud põhjendustega ning ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks vaidlustatud otsuse tühistamisele. Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu vaidlustatud otsusest ega ka asja materjalidest, et halduskohus oleks kohaldanud materiaalõiguse norme vääralt, hinnanud ebaõigesti olemasolevaid tõendeid või rikkunud asja lahendades kohtumenetluse norme ja see oleks kaasa toonud ilmselgelt ebaõige lahendi tegemise. 02.09.2016. a otsust tehes on halduskohus ringkonnakohtu arvates hinnanud esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses õiguspäraselt ega ole jätnud ka OÜ Dentaarium seisukohti analüüsimata. Kuna ringkonnakohus nõustub halduskohtu vaidlustatud otsuse põhjendustega, ei pea ringkonnakohus HKMS § 201 lg 4 alusel vajalikuks käesolevas otsuses sama vaidlusküsimuse osas halduskohtu põhjendusi korrata.
13.OÜ Dentaarium apellatsioonkaebuse põhjendustest nähtuvalt on kaebaja jäänud endiselt kindlaks oma varasematele, nii maksu- kui ka halduskohtumenetluses esitatud, väidetele. Arvestades seda, et enamus apellatsioonkaebuses toodud väiteid ja selgitusi, mis on esitatud vastuväidetena halduskohtu vaidlustatud otsuse p-dele 22-28 ja 30-31 on samal viisil ja praktiliselt samasisulistena esitatud juba eriarvamuses kontrollaktile ja ka halduskohtule esitatud kaebuses ning nii maksuhaldur kui ka halduskohus on vaidlustatud maksuotsuses ja kohtuotsuses nende väidete ja selgituste kohta omapoolse seisukoha andnud, millega ka ringkonnakohus nõustub, siis ei käsitle ringkonnakohus neid kaebaja väiteid ja selgitusi käesolevas otsuses uuesti.
14.Sisult uuteks väideteks võib pidada üksnes neid kaebaja väiteid, mille kohaselt on halduskohus 02.09.2016. a otsuse tegemisel jätnud asjas olemasolevad tõendid hindamata. Ringkonnakohus ei nõustu ka kaebaja sellesisuliste vastuväidetega. HKMS § 61 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise väide on tõendatud või mitte. Seejuures analüüsib ka kohus otsuse tegemisel tõendeid kogumis ja
vastastikuses seoses. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole halduskohus rajanud vaidlustatud otsust tõenditele, mida ei ole uuritud ja mida kohtutoimikus ei ole. Halduskohus on vaidlusaluse otsuse tegemisel otsuse põhjendustest nähtuvalt igakülgselt, täielikult ja objektiivselt hinnanud asjas tähtsust omavaid tõendeid ja analüüsinud neid ka nende vastastikuses seoses ja kogumis. Asjaoluga, et kaebaja tõlgendab tõendeid halduskohtust ja maksuhaldurist erinevalt ja sellest tulenevalt halduskohtu poolt tehtud järeldustega ei nõustu, ei saa aga põhjendada väidet kohtupoolsest tõendite valest hindamisest või otsuse põhjendamata jätmisest. Halduskohtu 02.09.2016. a otsuse põhjendused on ringkonnakohtu hinnangul üksikasjalikud, selgelt jälgitavad ja põhjalikud ning apellatsioonkaebuses ei ole OÜ Dentaarium selliseid argumente, millest tulenevalt oleks apellatsioonimenetluses võimalik asuda vaidlustatud otsuses toodust erinevatele järeldustele.
15.Põhjendatud ei ole ka kaebaja väide, et halduskohus jättis sisuliselt hindamata tunnistajate T. I ja T. T poolt kirjalikult antud ütlused. Arvestades kirjalike ütluste andmise asjaolusid ja sisu (kd III, tl 58-62), nõustub ringkonnakohus halduskohtu vaidlustatud otsuses toodud hinnanguga, et need ütlused ei muuda maksuhalduri seisukohti vaidlusaluse maksuotsuse tegemise aluste esinemise osas ega ka maksuotsuse õiguspärasuse osas. Samuti nõustub ringkonnakohus halduskohtuga osas, et ilmselgelt saab usutavamaks pidada tunnistajate poolt vahetult pärast vaidlusaluste tehingute toimumist antud ütlusi, kui neile vastanduvaid hilisemaid ütlusi kohtumenetluses. T. I poolt kohtumenetluses antud üldsõnalised vastused esitatud küsimustele ei veena ka ringkonnakohut selles, et maksuhalduri kontrollakti p-des 1.1.2.1-1.1.2.4 toodud järeldused ASP papp OÜ kohta oleksid ekslikud. Samuti pidas halduskohus ringkonnakohtu hinnangul asjas kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses hinnates T. T kirjalikest selgitustest usutavamaks maksuhalduri kontrollakti p-des 1.1.25-1.1.2.9 toodud järeldusi, mis põhinesid maksumenetluse käigus kogutud tõenditel.
16.Ringkonnakohtu hinnangul on igati õiguspärane ja menetlusökonoomika seisukohalt põhjendatud ka Tartu Halduskohtu poolt vaidlusaluse otsuse p-s 20 märgitu, et nõustudes maksuhalduri seisukohtadega (maksuhaldur on esitanud maksuotsuses ja selle osaks olevas kontrollaktis tõendite analüüsi ja järeldused ning vastanud kaebaja eriarvamuse väidetele) ja arvestades, et kaebuse väited kattuvad suuresti kontrollakti peale esitatud eriarvamusega ning kaebaja ei ole kohtumenetluses esitanud uusi tõendeid, tugineb halduskohus kooskõlas HKMS § 165 lg-ga 2 ka maksuotsuse ja selle osaks oleva kontrollakti põhjendustele neid kõiki oma otsuses üle kordamata.
17.Arvestades seda, et maksuhalduri poolt välja toodud ja kirjeldatud vastuolud asjassepuutuvates dokumentaalsetes tõendites ja ka seletusi andnud isikute ütlustes ongi kogumis ja vastastikuses seoses olnud aluseks OÜ-le Dentaarium täiendava maksukohustuse määramisel vaidlustatud maksuotsusega, ei ole põhjendatud ka kaebaja väide, et halduskohus on kõnealustele ja just maksuhalduri poolt välja toodud vastuoludele üleliigset ja põhjendamatut tähelepanu pööranud. Esitatud kaebuse lahendamisel pidigi halduskohus hindama, kas üldse ja millises ulatuses on maksuhalduri poolt välja toodud vastuolud erinevate tõendite vahel maksustamise seisukohalt asjakohased. Seda halduskohus ka tegi ja jõudis ringkonnakohtu arvates õige lõppjärelduseni, mille kohaselt on vaidlustatud maksuotsus igati õiguspärane ja kaebaja poolt esitatud vastuväited ei anna alust 30.11.2015. a maksuotsuse tühistamiseks.
18.Mis puudutab kaebaja poolt 13.02.2017 esitatud apellatsioonkaebuse täiendust, milles väidetakse, et MTA nõue OÜ Dentaarium vastu ei ole seaduslik ka seetõttu, et märgitud summa on juba esitatud sissenõudmiseks ASP papp OÜ pankrotimenetluses, siis ringkonnakohus kaebaja sellise väitega ei nõustu. Kaebaja poolt esitatud maakohtu 05.06.2015. a määruse p-st 3.2.4 nähtuvalt on maakohus viidatud asjas tuginenud ASP papp OÜ enda poolt deklareeritud summadele erinevate maksude ja maksete lõikes, s. o tegemist on pankroti väljakuulutamise menetluses avaldaja enda poolt esitatud andmetega, mille sisulist õigsust ei ole pankrotimenetluses kontrollitud ja mis võivad seega kajastada just seda, mida nende deklareerija deklaratsioonide esitamise hetkel neis ükskõik mis põhjusel kajastada soovis. Nagu nähtub asja materjalidest, on MTA 07.04.2014. a korralduse nr 12.2-3/022716-1 ja 27.01.2015. a korralduse nr 12.2-3/022716-7 alusel kontrollinud ka ASP papp OÜ poolt maksustamisperioodidel mai 2013 kuni juuli 2014 isikutele tehtud väljamaksetelt tulumaksu, töötuskindlustus- ja kogumispensioni makse kinnipidamise, arvestamise ja deklareerimise, sotsiaalmaksu arvestamise ja deklareerimise ning tulumaksu arvestamise ja deklareerimise õigsust. Eelmainitud kontrollimenetlus lõppes 06.07.2015 ASP papp OÜ-le koostatud maksuotsusega nr 12.2-3/022716-11, millega vähendati ASP papp OÜ mai 2013 – juuli 2014 väljamaksetelt kinnipeetud tulumaksu kohustust 26 903,21 euro võrra, väljamaksetelt arvestatud sotsiaalmaksu kohustust 50 476, 29 euro võrra, väljamaksetelt kinni peetud ja arvestatud töötuskindlustusmakse kohustust 4588,76 euro võrra ja väljamaksetelt kinnipeetud kohustusliku kogumispensioni makse kohustust 3068,66 euro võrra. Kuna nii ASP papp OÜ pankrotimenetluses käsitletud kui ka OÜ-le Dentaarium koostatud 30.11.2015. a maksuotsuses kajastatud maksukohustusest on ASP papp OÜ 06.07.2015 koostatud maksuotsusega vabastatud, siis ei ole ringkonnakohtu hinnangul mingisugust alust kaebaja seisukohal, et MTA nõue OÜ Dentaarium vastu ei ole seaduslik põhjusel, et sama nõue on esitatud ka ASP papp OÜ vastu. Eelnevat arvestades ei tekita OÜ Dentaarium 13.02.2017. a täiendus kuidagi kahtlust 30.11.2015. a maksuotsuse nr 12.2-3/02771-10 ega ka Tartu Halduskohtu 02.09.2016. a kohtuotsuse põhjendatuses ja õiguspärasuses.
19.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad kaebaja poolt apellatsioonimenetluses kantud kulud (riigilõiv) kaebaja enda kanda vastavalt HKMS § 108 lg-le 1.
Tiina Pappel
Agu Timmi
Maili Lokk
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.