2-16-10189/15 - Pankrotiõigus - Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. PankrS § 31 lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Võlausaldaja nõude aluseks on 11.05.2016. a sõlmitud notariaalne võlatunnistus ning kokkulepe kohesele sundtäitmisele allumise kohta. Võlatunnistuse kohaselt kinnitab võlgnik, et ta võlgneb võlausaldajale 10.05.2016. a seisuga kokku 270 966,27 eurot ning kohustub tasuma vastava summa võlausaldajale hiljemalt 11.05.2016. a. Kohustuse täitmisega viivitamise korral on võlausaldajal õigus nõuda viivist 0,05% päevas iga tasumisega viivitatud päeva eest. Võlatunnistuse aluseks on võlausaldaja ja XXXX poolt võlgnikule antud laenud. PankrS § 10 lg 2 p 2 ja p 4 kohaselt võlgniku maksejõuetuse põhistamiseks peab võlausaldaja muu hulgas tuginema vähemalt ühele järgmistest asjaoludest: võlgniku suhtes toimuvas täitemenetluses ei ole kolme kuu jooksul vara puudumise tõttu saadud nõuet rahuldada või kui täitemenetluses ilmneb, et võlgnikul ei jätku vara kõigi kohustuste täitmiseks või kui võlgnik teatab võlausaldajale, kohtule või avalikkusele, et ta ei suuda oma kohustusi täita. 12.05.2016. a esitas võlausaldaja Tallinna kohtutäitur Risto Sepale täitmisavalduse, mille esemeks on käesoleva pankrotiavalduse esemeks olev nõue. Võlausaldaja täitmisavalduse alusel algatas kohtutäitur Risto Sepp täitemenetluse nr 027/2016/967. XXXXon kohtutäitur Risto Sepale täitemenetluse nr 027/2016/967 raames avaldanud, et tal puuduvad võimalused nõude rahuldamiseks. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku vara väärtus on ca 460 000 eurot ja teadaolevate kohustuste maht on 3 710 170,40 eurot. Võlgnik töötab seoses terviserikkega osalise tööajaga, igakuine sissetulek on 750 eurot. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks. Ajutine haldur on tuvastanud, et maksejõuetuse põhjuseks on ülejõukäivad käenduskohustused, seega tuleb maksejõuetuse põhjuseks pidada muud asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses. Pankrotivara moodustamise aluseks saab PankrS § 108 kohaselt olla vara tagasivõitmine või tagasinõudmine. Selgeid tagasivõitmise võimalusi haldur ajutise menetluse käigus ei tuvastanud. Ajutine pankrotihaldur Svetlana Pilden on esitanud tasunõude 12,5 töötunni eest kokku summas 1 125 eurot. Võlausaldaja ega võlgnik ajutise halduri tasunõudele vastu ei vaidle. PankrS § 23 lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 1 125 eurot ja tehtud kulutuste eest 56 eurot. Kohus jätab PankrS § 150 lg 2 alusel menetluskulud täies ulatuses võlgniku kanda. PankrS § 150 lg 2 järgi kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Menetlusosaliste menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses võlgniku kanda.