X avaldus Y pankroti väljakuulutamiseks Kohustustest vabastamise menetlus
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 6. oktoobri 2022. a määrus (kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine)
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Y määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad määruskaebuse menetlemisel
Võlgnik Y (isikukood XXXXXXXXXXX) Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu (registrikood 70000349), lepinguline esindaja UK Võlausaldaja AS SEB Pank (registrikood 10004252), lepinguline esindaja KH
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 6. oktoobri 2022. a määrus muutmata.
2.Jätta Y määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta määruskaebuse menetlemise kulud Y kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest alates Riigikohtule määruskaebuse (pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 6). Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.Harju Maakohus kuulutas 1. novembri 2016. a määrusega välja Y (võlgnik) pankroti. Maakohus lõpetas 18. septembri 2017. a määrusega võlgniku pankrotimenetluse, algatas võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ning määras võlgniku usaldusisikuks võlgniku enda. Võlgniku pankrotimenetluses jäid rahuldamata järgmiste võlausaldajate nõuded: kohtutäitur Kaire Põltsi nõue 49 372,82 eurot, kohtutäitur Risto Sepa nõue 19 663,60 eurot, AS-i SEB Pank nõue 2 969 662,29 eurot, Maksu- ja Tolliameti nõue 1 631,54 eurot, X nõue 274 596,28 eurot ja Eesti Energia AS-i nõue 9,86 eurot.
2.Esitatud aruannete kohaselt tegi võlgnik kohustustest vabastamise menetluse ajal võlausaldajatele tagasimakseid järgmiselt: kohtutäitur Kaire Põltsile 205,95 eurot, kohtutäitur Risto Sepale 81,51 eurot, AS-ile SEB Pank 12 381,58 eurot, Maksu- ja Tolliametile 7,5 eurot, ning Xle 1144,68 eurot. Eesti Energia AS-ile ei teinud võlgnik ühtegi tagasimakset.
3.Kohustustest vabastamise menetluse ajal töötas võlgnik Aktsiaseltsi F terminali direktorina. Aruande kohaselt oli võlgniku sissetulek ajavahemikus 01.10.2017–31.12.2017 825 eurot kuus ning ajavahemikus 01.01.2018–01.10.2018 1200 eurot kuus. Esimesel aruandeperioodil tegi võlgnik tagasimakseid kokku 2382,01 eurot. Ajavahemikus 01.10.2018–31.03.2019 ja 01.09.2019–30.09.2019 oli võlgniku sissetulek 1200 eurot kuus ning 01.04.2019–31.08.2019 oli sissetulek 960 eurot kuus. Samal perioodil tegi võlgnik võlausaldajatele tagasimakseid kokku 2527,9 eurot. Ajavahemikus 01.10.2019–01.10.2020 oli võlgniku igakuine sissetulek 1200 eurot ning ta sai lisaks ühekordse preemia 1200 eurot. Samal ajavahemikul tegi võlgnik võlausaldajatele tagasimakseid kokku 3007,11 eurot. Ajavahemikus 01.10.2020–01.10.2021 oli võlgniku igakuine sissetulek 1200 eurot ning ta tegi võlausaldajatele tagasimakseid kokku 3076,33 eurot. Ajavahemikus 01.10.2021–01.09.2022 oli võlgniku igakuine sissetulek 1200 eurot ning ta tegi võlausaldajatele tagasimakseid kokku 2827,9 eurot. Kõigil aruandeperioodidel olid võlgniku keskmised igakuised kulud 700 eurot.
13.septembril 2022 esitas võlgnik taotluse vabastada teda pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Maakohus kuulas võlgniku ära 14. septembri 2022. a istungil. Maakohus selgitas võlgnikule, et tal on esitamata tuludeklaratsioonid ning pangakonto väljavõtted ja tööleping. Võlgniku selgituste kohaselt on tal ainult üks pangakonto ning osa juhatuse liikme tasust makstakse sularahas, osa kantakse pangakontole ning osa on ta tasunud võlausaldajatele. Võlgnik elab 165 m2 suuruses majas, mille rendikulud maksab võlgniku tööandja. Võlgnik elab koos oma tütre ja abikaasaga, kes mõlemad töötavad ja katavad ise oma kulud. Menetlusosaliste seisukohad ja menetluse edasine käik
Maksu- ja Tolliamet jättis võlgniku kohustustest vabastamise kohtu otsustada.
6.AS SEB Pank vaidles avaldusele vastu. Võlausaldaja on esile toonud, et võlgnik on juhatuse liige ja terminali direktor majandusnäitajate kohaselt kasumlikus ettevõttes, kuid võlgniku igakuine töötasu on sellele vaatamata võrdlemisi madal. Võlgnik on jätnud esitamata selgitused, miks ta ei ole otsinud tulutoovamat tegevust. Võlgniku aruannete kohaselt kannab tema kulud Endel Siff. Võlausaldaja hinnangul ei ole eluliselt usutav, et teine eraisik tasub läbi aastate võlgniku eest tema eluasemekulusid. Võlausaldaja hinnangul peaks võlgniku tuluna arvestama ka seda, et eluasemekulud kannab kolmas isik, samuti kannab kolmas isik kõik auto kasutamisega seotud kulud. Võlgnik on aruandluses kajastanud kommunaalkulusid
2-16-10189 200 eurot ja söögikulud 500 eurot, kuid arvelduskontolt ei nähtu selliste kulutuste tegemist. Arvelduskontolt nähtub, et võlgnik teeb makseid enda kontode vahel, kuid osade arvelduskontode väljavõtted on kohtule esitamata. Võlausaldaja hinnangul on võlgnik oma kohustusi tahtlikult rikkunud. Maakohtu määrus ja põhjendused
7.Maakohus jättis 6. oktoobri 2022. a määrusega võlgniku kohustustest vabastamata ning vabastas võlgniku usaldusisiku kohustustest. Menetluskulud jättis maakohus võlgniku kanda.
7.1.Maakohus nõustus AS-i SEB Pank seisukohaga, et võlgnik tuleb jätta kohustustest vabastamata, kuna ta on oma kohustusi tahtlikult rikkunud. Maakohtu hinnangul on võlgnik nõustunud viie aasta jooksul Aktsiaseltsi F terminali direktori ametikohal töötades töötasuga, mis jääb alla Eesti keskmise töötasu. Ajavahemikus 2017–2021 oli Eesti keskmine brutokuu palk 1221–1548 eurot. Kui võlgnik on viie aasta jooksul lasknud oma eluasemekulud tasuda kolmandal isikul ning sealjuures piirdunud igakuise sissetulekuga, mis jääb alla Eesti keskmise palga, oleks ta pidanud tegema jõupingutusi tasuvama töö leidmiseks, mis oleks võimaldanud võlausaldajate nõuete rahuldamist suuremas ulatuses. Seega rikkus võlgnik maakohtu hinnangul PankrS § 173 lg 1 sätestatud kohustust.
7.2.Võlgnik on 5-aastase kohustustest vabastamise menetluse ajal teinud võlausaldajatele väljamakseid 13 821,22 eurot, mis moodustab võlgade kogusummast 0,42 %. Maakohtu hinnangul viitab see võlgniku huvi puudumisele kohustustest vabastamise menetluse eesmärgi vastu ning tahtmatusele teha pingutusi pankrotimenetluse põhjustanud kohustuste reaalseks vähendamiseks. Võlgniku esitatud aruanded on vastuolus võlgniku esitatud tõenditega. Menetluses kogutud tõenditest nähtub, et tegelikkuses oli võlgnikul võimalik teha võlausaldajatele väljamakseid suuremas mahus. Tegelikkuses on võlgnik saanud tulu, mis ületab oluliselt aruandluses kajastatud tulu. Oma tulu varjamisega kahjustas võlgnik oma võlausaldajate huve.
7.3.Aktsiaseltsi F majandusaasta aruandest nähtub, et juhatuse ja nõukogu liikmed on saanud 2021. aastal 184,5 tuhat eurot (koos sotsiaalmaksuga) töötasu. Äriregistri B-kaardilt nähtub, et võlgnik on alates 2015. aastast Aktsiaseltsi F juhatuse liige. Kuna majandusaasta aruanne on vandeaudiitori kinnitatud, ei ole maakohtu hinnangul eluliselt usutav, et võlgnik oleks juhatuse liikme tasust ilma jäänud. Juhatuse liikme lepingu järgi oli võlgniku juhatuse liikme tasu juba 2015. aastal igakuiselt 5000 eurot. Praeguses menetluses on võlgnik juhatuse liikme tasu saamist kohtu ja võlausaldajate eest varjanud. Võlgnik jättis maakohtule avaldamata, kuhu tema juhatuse liikme tasud on välja makstud. PankrS § 173 lg 2 sätestab expressis verbis, et võlgnik ei tohi oma tulusid ja vara varjata ning kohustub kohtu nõudel andma teavet oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgnik kinnitas maakohtule, et kohustub täitma PankrS § 173 nimetatud kohustusi, kuid jättis need siiski täitmata. Tegelike sissetulekute varjamine saab maakohtu hinnangul olla üksnes süüline ja tahtlik tegevus, millega võlgnik on võlausaldajate huve kahjustanud.
7.4.PankrS § 175 lg 4 kohaselt võlgnik peab andma vande all kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Võlgnik on andnud menetluses kohtule valevande. Maakohtule esitatud aruandlus nii sissetulekute kui väljaminekute kohta ei vasta tegelikkusele. Maakohus ei pidanud eluliselt usutavaks, et Aktsiaseltsi F vandeaudiitor on kinnitanud majandusaasta aruande, mis ei vasta juhatuse liikmetele määratud tasu osas tegelikkusele. Kuna võlgnik ei andnud võlausaldajate nõuete rahuldamiseks endast parimat ning jättis süüliselt oma kohustused täitmata, kahjustades
2-16-10189 sellega võlausaldajate huve, lõpetas maakohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ning jättis võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata. Menetluskulud jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 kohaselt võlgniku kanda. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
8.Võlgnik esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ning vabastada võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.
9.Maakohus leidis, et võlgnik ei ole selgitanud, miks ta ei ole tulutoovama tegevusega tegelnud. Võlgnik lisas määruskaebusele tõendina 03.02.2016 ambulatoorse epikriisi, millest nähtub, et võlgnik põeb diabeeti ning tema tervislik seisund on halvenenud. Viidatud haiguse tõttu ei ole võlgnik saanud tulutoovamat tegevust otsida. Aktsiaseltsi F esitatud kinnituskirja kohaselt töötab võlgnik osalise tööajaga ehk 20 tundi nädalas, mis on tingitud tervise halvenemisest. Osalise tööajaga töötamise tõttu ei ole võlgnik suutnud võlausaldajate nõuete rahuldamiseks rohkemat teha. Seega ei ole võlgnik süüliselt ega tahtlikult võlausaldajate huve kahjustanud ning tuleb pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada.
10.Maksu- ja Tolliamet palus jätta määruskaebuse rahuldamata. Võlgniku töötasu on aastatel 2017–2021 olnud mitte üksnes Eesti keskmisest töötasust väiksem, vaid väiksem ka võlgniku tööandja Aktsiaseltsi F makstud keskmisest töötasust. Ajavahemikus 2017–2021 on võlgniku tööandja deklareerinud oma töötajate keskmiseks töötasuks (bruto) 1596–2131 eurot kuus ühe töötaja kohta.
11.AS SEB Pank palus samuti jätta võlgniku määruskaebuse rahuldamata. Võlausaldaja leidis, et võlgnikul oli võimalus osalise tööajaga seotud asjaolusid kogu varasema menetluse ajal selgitada, kuid ta ei ole seda teinud. Võlgnik ei ole üheski menetluse varasemas etapis avaldanud, et töötab osalise tööajaga või tervislikel põhjustel ei ole tal olnud võimalik tasuvamat tööd leida. Ei ole eluliselt usutav, et nii suures ettevõttes nagu on võlgniku tööandja, on juhatuse liikmel ja terminali direktoril võimalik töötada osalise tööajaga. Ei ole eluliselt usutav, et mõistlik isik, kes ei ole oma töötasust võimeline oma igakuiseid kulusid kandma, ei tee midagi selleks, et oma sissetulekuid suurendada. Eriti juhul, kui enne pankrotimenetlust oli tegemist eduka inimesega. Võlgniku sissetulekuteks menetluse ajal tuleks arvestada ka need tasud, mida kandsid tema eest teised isikud. Kõigi võlgniku kulude kandmist saab pidada võlgniku varjatud töötasuks ning võlausaldajatele oleks tulnud teha väljamakseid nende sissetulekute alusel. Seega on maakohus jätnud põhjendatult võlgniku kohustustest vabastamata.
12.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 kohaselt lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
13.Kolleegium leiab, et maakohtu vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Maakohtu määrus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus §-ga 659 muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654 lg 6 ja § 659).
14.Võlgniku kohustustest vabastamine otsustatakse hagita menetluses (PankrS § 3 lg 2). TsMS § 477 lg 5 järgi ei ole kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Sama
2-16-10189 paragrahvi lg 7 kohaselt peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel.
15.Praeguses asjas tuleb kohaldada kohustustest vabastamise menetlusele pankrotiseaduse sätteid, kuna menetlus algas enne füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) jõustumist (vt FIMS § 68 lg 2). PankrS § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus viie aasta möödumisel võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Võlgniku kohustused järelevalvemenetluses sätestab PankrS § 173. Võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras (võlgadest vabastamise menetluse eesmärk) ei ole eelduslikult iga võlgniku õigus ning seadus (PankrS § 175 lg-d 2 ja 4) sätestab absoluutsed keeldumisalused, mille puhul on võlgniku kohustustest vabastamine välistatud (vt Riigikohtu 20.06.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-49-16, p 15).
16.Toimiku materjalidest nähtuvalt töötas võlgnik kogu menetluse ajal Aktsiaseltsi F terminali direktorina. Tegemist on keskmise suurusega heal järjel ettevõttega, mille käive oli 2022. a 364 646 eurot (II kd tl 106) ning 2021. a majandusaasta aruande kohaselt oli ettevõtte 2020. a kasum 220 956 eurot (II kd, tl 116 pöördel). Võlgnik oli kohustustest vabastamise menetluse ajal Aktsiaseltsi F juhatuse liige. 2021. a majandusaasta aruande kohaselt maksti 2021. a tegev- ja kõrgem juhtkonnale 184 472 euro ulatuses tasusid (II kd, tl 123). Võlgnik kuulus kohustustest vabastamise menetluse ajal ettevõtte juhtkonda. Võlgniku töölepingust nähtub, et võlgnikule määrati alates 08.06.2015 juhatuse liikme tasuks 5000 eurot (II kd, tl 152 pöördel). Natuke vähem kui aasta hiljem, 01.04.2016 küll vähendati võlgniku juhatuse liikme tasu 750 euroni. Võlgnik esitas koos määruskaebusega perearst SR väljastatud ambulatoorse epikriisi, mille kohaselt patsiendil esinevad suhkruainevahetuse häired ning patsiendile on näidustatud alkoholivaba dieet. Anamneesi kohaselt on patsiendi üldenesetunne hea ning koormustaluvus samuti hea. Ambulatoorses epikriisis pole ühtegi viidet sellele, et võlgnik peaks diabeedi tõttu töökoormust vähendama. Aktsiaseltsi F väljastatud tõendi kohaselt makstakse võlgnikule alates 01.09.2019 juhatuse liikme tasu 1200 eurot kuus ning ta töötab osalise tööajaga 20 tundi nädalas. Tõendis kinnitatakse, et võlgnikule makstakse tema avalduse alusel töötasu sularahas (II kd, tl 174).
17.Eeltoodud asjaoludest lähtudes on maakohus kolleegiumi hinnangul õigesti järeldanud, et võlgnik on oma kohustusi süüliselt rikkunud. Võlgnik on küll kogu menetluse ajal töötanud, kuid tema töötasu on makstud sularahas ja suure osa tema igapäevastest kuludest (elamiskulud) on kandnud kolmas isik. Võlgnik on kogu aruandeperioodi jooksul töötanud majanduslikult heal järjel ettevõttes juhatuse liikmena. 2021. a majandusaasta aruande kohaselt on juhatuse liikmetele makstud suurtes summades tasusid. Võlgnik ei ole kogu aruandlusperioodi jooksul avaldanud oma tegelikke sissetulekuid, esitades pangakonto väljavõtteid valikuliselt ning jättes osa kulusid kontoväljavõtetest välja. Võlgniku esitatud ambulatoorne epikriis küll kinnitab suhkrutõve esinemist, kuid selles ei ole viiteid vajadusele vähendada võlgniku töökoormust. Töövõime vähenemist ja töökoormuse vähendamise vajadust hindab töötervishoiuarst, samuti tegeleb töövõime hindamisega töötukassa, kes väljastab isikutele tõendeid osalise töövõime kohta. Praeguses asjas esitatud tõendeid ei tõenda kolleegiumi hinnangul, et suhkruhaiguse tõttu on võlgniku töövõime oluliselt vähenenud ja halvenenud. Perearsti tõend võlgnikul suhkruhaiguse esinemise kohta ei ole kolleegiumi hinnangul nende asjaolude tõendamiseks piisav.
18.Maakohus jõudis menetluses esitatud tõendite alusel õigesti järeldusele, et võlgnik on teadlikult ja tahtlikult oma sissetulekuid olulises ulatuses varjanud. Sellise tegevusega on võlgnik võlausaldajate huve oluliselt kahjustanud. Seetõttu nõustub kolleegium maakohtu
2-16-10189 otsustusega, et võlgniku taotlus teda täitmata jäänud kohustustest vabastada tuli rahuldamata jätta. Maakohtu määrus jääb muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Menetluskulud
19.Menetluskulud tuleb TsMS § 171 lg 1 alusel jätta määruskaebuse esitaja kanda. Kuna määruskaebemenetluses kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad, ei ole neid vaja rahaliselt kindlaks määrata. (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Ele Liiv, Neve Uudelt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.