Uus-Poolsi OÜ kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 18.01.2017 otsuse nr 13-30.3/17/66 tühistamiseks ning Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti kohustamiseks vaadata Uus-Poolsi OÜ taotlus uuesti läbi
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebuse esitaja – Uus-Poolsi OÜ, esindaja advokaat Hannes Olli; Vastustaja – Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet
Resolutsioon
1.Jätta Uus-Poolsi OÜ kaebus rahuldamata.
2.Jätta kaebuse esitaja menetluskulud tema enda kanda.
Edasikaebamise kord
Käesoleva kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul selle avalikult teatavakstegemisest arvates ehk hiljemalt 21.07.2017 (k.a). Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses.
22.08.2016 esitas Uus-Poolsi OÜ Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA) põllumajandusministri 13.03.2015 määruse nr 25 „Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse andmise ja kasutamise tingimused ja kord“ (määrus nr 25) raames taotluse (viitenr 64001600183) toetuse saamiseks summas 149 400,30 eurot. Toetuse kasutamise eesmärk oli projekti raames ehitada saunade jm füüsilise heaoluga seotud teeninduse peamaja, saunamaja, elamustemaja (garaaž) ja päikeseenergiajaam.
2.PRIA jättis 18.01.2017 otsusega nr 13-30.3/17/66 (vaidlustatud otsus) Uus-Poolsi OÜ taotluse rahuldamata, kuna määruse nr 25 kohaselt saab toetust taotleda majandustegevuse mitmekesistamiseks ja arendamiseks vajalike tegevuste kohta. Ehitusload on väljastatud elamule, elamu juurde kuuluvale garaažile, suvilale ja aiamajale. Investeeringuobjektid ei ole toetatavad.
16.02.2017 esitas Uus-Poolsi OÜ PRIA-le vaide, mille kohaselt muudetakse hoone(te) kasutusotstarvet pärast ehitise valmimist kasutusloa taotlemisel. PRIA jättis 09.03.2017 vaideotsusega nr 13-30.3/17/163-1 Uus-Poolsi OÜ vaide rahuldamata. Vaideotsuse põhjenduste kohaselt peab PRIA investeeringuobjekti nõuetekohasuse hindamisel lähtuma ehitusloast, millest nähtub investeeringuobjekti sihtotstarve. PRIA selgitas, et ainult ehitusloast nähtub, millise investeeringuobjektiga on tegemist. Asjaolu, et hoone kasutusotstarvet saab muuta pärast ehitise valmimist kasutusloa taotlemisel, ei oma toetuse määramise seisukohalt mitte mingit tähtsust. Kui ehitusloal on märgitud hoone kasutusotstarbeks „elamu“, siis toetust sellisele ehitisel määrata ei saa, olgugi, et hoonet võidakse tulevikus kasutada elamuskeskusena.
3.10.04.2017 saabus Tartu Halduskohtusse Uus-Poolsi OÜ kaebus PRIA 18.01.2017 otsuse nr 13-30.3/17/66 tühistamiseks ning PRIA kohustamiseks vaadata Uus-Poolsi OÜ taotlus uuesti läbi. Tartu Halduskohus võttis 13.04.2017 kaebuse menetlusse ja tegi vajalikud eelmenetluse toimingud.
KAEBAJA VÄITED
4.Kaebaja väitel ei selgu vaidlustatavast otsusest, milline Uus-Poolsi OÜ taotletav tegevus ei vasta toetuse saamiseks esitavatele nõuetele, arvestades asjaolu, et tegevus, mille elluviimise jaoks kaebaja toetust taotles, on atraktiivse elamuskeskuse loomine maapiirkonda Vormsi saarel. Toetust taotletakse elamuskeskust teenindavate hoonete rajamiseks. Ebaõige on põhjendus, nagu nähtuks taotlusele lisatud hoonetekompleksi arhitektuursest projektist, et kaebaja kavatseks taotletavat toetust kasutada elamu ehitamiseks. Eluruume ei asu peahoones ega saunas – PRIA on vaidlustatud otsuses täpselt vastupidiselt ja ekslikult toonud välja eluruumide ja mitteeluruumide pinna suuruse.
VASTUSTAJA VASTUVÄITED
5.Vastustaja palub jätta kaebus täielikult rahuldamata. Vastustaja vastuväidete kohaselt on nad taotluse rahuldamata jätmisel lähtunud toetuse taotlemisel esitatud dokumentidest ega ole eluruumide ja mitteeluruumide pindade suuruste viitamisel eksinud. Vastustaja väidab, et kaebaja on koos vaidega esitatud hoonetekompleksi arhitektuurse projekti p-s 8 esialgselt esitatud tehnilisi näitajaid muutnud. Vastustaja on seisukohal, et investeeringuobjekti nõuetekohasuse hindamisel peavad nad lähtuma ehitusloast, millest nähtub investeeringuobjekti sihtotstarve. Asjaolu, et hoone kasutusotstarvet muudetakse pärast ehitise valmimist kasutusloa taotlemisel, ei oma toetuse määramise seisukohalt mingit tähtsust. Vastustaja väidab, et antud juhul ei olnud ükski investeeringuobjekt väljastatud ehituslubasid aluseks võttes abikõlbulik.
KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS
6.Määruse nr 25 kohaselt on Eesti maaelu arengukava 2014-2020 ühise põllumajanduspoliitikaga kaasneva maaelu arengu toetuse meetme 6.4 (MAK 2014-2020 meede
6.4) üldeesmärgiks maapiirkonnas püsiva majandusliku baasi ning sobivate ja atraktiivsete töökohtade loomise soodustamiseks maaettevõtluse mitmekesistamine ja arendamine. Spetsiifilisteks eesmärkideks on põllumajandustootja tegevuse mitmekesistamine mittepõllumajandusliku tegevuse suunas ning muu maaettevõtja mittepõllumajandusliku tegevuse arendamine ja mitmekesistamine.
7.Määruse nr 25 § 4 lg 1 kohaselt saab toetust taotleda majandustegevuse mitmekesistamiseks ja arendamiseks vajalike tegevuste kohta. Määruse nr 25 § 3 lg 1 kohaselt peab § 4 lg 1 p-s 1 ja § 4 lg 3 p-s 4 nimetatud tegevuste puhul taotlejal olema ehitusluba, kui see on ehitusseaduse kohaselt nõutav.
8.Käesolevas asjas on kohtule esitatud kaks 2016. aastal koostatud hoonetekompleksi arhitektuurset projekti. Ühe variandi esitas kaebaja koos kaebusega (variant I, tl 18-24) ja teise variandi vastustaja koos vastusega (variant II, tl 54-59), kusjuures variant I ja variant II erinevad teineteisest nii p-s 8 tehniliste näitajate kui ka muu kirjateksti osas. Kohtul ei ole alust kahelda selles, et kaebaja esitas toetuse taotlemisel koos taotlusega vastustajale variandi II, millest ka vastustaja nii vaidlustatud otsuse kui vaideotsuse tegemisel lähtus.
8.1.Kohtu arvates on loogiline, et kui kaebaja sai vaidlustatud otsuse, millest nähtus mittetoetamise põhjus (kaebaja tegevus ei ole tulenevalt määrusest nr 25 toetatav tegevus) kätte, siis tegi ta vastavad parandused hoonetekompleksi arhitektuursel projektil ja esitas uue parandatud variandi koos vaidega vastustajale. Nii on variant I p-s 8 eemaldatud kõik eluruumide pinna suurused, p-3.3 on lauseosast „põrandad kaetakse eluruumides...“ sõna „eluruumides“ eemaldatud. Kokkuvõtvalt on variandis I tehtud vastavalt vajadusele läbivalt mitmesuguseid teksti juurdekirjutusi ja kustutusi. Seetõttu on kaebaja vihjed sellele, et vastustaja ei ole vaevunud taotlustoimikut läbi lugema või et tegemist on näitega PRIA äärmisest lohakusest taotluste menetlemisel, alusetud ja pahatahtlikud.
9.Kohtu arvates on vastustaja kaebaja toetuse taotluse rahuldamata jätmisel lähtunud õigesti esitatud dokumentidest ja ei ole eluruumide ja mitteeluruumide pindade suuruste viitamisel eksinud. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja toetuse kasutamise eesmärk oli projekti raames ehitada saunade jm füüsilise heaoluga seotud teeninduse peamaja, saunamaja, elamustemaja (garaaž) ja päikeseenergiajaam.
9.1.Asja materjalidest nähtuvalt on saunamajale (ehitisregistri kood nr 120702623) väljastatud Vormsi vallavalitsuse 06.05.2014 korraldusega nr 20E ehitusluba nr EL 08-14 ehitise püstitamiseks, kus on hoone kasutamise otstarbeks märgitud „elamu, kooli vms abihoone“. Variant II p 8 kohaselt on saunahoones eluruumide pinda 135,7 m2 ja mitteeluruumide pinda 0 m2 ning mis kajastub ka kohtule esitatud 16.08.2016 koostatud asendiplaanil (tl 60). Kuigi kaebaja selgitas taotluses, et investeeringuobjekti eesmärgiks on pakkuda füüsilisi elamusi (atraktiivne turismiobjekt Vormsi saarel), ei saanud vastustaja ehitusloa ja ehitusprojekti alusel väita, et tegemist oleks investeeringuobjektiga, mis mitmekesistaks või arendaks kaebaja tegevust, sest tegemist on elamuga. Kohus nõustub vastustajaga.
9.2.Garaažile (ehitisregistri kood nr 120702622) on Vormsi vallavalitsus väljastanud 06.05.2014 korraldusega nr 20E ehitusloa nr EL 06-14 ehitise püstitamiseks, kus hoone kasutamise otstarbeks on märgitud „garaaž“. Variant II p 8 kohaselt on garaažis eluruumide pinda 66,1 m2, mitteeluruumide pinda 41,5 m2 ja mis kajastub samuti asendiplaanil (tl 60). Taotluses on kaebaja selgitanud, et investeeringuobjekti eesmärgiks on teha elamushoone, kus asuksid teematoad: jahimeeste ruum, kalameeste ruum ja garaaž kalapüügitarvikutele. Kohus
nõustub vastustajaga, et antud juhul on tegemist elamu juurde kuuluva garaaži ehitamisega, mitte aga investeeringuobjektiga, mis mitmekesistaks või arendaks kaebaja tegevust.
9.3.Vaidlust ei ole selles, et peamajale (ehitisregistri kood nr 120309033) on 2006 väljastatud kirjalik nõusolek KN3-06 väikeehitise püstitamiseks. Ehitisregistri 29.08.2016 väljatrükist (tl 61) nähtuvalt on hoone kasutusotstarbeks märgitud „suvila, aiamaja“, milles on eluruumide pinda 61 m2, s.t kogu hoone on kavandatud elamuks (kavandatav kasutuselevõtmise aeg 01.03.2008). Taotluses on kaebaja selgitanud, et viimistletakse peahoone (värvitakse esialgse sinise värvi asemel punaseks) ning rajatakse haljastus. Kohus nõustub vastustajaga, et selgusetuks jääb, kuidas võiks antud investeeringuobjekt mitmekesistada ning arendada kaebaja tegevust.
10.Kohus nõustub vastustajaga, et investeeringuobjekti nõuetekohasuse hindamisel peab PRIA lähtuma ehitusloast, millest nähtub investeeringuobjekti sihtotstarve (Tartu Ringkonnakohtu 22.02.2011 otsus haldusasjas nr 3-10-1007, p 10). Antud juhul ei olnud ükski nimetatud investeeringuobjekt väljastatud ehituslubasid aluseks võttes abikõlblik. Ehitusseadustiku § 38 lg 1 kohaselt annab ehitusluba õiguse ehitada ehitist, mis vastab ehitusloa andmise aluseks olevale ehitusprojektile. Ehitise kasutusotstarbe muutmine pärast ehitise valmimist ei oma kohtu arvates toetuse määramise seisukohalt mingit tähtsust. Kui ehitusloal on märgitud hoone kasutusotstarbeks „elamu“, siis toetust sellisele ehitisele määrata ei saa, vaatamata sellele, et hoonet võidakse tulevikus kasutada elamuskeskusena vms. Toetust ei saa määrata tingimuslikult elamu ehituseks koos kohustusega selle valmimisel muuta hoone kasutusotstarvet.
11.Kaebaja juhib tähelepanu Riigikohtu halduskolleegiumi 26.01.2017 otsuse nr 3-3-1-53-16 ple 18, mille kohaselt haldusakti õiguspärasust tuleb hinnata haldusakti andmise hetkel olemasolevate faktide põhjal. Kohus märgib, et MAK 2014-2020 meetme 6.4 taotluste vastuvõtu periood oli 22.08.201629.08.2016. Kaebaja esitas taotluse toetuse saamiseks 29.08.2016, kuid väliköögi ehitusloa koos vaidega alles 16.02.2017. Kohus nõustub vastustajaga, et ehitusluba on üheks taotlusdokumendiks ja selle hilisem esitamine ei ole Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 8 kohaselt lubatav, kuna tegemist ei ole ilmse veaga taotluses, vaid sisulise dokumendiga, mille alusel otsustatakse toetuse andmine.
12.Arvestades eeltoodut asub kohus seisukohale, et vaidlustatud otsuse tühistamiseks puudub alus, järelikult jätab kohus Uus-Poolsi OÜ kaebuse rahuldamata.
13.Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Maare Aloe kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.