Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kaire Pikamäe, Ruth Plaks ja Virgo Saarmets
Otsuse tegemise aeg ja koht
15.06.2017, Tallinn
Haldusasja number
3-15-640
Haldusasi
DK kaebus Tallinna Vanglalt mittevaralise kahju väljamõistmiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – DK, volitatud esindaja vandeadvokaat Denis Piskunov Vastustaja – Tallinna Vangla, volitatud esindaja Ave Kasvandik
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 25.07.2016 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
DK apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 17.07.2017, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).
3-15-640 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
3-15-640 Mittevaralist kahju ei põhjustanud ka muud kinnipidamistingimused. Kaebajal oli kambris kraanikauss ning seep. Seega sai ta ennast kambris elementaarsel tasemel pesta. Kambrites oli sundventilatsioon ning õhuhulka oli võimalik reguleerida akna küljes oleva õhutusava kaudu. Akna ees olevad perforeeritud metallplaadid ei takista õhuvahetust. Kaebajale oli tagatud võimalus pesta ja kuivatada riideid väljaspool kambrit. Piisav valgustatus tagati nii loomuliku kui kunstliku valgusega. Kambrites on kaks laelampi ning seinalambid, mis asuvad tualetis ja öövalgustina kambriukse kohal. Päevasel ajal lisandus aknast tulev loomulik valgus. Kaebaja etteheide jalutusboksi suuruse ja selle kasutamise kohta on üldsõnaline. Kõikides kambrites, kus kaebaja viibis, olid tualetid olemas. Seega on asjakohatud kaebaja väited tualetti pääsemise ootejärjekorrast.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
3(4)
3-15-640 Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtuga, et kaebaja kannatusi ja ebameeldivusi ei saa pidada inimväärikuse alandamise künnist ületavateks. Tegemist on rikkumisega, mille heastamiseks ei piisa vaid õigusvastasuse tuvastamisest, vaid välja tuleb mõista rahaline hüvitis.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe
/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks
/allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.