Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kaire Pikamäe, Ruth Plaks ja Virgo Saarmets
Otsuse tegemise aeg ja koht
15.06.2017, Tallinn
Haldusasja number
3-15-232
Haldusasi
AM kaebus Tallinna Vanglalt mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – AM Vastustaja – Tallinna Vangla, volitatud esindaja Ave Kasvandik
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 18.07.2016 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
AM apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 17.07.2017, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).
3-15-232 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
3-15-232 alla 3 m2 isiku kohta. Samuti oli vangla tegevus õigusvastane vastuvõturežiimil viibitud aja osas. Asjast ei nähtu, et kaebaja olukorda oleksid raskendanud muud ebakohased olmetingimused kambrites. Seega on piisavaks hüvitiseks tuvastada nimetatud oludes viibimise (kokku 318 päeva) õigusvastasus perioodil 23.03.2012-16.07.2013. Kaebus tuleb jätta rahuldamata 17.07.2013 osas, sest sel päeval oli kaebajal isiklikku ruumi 3,26 m2. Samuti oli kaebajal sel päeval tagatud võimalus liikuda väljaspool kambrit vähemalt ühe tunni jooksul jalutuskäigu ajal värskes õhus ning vähemalt neli tundi vabalt oma osakonna piires. Põhjendamatud on kaebaja väited ventilatsiooni ebapiisavusest. Õhupuuduse korral olnuks kohane õiguskaitsevahend kohene pöördumine vanglaametniku poole. Kaebaja väited on liiga üldsõnalised. Kambrites oli nii loomulik kui sundventilatsioon, lisaks sai õhuhulka reguleerida akna küljes oleva õhutusava kaudu. Kambrites oli keskküte, mis tagas ühtlase temperatuuri ning kuivatas õhku. Niiskusetase kambrites oli nõuetekohane. Vangla on selgitanud, et vanglariietuse pesemise ja kuivatamise eest hoolitseb vangla. Samuti pakub vangla kinnipeetavatele mõistliku tasu eest pesumajateenust. Isegi kui kaebaja pesi ja kuivatas riideid kambris, oli tegemist sellise ebamugavusega, mis ei ületa väärikuse alandamise künnist. Vanglal puudub kohustus tagada igale kinnipeetavale subjektiivselt meeldiva spordiala harrastamise võimalus kinnipeetava poolt soovitud viisil ja mahus. Kaebajal ei saanud tekkida mittevaralise kahju seetõttu, et ta ei pidanud võimalikuks võimelda kambris. Kaebaja tervisekaardi andmetest ei nähtu, et ta oleks kaebustega pöördunud meditsiinilise osakonna poole.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
3-15-232 20.10.2016 otsusest nr 7334/13 nähtub, et tualettruumi pindala tuleb enne kambripinna jagamist kinnipeetavate arvuga kambri kogupindalast maha arvata. Vastava arvutuse korral viibis kaebaja perioodil 23.03.2012-16.07.2013 kambrites, kus isiklikku põrandapinda oli kinnipeetava kohta alla 3 m2, kokku 354 päeva. Kõigi nende päevade vältel viibis kaebaja lukustatud kambris ning talle oli tagatud vaid 1tunnine jalutuskäik 14 m2 suuruses jalutusboksis, milles võis olla temaga samaaegselt kuni kuus isikut. Perioodid, mil kaebajale oli isiklikku põrandapinda tagatud enam kui 3 m2, olid väga lühikesed: enamasti 1-2 päevased, kahel juhul vastavalt 10 ja 6 päeva. Seega pidi kaebaja ruumikitsikust taluma väga pikal perioodil. Puuduvad ruumikitsikust leevendavad asjaolud (sportimisvõimalused jms). Tunnine jalutuskäik väikeses boksis ei ole leevendava asjaoluna piisav. Eelnevat arvestades ei saa pidada piisavaks hüvitiseks üksnes kinnipidamistingimuste õigusvastasuse tuvastamist kohtuotsuses, vaid mittevaraline kahju tuleb hüvitada rahaliselt.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe
/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks
/allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.