Planeerimine ja ehitus › Ehitus- ja kasutusload

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 05.06.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number: 3-17-1069/13
Asja liik: Haldusasi
Kategooria: Planeerimine ja ehitus › Ehitus- ja kasutusload
Menetlusliik: Üldmenetlus
Kuulutamise aeg: 05.06.2017
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1300

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-17-1069

Määruse kuupäev

5. juuni 2017

Kohtunik

Maare Aloe

Kohtuasi

XXX kaebus Valga linna kohustamiseks kolmandale isikule (XXX) kohustavate ettekirjutuste tegemiseks

Resolutsioon

Tagastada XXX kaebus.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest.

Asjaolud ja menetluse käik

1.XXX esitas 01.02.2017 Valga Linnavalitsusele nõudekirja (tl 100-101, I kd), milles taotles tagada riikliku järelevalvega kinnistu XXX uusehitiste kasutamise üle tema subjektiivsete õiguste rikkumise lõpetamine tõkestades nn elamu ja nn kõrvalhoone-sauna mittesihtotstarbelise kasutamise ja kasutusloata vana elamu laienduse mittesihtotstarbelise kasutamise kolmanda isiku poolt.

2.Valga Linnavalitsus 10.03.2017 kirjaga nr 9-1.2/361 (tl 103, I kd) vastas XXX, et kõnealuses kirjas esitatud küsimustele on vastatud 19.08.2011 kirjaga nr 9-1.2/1193-7, 28.08.2012 kirjaga nr 17-1.9/2106-1, 28.04.2014 kirjaga nr 9-1.2/1199-1 ja 06.04.2016 kirjaga nr 9-1.2/679-1.

3.14.03.2017 esitas XXX Valga Linnavalitsusele pöördumise (tl 104-105, I kd), mis oli pealkirjastatud vaidena Valga Linnavalitsuse keeldumisele.

Sarnased lahendid

Planeerimine ja ehitus

6.Seonduvalt kaebuses esitatud esimese nõudega märgib kohus, et kohtute infosüsteemist nähtuvalt on XXX ka varasemalt halduskohtule esitatud kaebuses taotlenud, et Valga linn teeks kolmandale isikule XXX ettekirjutuse XXX hoonete (nn kõrvalhoone-saun ja elamu) kasutamiseks vastavalt sihtotstarbele ning keelaks kolmandal isikul kasutusloata hoone (nn vana elamu laiendus) kasutamise. Haldusasja nr 3-16-865 raames jäeti XXX sellesisuline kaebus Tartu Halduskohtu 21.09.2016 määrusega halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 151 lg 2 p 1 alusel koostoimes HKMS § 121 lg 2 p-ga 1 läbi vaatamata. Nimetatud määruse peale esitatud määruskaebuse jättis Tartu Ringkonnakohus 26.10.2016 määrusega rahuldamata ning Riigikohtu halduskolleegium keeldus 05.12.2016 määrusega XXX määruskaebust Tartu Ringkonnakohtu 26.10.2016 määrusele menetlusse võtmast. Kohus leiab endiselt, et XXX puudub subjektiivne õigus nõuda, et kohalik omavalitsus teeks kaebaja naaberkinnistu omanikule ettekirjutuse hoonete kasutamiseks vastavalt sihtotstarbele või keelaks mõne hoone kasutamise kasutusloa puudumise tõttu. Kohus märgib, et lähtudes HKMS üldpõhimõtetest (eelkõige HKMS § 2 lg-st 1) eeldab kohustamiskaebuse põhjendatus kaebaja õiguste rikkumist haldusorgani keeldumise või jätkuva tegevusetusega (sh keeldumise või tegevusetuse õigusvastasust) ning haldusorgani kohustust haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks või vähemalt selle kaalumiseks (riigivastutuse seaduse § 6 lg-d 1, 4 ja 5). Haldusasjas nr 3-16-865 on kohtu poolt küll märgitud, et kaebaja võib ehitusseadustiku § 130 lg-st 2 tulenevalt teha kohalikule omavalitsusele ettepaneku järelevalvemenetluse algatamiseks, ent see säte ei anna kaebajale subjektiivset õigust nõuda konkreetse ettekirjutuse (hoone sihtotstarbeliseks kasutamiseks ja kasutusloata hoone kasutamise keelamiseks) tegemist kolmandale isikule. Asjaolu, et kaebaja on pöördunud 01.02.2017 vastava nõudega ja 14.03.2017 vaidega kohaliku omavalitsuse poole, ei tingi seda, et kaebajal oleks selle tagajärjel tekkinud kaebeõigus Valga linnale ettekirjutuse tegemise nõudes tema naaberkinnistu omanikule kuuluvate hoonete sihtotstarbeliseks kasutamiseks ja kasutusloata hoone kasutamise keelamiseks. Seda enam, et 20.04.2017 kaebajale edastatud vastuses (tl 106, I kd) on Valga Linnavalitsus kinnitanud, et linnavalitsuse spetsialistid on vaidlusalustes XXX hoonetes korduvalt viibinud ning olukorraga kursis, ega ole keeldunud teostamast hoonetes järelevalvet. HKMS § 121 lg 2 p 1 järgi võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. Eelnevat arvestades leiab kohus, et kuna kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda kohalikult omavalitsuselt ettekirjutuse tegemist kolmandale isikule hoonete kasutamiseks vastavalt sihtotstarbele või mõne hoone kasutamise keelamiseks kasutusloa puudumise tõttu, siis kuulub kaebus selle nõude osas HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastamisele.

8.Kaebaja taotleb kaebuses ka XXX asuva kõrvalhoone-sauna ja nn vana elamu kolmanda korruse likvideerimise kohustamist, leides, et hoonetele on ehitatud kolmas korrus detailplaneeringu ehitusõiguses sätestatud korruselisuse piirangut ja kehtivaid tuleohutusnõudeid rikkudes. Kohtute infosüsteemist nähtub, et kõrvalhoone-saunale antud ehitise laiendamise ehitusloa ning kasutusloa on kaebaja haldusasja nr 3-13-628 raames halduskohtus vaidlustanud. Nimetatud asjas on Riigikohtu halduskolleegiumi 31.01.2017 otsusega jäetud XXX kaebus rahuldamata. Seejuures on kõnealuses vaidluses kohtu poolt hinnatud seda, kas kõrvalhoone-sauna ehitamisel rikuti kaebaja selliseid subjektiivseid õigusi, mis võrsusid detailplaneeringust. Samuti käsitleti asjaolu, kas ehitus- ja kasutusloa väljastamisel eksiti tuleohutusnõuete vastu. Kohus leiab, et olukorras, kus XXX asuval kõrvalhoone-saunal on hetkel kehtiv kasutusluba ning ka hoone ehitusluba ei ole kohtu poolt õigusvastaseks tunnistatud, ei saa eeldada, et kaebaja võiks käesoleva kaebuse raames esitatud kohustamisnõudega XXX kõrvalhoone-saunal kolmanda korruse likvideerimise saavutada. Nn vana elamu osas selgub kohtute infosüsteemist, et kaebaja on haldusasja nr 3-14-51367 raames vaidlustanud ka vana elamu laiendamiseks väljastatud ehitusloa. Tartu Halduskohtu 06.02.2015 otsusega jäeti XXX vastav kaebus ehitusloa tühistamiseks rahuldamata, Tartu Ringkonnakohus jättis 22.03.2016 otsusega kaebaja poolt halduskohtu otsusele esitatud apellatsioonkaebuse rahuldamata ning Riigikohus jättis 23.05.2016 määrusega kaebaja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata. Valga linnavalitsuse 20.04.2017 vastusest (tl 106, I kd) selgub, et vastuse koostamise hetkel oli hoonele väljastatud ehitusluba ning hoone on ehitusjärgus ja selle kasutamine ei ole lubatud. Valga linnavalitsus teostas olude kontrollimiseks ka paikvaatluse, mille tulemusena tuvastati, et hoone kasutamine ei ole võimalik, kuna ükski ruum ei ole valmis ehitatud, enamus sellest on kiledega piiratud ja soojustamata (tl 141-143, I kd). Kohtul puuduvad andmed, et käesolevaks hetkeks oleks vanale elamule kasutusluba väljastatud. Kohus leiab, et olukorras, kus nn vana elamu laiendamiseks on olemas kehtiv ehitusluba ning hoone on alles ehitusjärgus ja sellele pole veel kasutusluba väljastatud, ei saavuta kaebaja käesoleva kaebuse raames esitatud kohustamisnõudega XXX vana elamu kolmanda korruse likvideerimist. Kui kaebaja leiab pärast ehitise valmimist, et selle laiendamine oli õigusvastane, siis on tal võimalik vaidlustada ehitisele antud kasutusluba. Praeguses etapis on XXX kaebus kohtu hinnangul aga ennatlik, kuna kasutusluba vanale elamule ei ole veel väljastatud. Seetõttu ei pea kohus võimalikuks ka kaebuse käiguta jätmist selle nõude muutmiseks. HKMS § 121 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus kaebuse määrusega selle esitajale tagastada, kui kaebusega ei ole võimalik kaebuse eesmärki saavutada. Eelnevat arvestades leiab kohus, et kaebus XXX asuva kõrvalhoone-sauna ja nn vana elamu kolmanda korruse likvideerimise kohustamise nõudes kuulub HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel tagastamisele, kuna kaebusega ei ole võimalik kaebuse eesmärki saavutada. (allkirjastatud digitaalselt) Maare Aloe kohtunik Kohtumääruse põhjendusi on muudetud Tartu Ringkonnakohtu 19.12.2017.a määrusega.