lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-17-1069/26

Planeerimine ja ehitus › Ehitus- ja kasutusload

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 19.12.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-17-1069/26
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Planeerimine ja ehitus › Ehitus- ja kasutusload
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
19.12.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2157
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 121 lg 1, 2Kaebuse tagastamineEhS § 130 lg 2Riikliku järelevalve teostajaEhS § 133Sunniraha määrHKMS § 37 lg 2KaebusHKMS § 55 lg 1Avalduse puuduste kõrvaldamine

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-17-1069/13Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja05.06.2017

Lahendi tekst

Riigi Teataja

KOH TU MÄÄ RUS

Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi

Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised

Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tanel Saar ja Einar Vene 19. detsember 2017, Tartu 3-17-1069 Siiri Reiljani kaebus Valga linna kohustamiseks kolmandale isikule kohustavate ettekirjutuste tegemiseks Tartu Halduskohtu 5. juuni 2017. a määrus Siiri Reiljani määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Siiri Reiljan Volitatud esindaja Janno Reiljan Vastustaja Valga linn Volitatud esindaja adv. Janar Kuus

RESOLUTSIOON

1.Jätta Siiri Reiljani määruskaebus rahuldamata.
2.Muuta Tartu Halduskohtu 5. juuni 2017. a määrust käesoleva määruse põhjenduste punktis 13 esitatud põhjendustega. Muus osas jätta määrus muutmata.
3.Jätta läbi vaatamata Siiri Reiljani taotlus, et Tartu Ringkonnakohus esitaks prokuratuurile taotluse kriminaalmenetluse algatamiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Siiri Reiljan esitas 1. veebruaril 2017 Valga Linnavalitsusele nõudekirja, milles palus tagada riikliku järelevalvega kinnistu XXX uusehitiste kasutamise üle tema subjektiivsete õiguste rikkumise lõpetamine, tõkestades nn elamu ja kõrvalhoone-sauna mittesihtotstarbelise kasutamise ja kasutusloata vana elamu laienduse mittesihtotstarbelise kasutamise kolmanda isiku poolt.

Sarnased lahendid

Planeerimine ja ehitus
  • 04.08.20263-26-2226/6Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 03.08.20263-26-2055/2Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 30.07.20263-24-1970/26Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 24.07.20263-25-1619/75Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 23.07.20263-26-1845/24Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 23.07.20263-24-3365/33Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
2.Valga Linnavalitsus teatas 10. märtsi 2017. a vastuses nr 9-1.2/361, et nõudekirjas esitatud küsimustele on vastatud 19. augusti 2011. a kirjaga nr 9-1.2/1193-7, 28. augusti 2012. a kirjaga nr 17-1.9/2106-1, 28. aprilli 2014. a kirjaga nr 9-1.2/1199-1 ja 6. aprilli 2016. a kirjaga nr 9-1.2/679-1.
3.S. Reiljan esitas 14. märtsil 2017 Valga Linnavalitsusele pöördumise (pealkirjastatud vaidena) linnavalitsuse keeldumise peale.
4.Valga Linnavalitsus vastas 20. aprilli 2017. a kirjaga nr 9-1.2/361-2.
5.S. Reiljan esitas 19. mail 2017 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta palus kohustada Valga Linnavalitsust tagama XXX nn kõrvalhoone-sauna ja elamu detailplaneeringu ehitusõiguses, ehitus- ja kasutuslubades sätestatud kasutamise sihtotstarvet rikkuva mittesihtotstarbelise kasutamise ja kasutusloata nn vana elamu laiendamise kasutamise lõpetamine. Veel palus ta kohustada Valga Linnavalitsust tagama kinnistu XXX nn kõrvalhoone-sauna ja elamu detailplaneeringu ehitusõiguses sätestatud korruselisuse piirangut rikkuva kolmanda korruse likvideerimine kinnistu XXX kõigil kolmel hoonel.
6.Tartu Halduskohus tagastas 5. juuni 2017. a määrusega S. Reiljani kaebuse. Määruse põhjendustes leiti järgnevat. 6.1 S. Reiljan on asjas nr 3-16-865 esitatud kaebuses taotlenud, et Valga linn teeks kolmandale isikule ettekirjutuse XXX nn kõrvalhoone-sauna ja elamu kasutamiseks vastavalt sihtotstarbele ning keelaks kolmandal isikul kasutusloata nn vana elamu laienduse kasutamise, milles halduskohus jättis kaebuse 21. septembri 2016. a määrusega läbi vaatamata (jõustunud). Kohustamiskaebuse põhjendatus eeldab kaebaja õiguste rikkumist haldusorgani keeldumise või jätkuva tegevusetusega ja haldusorgani kohustust haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks või selle kaalumiseks (riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lg-d 1, 4 ja 5). Ehitusseadustiku (EhS) § 130 lg 2 ei anna kaebajale subjektiivset õigust nõuda konkreetse ettekirjutuse (hoone sihtotstarbeliseks kasutamiseks ja kasutusloata hoone kasutamise keelamiseks) tegemist kolmandale isikule. Asjaolu, et kaebaja on pöördunud 1. veebruaril ja 14. märtsil 2017. a kohaliku omavalitsuse poole, ei tingi seda, et tal oleks selle tagajärjel tekkinud kaebeõigus Valga linnale ettekirjutuse tegemise nõudes. Kuna kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda kohalikult omavalitsuselt ettekirjutuse tegemist kolmandale isikule hoonete kasutamiseks vastavalt sihtotstarbele või mõne hoone kasutamise keelamiseks kasutusloa puudumise tõttu, siis kuulub kaebus selle nõude osas HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastamisele. 6.2 Kuna kaebaja on asja nr 3-15-67 raames esitatud kaebuses taotlenud XXX nn elamu kolmanda korruse likvideerimise kohustamist ning selles asjas on kassatsioonimenetlus käimas, kuulub kaebus selle nõude osas HKMS § 121 lg 1 p 3 alusel tagastamisele. 6.3 Kõrvalhoone-saunale antud ehitise laiendamise ehitusloa ja kasutusloa on kaebaja asja nr 3-13628 raames vaidlustanud, milles Riigikohus jättis 31. jaanuari 2017. a otsusega S. Reiljani kaebuse rahuldamata. Kõnealuses vaidluses on kohus hinnanud, kas kõrvalhoone-sauna ehitamisel rikuti kaebaja subjektiivseid õigusi, mis võrsusid detailplaneeringust ning kas ehitus- ja kasutusloa väljastamisel eksiti tuleohutusnõuete vastu. Olukorras, kus kõrvalhoone-saunal on kehtiv kasutusluba ja ehitusluba ei ole kohtu poolt õigusvastaseks tunnistatud, ei saa eeldada, et kaebaja võiks käesoleva kaebuse raames esitatud kohustamisnõudega kõrvalhoone-saunal kolmanda korruse likvideerimise saavutada. Kaebaja on asja nr 3-14-51367 raames vaidlustanud ka nn vana elamu laiendamiseks väljastatud ehitusloa. Tartu Halduskohus jättis 6. veebruari 2015. a otsusega S. Reiljani kaebuse ehitusloa tühistamiseks rahuldamata (jõustunud). Olukorras, kus nn vana elamu laiendamiseks on olemas kehtiv ehitusluba ning hoone on ehitusjärgus ja sellele pole veel kasutusluba väljastatud, ei saavuta kaebaja kohustamisnõudega XXX vana elamu kolmanda korruse likvideerimist. S. Reiljani kaebus on ennatlik. Eelnevat arvestades kuulub kaebus XXX asuva kõrvalhoone-sauna ja nn vana elamu kolmanda korruse likvideerimise kohustamise nõudes HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel tagastamisele.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7.S. Reiljan esitas 19. juunil 2017 määruskaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 5. juuni 2017. a määruse, kohustada halduskohut võtma kaebus menetlusse teise koosseisu poolt ning esitada prokuratuurile kuriteoteade kriminaalmenetluse algatamiseks kohtunik M. Aaloe vastutusele võtmiseks. Määruskaebuse põhjendused on järgnevad. 7.1 Asjasse ei puutu asi nr 3-13-865, sest kaebaja ei taotle vastustaja kohustamist ettekirjutuse tegemiseks, vaid taotleb vastustaja kohustamist tagada kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumise lõpetamine. Kaebajal on õigus nõuda hoone mittesihipärase või kasutusloata kasutamise tõkestamist, kui see rikub tema subjektiivseid õigusi. Riikliku ehitusjärelevalve nõude ainus eesmärk saab olla nõude esitaja subjektiivsete õiguste kaitse tagamine. Kohus ei ole välja toonud ühtegi argumenti, mis seaks kahtluse alla kaebaja õiguse nõuda hoonete õigusvastasest kasutamisest tuleneva subjektiivsete õiguste rikkumise lõpetamise tagamist vastustajalt. Kohus jättis täitmata nõustamiskohustuse õiguste kaitsmiseks kohase meetme valikul. 7.2 Kaebajal on õigus nõuda kaebaja subjektiivseid õigusi rikkuva kolmanda korruse likvideerimist. Kohtu viide asjale nr 3-15-67 on asjakohatu, kuna käesolev kaebus ei tegele üksikute hoonete kolmandate korrustega, vaid kompleksse tuleohutusnõuete rikkumisega kõigil kolmel hoonel, mis suurendab kaebaja vara ja elu ähvardavat tuleohtu kordades, võrreldes üksikutest hoonetest lähtuva ohtude summaga. Käesoleva kaebuse alus on erinev kaebuse alusest asjas nr 3-15-67, milles käsitleti korruselisuse piirangu rikkumist eraldi ainult nn elamul. 7.3 Kuna vastustaja keeldub õigusvastaselt kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumise lõpetamist tagamast, on kaebajal õigus esitada kohtule kaebus nõudega kohustada vastustajat tagama nn kõrvalhoone-sauna kolmandast korrusest tuleneva kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumise lõpetamine, s.t kolmanda korruse likvideerimine. Kohus jättis täitmata nõustamiskohustuse. Käesoleval kaebusel ei ole puutumust Riigikohtu 31. jaanuari 2017. a otsusega nr 3-3-1-69-16. Kaebaja esitatud tõenditest nähtub, et nn vana elamu laienduse klientide majutamiseks ette nähtud teine ja kolmas korrus on valmis ehitatud ja kasutusele võetud. Kohus jättis tähelepanuta asja nr 3-11-2347, milles kohus jõudis järeldusele, et kolmas isik kasutas kõrvalhoonet-sauna aastate jooksul ilma kasutusloata mittesihipäraselt elamuna, seades pidevasse tuleohtu kaebaja elu ja vara. Käesoleval juhul kasutab kolmas isik õigusvastaselt nn vana elamu laiendust majutushoonena ja rikub sellega kaebaja subjektiivseid õigusi.
8.Valga linn esitas 5. juulil 2017 vastuse määruskaebusele, milles ta palub jätta määruskaebus rahuldamata. Vastuse põhjendused on järgnevad. 8.1 Vastustaja on käinud korduvalt kaebaja nõuete alusel kontrollimas ehitiste sihtotstarbelist kasutamist XXX kinnistu omaniku poolt, kuid pole midagi ebaseaduslikku tuvastanud. Puudub kohustamiskaebuse rahuldamise üks olulisematest eeldustest – vastustaja tegevusetus (Riigikohtu
1.märtsi 2017. a otsus nr 3-3-1-79-16). XXX kinnistu omanikku saaks vastustaja kohustada millekski haldusmenetluse seaduse § 51 lg 1 ja EhS § 133 kohaselt üksnes ettekirjutusega. 8.2 Ainuüksi asjaolu, et kunagi on XXX kinnistu omanik väidetavalt kasutanud hoonet vastuolus sihtotstarbega, ei saa enam rikkuda kaebaja subjektiivseid õigusi. 8.3 Kohus on põhjendatult leidnud, et kaebajal ei ole võimalik saavutada oma eesmärki ehk nn kolmandate korruste likvideerimist, sest mõlemale hoonele väljastatud kasutusload jäid kehtima (asjad nr 3-13-628 ja nr 3-15-67). Nimetatud kohtuasjade raames vaieldi ka hoonete korruselisuse teemal. Kohustamiskaebusega ei saa kaebaja lahendada küsimusi, mida tuleb lahendada tühistamiskaebusega. Kaebaja on minetanud igasuguse õiguse hakata kohustamiskaebusega lahendama hoonete korruselisuse küsimust. Kuna juurdeehitusega ei ehitata hoonet kõrgemaks, ei saa korruselisuse küsimus enam rikkuda kaebaja subjektiivseid õigusi. Kaebaja on kaebuse esitanud ennatlikult, sest kasutusluba vanale elamule pole veel väljastatud. Üksnes nõude muutmisega ei oleks kaebaja saanud saavutada oma eesmärki – hoonete kolmandate korruste likvideerimine.
9.S. Reiljan esitas 9. juulil 2017 vastuväited vastustaja vastusele, milles ta väidab, et tema subjektiivsete õiguste rikkumine ei tulene nn vana elamu kasutusloa puudumisest, vaid selle

õigusvastasest mittesihtotstarbelisest kasutuselevõtmisest 14-kohalise majutushoonena. Seega on kaebeõigus olemas. Veel märgib kaebaja, et kuna kohus ei viidanud alternatiivsetele võimalustele, mis võimaldaks tal oma subjektiivsete õiguste kaitset saavutada, on tal kaebeõigus olemas.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
11.Kaebuse kohaselt on kaebaja seisukohal, et kasutusele tuleks võtta meetmed, mis välistaksid XXX kinnistul asuvate hoonete mittesihipärase kasutamise. Asjas nähtub, et tegemist on kõrvalhoone-saunaga, elamu ja vana elamuga, mis koostoimes rikuvad kaebaja subjektiivseid õigusi.
12.Kaebaja väidab, et ta ei palu vastustaja kohustamist ettekirjutuse tegemiseks, vaid soovib, et tagataks tema subjektiivsete õiguste rikkumise lõpetamine. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa esitada kaebust, milles ei ole märgitud HKMS § 37 lg-s 2 nimetatud nõuet. Nõue tagada kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumise lõpetamine on liiga abstraktne. Kaebaja leiab, et kõrvalkinnistu hooneid kasutatakse mittesihipäraselt ja kasutusloata. Kaebaja seisukohtadest võib aru saada, et nõue tagada kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumise lõpetamine tähendab seda, et kaebaja soovib ehitusjärelevalve teostamist kõrvalkinnistul asuvate hoonete suhtes. Ühtlasi võib seda mõista soovina teha kõrvalkinnistu omanikule ettekirjutus, et ta ei kasutaks hooneid vastuolus nende kasutamisotstarbega. Teisalt vaidleb kaebaja sellele vastu, et tema kaebust ei tohi mõista ettekirjutuste tegemise nõudena.
13.Esmalt viitas halduskohus oma määruses haldusasjale nr 3-16-865, milles kaebaja oli muuhulgas esitanud nõude ka XXX hoonete kasutamiseks vastavalt sihtotstarbele ja sellele, et tõkestatakse kasutusloata hoonete kasutamine. Halduskohus jättis 21. septembri 2016. a määrusega kaebuse läbi vaatamata. Halduskohus mainis, et EhS § 130 lg 2 kohaselt võib kaebaja teha kohalikule omavalitsusele ettepaneku järelevalvemenetluse algatamiseks, kuid tal puudub õigus nõuda konkreetsete ettekirjutuste (hoone sihtotstarbeliseks kasutamiseks ja kasutusloata hoone kasutamise keelamiseks) tegemist kolmandale isikule. Riigikohus jättis 5. detsembri 2016. a määrusega kaebaja määruskaebuse menetlusse võtmast. Kuigi kaebaja sõnutsi ta ei soovi ettekirjutuste tegemist, siis sellele vaatamata on kaebus suunatud sellele, et kohustada vastustajat tegema kolmandale isikule konkreetseid ettekirjutusi, millega keelataks hoonete mittesihtotstarbeline kasutamine. Halduskohus märkis määruses, et kuigi kaebaja on pöördunud 1. veebruaril 2017 vastava nõudega ja 14. märtsil 2017 vaidega kohaliku omavalitsuse poole, ei tekita see veel kaebajale kaebeõigust nõuda vastustajalt ettekirjutuse tegemist kolmandale isikule kuuluvate hoonete sihtotstarbeliseks kasutamiseks ja kasutusloata hoone kasutamise keelamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul on kohaliku omavalitsuse üksuse poole pöördumine kaebuse uus alus. Kuigi haldusorganile on uus taotlus esitatud, pole asjas uusi asjaolusid ilmnenud ning tegemist on juba läbivaieldud küsimusega. Kaebaja ei saa nõuet teisiti sõnastades oma tegelikku tahet siiski moonutada. Ringkonnakohus muudab käesoleva punkti põhjendustega määruse põhjendusi, mis puudutavad kaebaja õigust nõuda kolmandale isikule konkreetse ettekirjutuse tegemist.
14.Riigikohus on haldusasjas nr 3-3-1-69-16 analüüsinud kõrvalhoone-saunale väljastatud ehitusluba, mille alusel lubati mainitud hoonet laiendada, ning hiljem sellele väljastatud kasutusluba. Selles asjas oli kaebaja taotlenud mainitud haldusaktide tühistamist. Riigikohtu halduskolleegium leidis eelnevalt viidatud haldusasjas 31. jaanuaril 2017 tehtud otsuses, et ehitusja kasutusloa tühistamiseks ei ole alust. Kasutuloa kohta mainis Riigikohtu halduskolleegium, et vastuolud hoone tegelike tehniliste andmete ja sellele detailplaneeringus sätestatud nõuete vahel kõrguse, katusekalde nurga ja ehitusaluse pinna osas ei saa põhjustada kaebaja detailplaneeringust võrsunud subjektiivsete õiguste riivet sellisel määral, mis tooks kaasa kasutusloa tühistamise

(otsuse p 49). Sealjuures märkis Riigikohus, et ehitise kasutuseesmärgi muutumisest tingitud võimalik rikkumine ei põhjusta iseenesest kasutusloa õigusvastasust. Kohaliku omavalitsuse üksusel on EhS § 130 lg 2 p 5 alusel aga kohustus teostada riiklikku järelevalvet selle üle, et ehitist kasutatakse selle kasutamisotstarbest lähtuvalt nõuetele vastavalt (otsuse p 39).

15.Haldusasjas nr 3-15-67 jättis Tartu Ringkonnakohus 28. märtsi 2017. a otsusega kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. Riigikohus 20. juuni 2017. a määrusega kaebaja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata. Selles haldusasjas vaidlustas kaebaja elamule väljastatud rekonstrueerimise ehitusluba ning väljastatud kasutusluba. Ühtlasi palus kaebaja tõkestada kasutusloata elamu kasutamine ning tagama kinnistul elamu ebaseadusliku ehitustegevusega tekitatud kõrvalekallete likvideerimine. Kuigi kaebus jäi rahuldamata, mainis ringkonnakohus toona vastuseks sellele, et hoonet võidakse kasutada ärilisel eesmärgil, ent kui sellega häiritakse kaebaja kinnistu sihipärast kasutamist, on kaebajal õigus vastustajalt taotleda järelevalvemenetluse alustamist või pädevalt organilt korrakaitsemeetmete rakendamist (otsuse p 62).
16.Nõuded, mis puudutavad ehitus- ja kasutuslubade õigusvastasust või hoonete kolmandate korruste likvideerimist, ei ole antud juhul asjakohased, kuna need on oma õigusliku hinnangu saanud juba varasemalt nimetatud kohtulahendites. Ehitusjärelevalve saab antud vaidluse kontekstis puudutada eelkõige seda, kas kinnistut kasutatakse sihipäraselt. EhS § 130 lg 2 p 5 sätestab, et kohaliku omavalitsuse üksus teostab riiklikku järelevalvet, täites selleks järgmisi ülesandeid, milleks on ka ehitise kasutamise otstarbest tulenevalt selle korrashoiu ja kasutamise nõuetele vastavuse kontrollimine. Sama lõike punkti 4 kohaselt võidakse kontrollida ka kasutusloa andmete tegelikkusele vastavust. Kaebaja on väitnud 14. märtsil 2017 vastustajale esitatud kirjas, et tal ei ole etteheiteid vana elamu kasutamise kohta (I kd tl 104p). Pretensioonid puudutavad kõrvalhoone-sauna ja elamu kasutamist. Vastustaja väidab vastuses kaebajale oma 20. aprilli 2017. a kirjas (I kd, tl 106 ja 106p), et tema hinnangul ei kasutata hooneid mittesihipäraselt. Lisaks nähtub asja materjalidest, et vastustaja teostas 17. märtsil 2017 XXX vana elamu osas paikvaatluse ning tuvastas, et hoone on ehitusjärgus ning ruume ei kasutata majutamiseks (I kd, tl 141–143). Seega ei ole vastustaja keeldunud järelevalvet teostamast.
17.Halduskohtumenetluse seadustik ei näe ette võimalust menetlusosalisel taotleda kohtult kriminaalmenetluse alustamiseks prokuratuurile taotluse esitamist. Seetõttu tuleb määruskaebuses esitatud vastavasisuline taotlus jätta läbi vaatamata, kuna nimetatud taotluse korral ei ole võimalik ka puuduste kõrvaldamine HKMS § 55 lg 1 mõttes. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa halduskohtu määrust pidada ebaseaduslikuks ning asjast ei nähtu, et kohtunik oleks täitnud karistusseadustiku § 311 koosseisu.
18.Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtadest tuleb määruskaebus jätta rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 5. juuni 2017. a määrus muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk

/allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Saar

/allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 21.07.20263-26-1911/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 20.07.20263-26-1780/24Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium