********i kaebus Politsei14.11.2016.a ettekirjutuse nr tühistamise nõudes
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja ********, esindaja Marina Simhes-Kazakova
ja Piirivalveameti 1036706850 osalise
Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Eve Kikkas Resolutsioon
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud kaebaja menetluskulud välja mõistmata.
Edasikaebamise kord
kanda.
Jätta
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 19.06.2017. Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA) tegi 14.11.2016.a ettekirjutuse nr 1036706850 (tl 6-8, edaspidi vaidlustatud ettekirjutus), millega ta kohustas ********i lahkuma Eesti Vabariigist 30 päeva jooksul, kuid mitte hiljem kui 14.12.2016 ja kohaldas tema suhtes sissesõidukeeldu kuueks kuuks lahkumiskohustuse täitmise päevast alates. PPA kohaldas ka meetmeid ettekirjutuse täitmise tagamiseks. Ettekirjutuse kohaselt on kaebaja Alžeeria Demokraatliku Rahvavabariigi kodanik ja saabus ebaseaduslikult Eestisse enda sõnul 16.12.2014.a Rootsist. Kaebaja saabus Alžeeriast 21.10.2012.a Prantsusmaale viisa alusel, mis oli kehtiv 21.08.2012 kuni 16.02.2013 viibimisajaga 30 kalendripäeva. Kaebaja pidanuks lahkuma Schengeni riikide territooriumilt 20.11.2012.a, kuid ei lahkunud. Kaebaja viibib Eesti Vabariigis seadusliku aluseta.
12.12.2016.a pikendas PPA kaebaja lahkumiskohustust kuni 13.01.2017 (tl 26). Kaebaja täitis lahkumisettekirjutuse ja lahkus Eestist 10.01.2017 (tl 51-52).
2.Kaebaja esitas 23.11.2016.a Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 2-3) ning 08.12.2016 ja 23.02.2017 täiendavad seisukohad (tl 19, 55-56). Kokkuvõttes taotles kaebaja vaidlustatud ettekirjutuse tühistamist sissesõidukeelu kohaldamise osas. Kaebaja kinnitas, et ta saabus Eestisse Rootsist 16.12.2014.a. ilma õigusliku aluseta Eestisse sissesõiduks ja Eestis viibimiseks ning kaebaja viibis Schengeni riikide territooriumil ebaseaduslikult 2016.a. novembrikuu seisuga 4 aastat 11 kuud, sellest Eestis 1 aasta 11 kuud. Kaebaja sai Rootsis tuttavaks Eesti alalise elaniku Jelena Belaniga (varasem perekonnanimi Kornejeva), sõitis Eestisse tema juurde ja asus elama Jelenale kuuluvasse kortrisse KohtlaJärvel (tl 4). 21.07.2016 sündis kaebajal ja Jelena Belanil ühine laps, poeg Amir Boualag (tl 5). Esialgu kavatses kaebaja seadustada oma viibimise Eestis. Hiljem seoses meedias avaldatuga probleemide kohta põgenikega ja nende väljasaatmisega kartis ta võtta ette samme Eestis viibimise legaliseerimiseks, kuna teda oleks viivitamatult välja saadetud ja juba rase Jelena Belan oleks jäänud toetuseta. Kaebajal puudus oma Eestis viibimise seadustamiseks ka võimalus, kuna tema passi kehtivusaeg lõppes 19.08.2013 ja uue dokumendi taotlemiseks pidanuks ta ilma kehtivaid dokumente omamata sõitma Alžeeria saatkonda, mis asub Poolas. 11.11.2016.a ilmusid kaebaja elukohta politseiametnikud, kes tuvastasid kaebaja Eestis viibimise ebaseaduslikkuse. Kaebaja laps jääb Eestisse koos oma emaga, kuid ilma igasuguse toetuseta. Lapselt võetakse ära võimalus isaga kontakteeruda vähemalt pooleks aastaks. Laps ei saa lahkuda Eestist üksnes isaga. Lapse emal ei ole võimalik lahkuda Eestist teise alaealise lapse olemasolu tõttu. Kaebaja Eestis viibimine ei kujuta ohtu Eesti Vabariigi jaoks. Sissesõidukeelu kohaldamine on ebaproportsionaalne, arvestades väikelapse õigust isaga suhelda ja õigust tema toetusele. Sissesõidukeeld oleks tulnud jätta kohaldamata humaansetel kaalutlustel. Kaebaja ei vaidlusta lahkumisettekirjutuse seaduslikkust. Kaebus on suunatud sissesõidukeelu tühistamisele. Sissesõidukeeldu on kohaldatud kaebaja karistamise eesmärgil. See eesmärk on saavutatud lahkumiseettekirjutusega, mille kaebaja on vabatahtlikult ja tähtaegselt täitnud. Sissesõidukeelu kohaldamine kaebaja suhtes oli ebaproportsionaalne ja liigne. Hetkel viibib kaebaja Alžeerias. Kaebaja on taotlenud uut isikut tõendavat dokumenti ja omab alalist töökohta. Ta võiks taotleda viisat Eestisse sissesõiduks ja Eestis viibimiseks, kuid seda takistab sissesõidukeeld.
3.Vastustaja palus oma 06.01.2017.a seisukohas (tl 29-30) jätta kaebuse rahuldamata. Ettekirjutus on õiguspärane ja sissesõidukeelu tähtaeg on proportsionaalne. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja viibis Eesti Vabariigis ebaseaduslikult. PPA hindas lahkumisettekirjutuse koostamisel ja sissesõidukeelu kohaldamisel kõiki asjaolusid ja tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses piisava põhjalikkusega. Kaebaja oli ettekirjutuse koostamise hetkeks Schengeni riikide territooriumil viibinud ilma seadusliku aluseta üle 4 aasta, neist 1 aasta ja 11 kuud Eesti Vabariigis. Kaebaja ei ole kogu Eestis viibitud aja jooksul kuni lahkumisettekirjutuse tegemiseni püüdnud taotleda Alžeeria saatkonnast kehtivat isikut tõendavat dokumenti, et Eestis viibimist legaliseerida. Kaebaja ei ole esitanud ühtegi mõistlikku põhjendust, miks ta seda nii pika aja vältel teha ei saanud. PPA määras sissesõidukeelu tähtaja seaduses sätestatust lühemaks ajaks. Arvestades asjaolu, et kaebaja viibis Schengeni riikide territooriumil pikaajaliselt seadusliku aluseta, saabus Eesti
Vabariiki ebaseaduslikult detsembris 2014 ning viibis pikaajaliselt seadusliku aluseta Eestis enne lapse sündi, leiab PPA, et kaebaja suhtes kohaldatud sissesõidukeeld kuus kuud on põhjendatud ning proportsionaalne. Kohtu seisukoht
4.Kaebaja palus algses kaebuses tühistada vaidlustatud ettekirjutuse sissesõidukeelu kohaldamise ja isikut tõendava dokumendi hoiule andmise kohustuse osas. Hiljem loobus kaebaja isikut tõendava dokumendi hoiule andmise kohustuse tühistamise nõudest (tl 19). Kohtu hinnangul ei ole kaebaja muutnud kaebuse nõuet või selle alust. Kaebaja nõudeks on algusest peale olnud vaidlustatud ettekirjutuse osalise tühistamise nõue. Kaebaja muutis nõude ulatust, see ei ole käsitletav kaebuse muutmise või kaebusest loobumisena. Kaebaja lõplikuks nõudeks jäi vaidlustatud ettekirjutuse tühistamine sissesõidukeelu kohaldamise osas.
5.Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 6 kohaselt on sissesõidukeeld tõkend, mille eesmärk on vältida ebasoovitava välismaalase Eestisse saabumist ja Eestis viibimist. VSS eristab lahkumisettekirjutuses kohaldatavat sissesõidukeeldu (§ 7 4-75) ja muud sissesõidukeeldu (§ 27-3314).
6.PPA kohaldas kaebaja suhtes sissesõidukeeldu, mille tähtaeg tulenevalt kaebaja Eestist lahkumise ajast on 10.07.2017. Sissesõidukeelu kohaldamise alusena on vaidlustatud ettekirjutuses märgitud VSS § 74 lg 3. Lahkumisettekirjutuses kohaldatava sissesõidukeelu määramist reguleeris VSS § 74 vaidlustatud ettekirjutuse tegemise ajal järgmiselt (siin ja edaspidi on aluseks VSS 01.05.2016 - 22.12.2016 kehtinud redaktsioon): - lahkumisettekirjutuses kohaldatakse välismaalase suhtes sissesõidukeeldu kolmeks aastaks lahkumisettekirjutuse täitmise päevast arvates (lg 1); - kui välismaalasele tehakse vormikohane lahkumisettekirjutus, kohaldatakse sissesõidukeeldu viieks aastaks, välja arvatud juhul, kui välismaalasel on kehtiv sissesõidukeeld kauemaks kui viieks aastaks lahkumisettekirjutuse tegemise päevast arvates (lg 2); - kui sissesõidukeelu kohaldamise tähtaeg on kõiki tähtsust omavaid asjaolusid arvestades ebaproportsionaalne, võib lahkumisettekirjutuses kohaldada sissesõidukeeldu lühemaks ajaks (lg 3); - sissesõidukeelu võib humaansetel kaalutlustel jätta kohaldamata (lg 4).
7.Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse ja Euroopa Liidu kodaniku seaduse muutmise seaduse eelnõu 444 SE seletuskirjas (kättesaadav Riigikogu kodulehel www.riigikogu.ee) on öeldud, et Eesti seadusandja on kasutanud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2008/115/EÜ „Ühiste nõuete ja korra kohta liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel“ lubatud võimalust kohaldada sissesõidukeeldu kõikide välismaalaste suhtes, kellele on tehtud lahkumisettekirjutus. Restriktiivsem poliitika tugineb rahvusvahelise õiguse põhimõttele, mille kohaselt on riigil suveräänne õigus kontrollida välismaalaste riiki saabumist, riigis viibimist ja riigist lahkumist. Sellest tulenevalt peab riigil olema võimalik piirata välismaalase, kes on kuritarvitanud talle antud riigis viibimis- või elamisluba, riiki sisenemist ning kohaldada talle sissesõidukeeldu.
Seega tuleb VSS § 74 lg 1 alusel sissesõidukeeldu eelduslikult kohaldada. Vastustaja on VSS § 74 lg 3 alusel kohaldanud sissesõidukeeldu maksimaalsest tähtajast oluliselt lühemaks ajaks. Kaebaja leiab, et VSS § 74 lg 4 alusel oleks sissesõidukeeld tulnud jätta üldse kohaldamata.
8.Eelviidatud eelnõu 444 SE seletuskirjas on öeldud ka seda, et haldusorganil on kohustus kaaluda, kas välismaalase mõne põhiõiguse kasutamine ei eelda välismaalase riiki lubamist, mis tingiks kehtivusaja lühendamise või kohaldamata jätmise. Seaduses antakse võimalus sissesõidukeelu kohaldamata jätmiseks üksnes humaansetel kaalutlustel. Politsei- ja Piirivalveameti praktikas on välismaalase Eestis viibimise aega humaansetel kaalutlustel pikendatud näiteks tulenevalt isiku enda või tema lähedase haigusest, haiglas viibimisest või operatsioonijärgsest ravist arsti järelevalve all. Samuti võib sissesõidukeelu kohaldamise peatamine või tühistamine humaansetel kaalutlustel olla põhjendatud näiteks perekonnaliikmega seotud tõsise ja ootamatu õnnetuse puhul.
9.Sissesõidukeeldu reguleerib ka VSS 5. peatükk (§ 27-3314). VSS § 27 on aga öeldud, et 5. peatükis sätestatut kohaldatakse ulatuses, mis ei ole vastuolus peatükis 2 sätestatuga ning lahkumisettekirjutuses kohaldatava sissesõidukeelu kehtestamise menetlusele ja sissesõidukeelu kehtivusaja määramisele ei kohaldata 5. peatükis sätestatut. Praeguses asjas vaidlevad pooled sissesõidukeelu kehtivusaja üle ehk 5. peatüki sätete kohaldamata jätmine on otseselt ette nähtud. Lisaks on § 29 ja § 7 4 vahel ka olemuslik vastuolu: § 74 näeb vaikimisi ette sissesõidukeelu kohaldamise, § 29 reguleeritud olukorras tuleb aga algusest peale teostada kaalutlusõigust. Eeltoodu tähendab, et kohaldatav ei ole muuhulgas kaebaja viidatud VSS § 29 lg 3, mis sätestab, et kui välismaalase perekonnal ei ole võimalik koos elada väljaspool Eestit või kui perekonna ümberasumine välisriiki oleks sissesõidukeelu kehtestamise vajadusega võrreldes seotud ebaproportsionaalselt suurte raskustega, võib välismaalase suhtes kohaldada sissesõidukeeldu üksnes VSS § 29 lg 1 p 1–6 sätestatud juhtudel. Seetõttu ei puutu asjasse, kas kaebaja on või ei ole ohtlik Eesti Vabariigi julgeolekule, avalikule korrale, ühiskondlikule turvalisusele, kõlblusele või teiste isikute tervisele (VSS § 29 lg 1 p 1). VSS § 75 lg 1 alusel kohaldatakse sama seaduse 5. peatüki sätteid lahkumisettekirjutusega kohaldatud sissesõidukeelu kehtetuks tunnistamise, selle kehtivusaja muutmise ja peatamise suhtes. See säte ei anna samuti alust kohaldada VSS § 29, kuna sissesõidukeelu kehtetuks tunnistamist ja kehtivusaja muutmist reguleerib § 32 ning peatamist § 32 1. Praeguses asjas ei vaielda sissesõidukeelu kehtetuks tunnistamise või kehtivusaja muutmise üle eeltoodud sätete mõttes ehk isiku poolt siseministeeriumile esitatud taotluse alusel. VSS § 7 5 lg 1 olemasolu toetab ühtlasi kohtu seisukohta, et reeglina 5. peatüki sätted kaebaja suhtes kehtestatud sissesõidukeelu puhul ei kohaldu.
10.Kokkuvõttes tuli vastustajal vaidlustatud ettekirjutuse tegemisel kaaluda sissesõidukeeldu tähtaja lühendamist tulenevalt sellest, et kõiki tähtsust omavaid asjaolusid arvestades on täiemahuline sissesõidukeeld ebaproportsionaalne (VSS § 74 lg 3) või sissesõidukeelu kohaldamata jätmist humaansetel kaalutlustel (VSS § 74 lg 4). Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 158 lg 3 sätestab, et kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti õiguspärasust hinnates kontrollib kohus kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt, kohus ei hinda eraldivõetuna kaalutlusotsuse otstarbekust ja ei teosta haldusakti või toimingu õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest.
VSS § 1 lg 2 kohaselt ei rakendata sissesõidukeelu kohaldamise menetluse suhtes haldusmenetluse seaduses sätestatut.
11.VSS § 74 lg 5-6 nägid ette, et sissesõidukeelu kohaldamise põhjenduses avaldatakse üksnes õiguslik alus ning ei avaldata faktilist alust, sellega seotud asjaolusid ega asjassepuutuvaid kaalutlusi. Sissesõidukeelu kohaldamist lühemaks ajaks või kohaldamata jätmist põhjendatakse. Seadusega oli haldusorganile pandud kohustus põhjendada isikut vähem koormavat piirangut, isikut rohkem koormava piirangu puhul tuli märkida üksnes õiguslik alus. Sellise regulatsiooni eesmärgiks saab pidada seda, et haldusel oleks võimalik teostada enesekontrolli, mitte aga seda, et isikul oleks võimalus üldreeglist soodsama haldusakti vaidlustamiseks. Seetõttu ei too põhjendamiskohustuse rikkumine kaasa ettekirjutuse õigusvastasust. Vastustaja esitas sissesõidukeelu lühendamise aluseks olnud põhjendused kohtumenetluses. Kohtu hinnangul on usutav, et nendest põhjendustest lähtus vastustaja ka ettekirjutuse tegemisel, kuna põhjendused lähtuvad ettekirjutuse andmise menetluses kaebaja kohta kogutud andmetest ja kaebaja seletusest (tl 32-37).
12.Kohtu hinnangul on vastustaja õigesti lähtunud ühelt poolt asjaolust, et kaebajal on Eestis pere ja väike laps ning teiselt poolt sellest, et kaebaja viibis Schengeni riikide territooriumil ilma õigusliku aluseta pikka aega ja ei astunud kuni tema avastamiseni mingeid samme oma Eestis viibimise seadustamiseks. Kohus nõustub, et nendel asjaoludel oli õigustatud kaebajale kehtestatud sissesõidukeeldu lühendada, kuid põhjendatud ei olnud sissesõidukeelu täielik kohaldamata jätmine. Kaebaja pidi peret luues ja planeerides arvestama sellega, et ta viibib Eestis ebaseaduslikult ning tema avastamine toob tõenäoliselt kaasa olukorra, kus tal teatud aja jooksul ei ole võimalik perega koos viibida. Kaebaja suhtes kohaldati sissesõidukeeldu suhteliselt lühikeseks ajaks. Eemal viibimine ei välista kaebaja võimalust pakkuda perele moraalset tuge.
13.Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et lahkumisettekirjutuse tegemine ja sissesõidukeelu kohaldamine kujutas endast karistust ning et piisav oleks olnud lahkumisettekirjutuse tegemine. Kaebaja lahkumisega Eestist taastus õiguspärane olukord, kuna kaebajal puudus õigus Eestis viibida. Nagu eespool öeldud, on sissesõidukeeld tõkend, millega riik reguleerib seda, kellel ta lubab riiki saabuda ja siin viibida. Riigil on selles osas ulatuslik kaalumisruum ning praeguses asjas on vastustaja kaalutlusõigust teostanud õiguspäraselt.
14.Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et kaebaja väited ei anna alust vaidlustatud ettekirjutuses kohaldatud sissesõidukeelu tühistamiseks. Kohus jätab kaebuse rahuldamata. Menetluskulud
15.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad menetluskulud kaebaja kanda.
16.HKMS § 109 lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks tuleb kohtule esitada menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta.
Vastustaja ei esitanud kohtule kuludokumente ja menetluskulude nimekirja, seetõttu jätab kohus menetluskulud välja mõistmata. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.