Bigbank AS hagi tarbijakrediidilepingust väljamõistmise nõudes
Tsiviilasja hind
826,52 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse staatus
Toivo tuleneva
Kael vastu võlgnevuse
Hageja Bigbank AS, registrikood 10183757, asukoht Rüütli 23, 51006 Tartu Hageja lepinguline esindaja Keiu Pettai, Balti Võlgade Sissenõudmise Keskus OÜ, asukoht Rüütli 23, 51006 Tartu, e-post * Kostja Toivo Kael, isikukood *, elukoht *, e-post *
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada osaliselt hageja Bigbank AS hagi Toivo Kael vastu tarbijakrediidilepingust tuleneva võlgnevuse väljamõistmise nõudes.
2.Välja mõista kostjalt Toivo Kael hageja Bigbank AS kasuks poolte vahel 28.12.2011. a sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr * ja 13.06.2012. a tarbijakrediidilepingu nr * kokkuleppe nr 1 alusel:
2.1.põhivõlgnevus summas 393,93 (kolmsada üheksakümmend kolm eurot 93 senti) eurot;
2.3.sissenõutavaks muutunud viivis perioodi eest 06.01.2016-26.08.2016 (v.a) summas 20,16 (kakskümmend eurot 16 senti) eurot;
2.4.viivis põhivõlgnevuselt (26.08.2016. a seisuga 393,93 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lõige 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (s.o Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub kaheksa protsenti) alates hagiavalduse
esitamisest, s.o 26.08.2016. a kuni põhivõlgnevuse tasumiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui välja mõistetud põhivõlgnevus.
3.Jätta rahuldamata hageja Bigbank AS hagi kostja Toivo Kael vastu sissenõutavaks muutunud viivise nõudes summas 74,90 eurot.
4.Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
5.Edastada otsus menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
1.Menetluskuludest jätta 89,40% ulatuses kostja Toivo Kael kanda ja 10,60% ulatuses hageja Bigbank AS kanda.
2.Välja mõista kostjalt Toivo Kael hageja Bigbank AS kasuks hageja põhjendatud menetluskulud summas 230,95 (kakssada kolmkümmend eurot 95 senti) eurot. Edasikaebamise kord Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse (TsMS § 420 lg 1). Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 632 lg 1). Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kostja võib esitada Pärnu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha (TsMS § 415 lg 1). Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada (TsMS § 415 lg 2). Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik (TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagiavaldusele koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule) (TsMS § 416 lg 2). Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 142 lg 2). Kautsjon tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pank – a/a EE571010220229377229; Swedbank – a/a EE062200221059223099; Danske Bank – a/a EE513300333522160001 või Nordea Bank – a/a EE221700017003510302. Maksekorralduse selgituseks märkida: kohustatud isiku nimi, kohtuasja number, makse liik. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
1.Menetluse käik 05.05.2016. a esitas Bigbank AS Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 727,79 euro saamiseks. Kohus tegi 11.05.2016. a võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 15.07.2016. a. Võlgnik Toivo Kael esitas 26.07.2016. a nõudele vastuväite. 18.08.2016. a määrusega lõpetas kohus käesolevas asjas maksekäsu kiirmenetluse ja määras, et asja menetlemist jätkatakse hagimenetluses Pärnu Maakohtus. Maakohus tegi hagejale ettepaneku nõuetekohase hagiavalduse esitamiseks.
2.Hageja nõue 26.08.2016. a esitas hageja Bigbank AS esindaja vahendusel Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja hagiavalduse kostja Toivo Kael vastu tarbijakrediidilepingust tuleneva võlgnevuse väljamõistmise nõudes. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista 706,92 eurot, millest 393,93 eurot on tagastamata krediidisumma, 217,93 eurot sissenõutavaks muutunud tasumata intress ja 95,06 eurot sissenõutavaks muutunud viivis. Hageja palub alates 27.08.2016. a kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni kostjalt välja mõista viivis 30,36% tagastamata krediidisummalt aastas. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hageja nõude aluseks on 28.12.2011. a poolte vahel sõlmitud tarbijakrediidileping nr *, millega hageja andis kostjale laenu 300 eurot ja lepingu järgi oli kostja kohustatud maksma hagejale intressi 32,69% krediidisummast ühe aasta kohta. Lisaks sõlmisid pooled 13.06.2012. a tarbijakrediidilepingu nr * kokkulepe nr 1 krediidisumma suurendamise ja lepingutingimuste muutmise kohta, millega suurendati krediidisummat 300 euro võrra ja muudeti intressimäära. Uueks krediidisummaks kujunes 569,99 eurot ning intressimääraks 30,36% krediidisummalt aastas.
3.Kostja vastuväited Kohus toimetas hagiavalduse koos menetlusse võtmisega määrusega kostjale kätte isiklikult allkirja vastu üleandmisega 13.10.2016. a /tlk 82. Kohus määras kostjale vastamiseks tähtaja 14 päeva /tlk 65-68/, mistõttu kostja kirjaliku vastuse esitamise tähtaeg oli 27.10.2016. a. Kostja ei ole kohtule esitanud kirjalikku vastust hagiavaldusele, seega loetakse hageja faktiväited kostja poolt omaks võetuks TsMS § 407 lg 1 alusel.
4.Kohtuotsuse põhjendused
4.1.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 407 lg 1 alusel võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja on hagiavalduses palunud hagi rahuldada tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Eeltoodust tulenevalt lahendab kohus kohtule esitatud hagiavalduse tagaseljaotsusega.
4.2.TsMS § 407 lg 6 alusel kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus leiab, et hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus vastavalt TsMS § 407 lg 6 otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. TsMS § 444 lg 3 alusel põhjendab kohus tagaseljaotsuses vaid hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid.
4.3.Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt on kostja sõlminud hagejaga tarbijakrediidilepingu. Seega sõlmis lepingu tarbijana VÕS § 1 lg 5 tähenduses.
Tulenevalt TsMS § 438 lg 1 ja § 436 lg 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. Riigikohus on 10.05.2016 määruse 3-2-1-25-16 punktis 13 leidnud, et viivise „mõistlik määr“ tuleb sisustada iga konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt. Siiski tuleks kolleegiumi arvates eelduslikult hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Kolleegiumi hinnangul kajastab sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult. Kolleegium on selgitanud, et ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi nõude kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt selle kohta Riigikohtu 14. juuni 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24). Hagiavaldusest ja tarbijakrediidilepingu tingimustest nähtuvalt oli poolte vahel kokkulepitud viivise määraks 30,36% tasumata krediidisummalt aastas /tlk 26, 39/. Hagiavaldusega palub hageja kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivise summas 95,06 eurot ja viivise alates 27.08.2016. a kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni 30,36% tagastamata krediidisummalt aastas. Hageja ei ole hagiavalduses välja toonud viivise arvestust, kuid viitab hagile lisatud viivisearvestusele (lisa 5, tlk 48). Hagile lisatud viivisarvestusest nähtuvalt on lepingu ülesütlemise hetkeks sissenõutavaks muutunud viivis 18,71 eurot ja viivis alates 06.01.2016 kuni 26.08.2016. a 76,35 eurot (arvestatud põhinõude jäägilt 393,93 eurot, viivisemäär 30,36%, viivis päevas 0,33 eurot). Kokku on hageja arvestanud viivist summas 95,06 eurot. Hageja arvestatud viivisemäär 30,36% aastas on enam kui kolm korda suurem võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 113 lõikes 1 sätestatud viivisemäärast, mis on viivise arvestamise ajal olnud 8,05 kuni 8,0% aastas. Eeltoodust tuleneval leiab kohus, et sellises suuruses (30,36% päevas) lepinguline viivisemäär on tühine VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi, mistõttu ei ole hagejal õigus nõuda kostjalt lepingus sätestatud määras viivist. Kuivõrd hageja ja kostja vahel lepingujärgne viivise määr on tühine, siis tuleb mõista kostjalt välja viivis seadusjärgses määras (VÕS § 113 lg 1, § 94). VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks viivist põhiosa summalt 393,93 eurot perioodi eest 06.01.2016-26.08.2016 (v.a, viivitatud päevi 233) summas 20,16 eurot (06.01.2016 30.06.2016. a viivise määr 8,05% aastas ja 01.07.2016-25.08.2016 8,05% aastas). Hagiavalduses ega selle lisas (viivisearvestus) ei ole hageja välja toonud, millise perioodi eest ja milliselt summalt on hageja arvestanud n.ö ülesütlemise hetkeks sissenõutavaks muutunud viivise summas 18,71 eurot /tlk 48/, mistõttu kohtul puudub igasugune võimalus kontrollida hageja arvestatud viivise seaduslikkust. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hageja nõude rahuldamata sissenõutavaks muutunud viivise nõudes summas 18,71 eurot, kuna selle arvestuse alused ei kajastu hagiavaldusest ega selle lisadest.
Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks hageja nõuet kostja vastu põhivõlgnevuse nõudes summas 393,93 eurot, intressi nõudes summas 217,93 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise nõudes summas 20,16 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise tagastamata krediidisummalt (26.08.2016. a seisuga 393,93 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lõige
teises lauses ettenähtud ulatuses (s.o Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub kaheksa protsenti) alates 26.08.2016. a kuni põhivõlgnevuse tasumiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui välja mõistetud põhivõlgnevus, kuna üldise kohtupraktika ja hea usu põhimõtte kohaselt ei mõisteta võlaõiguslike lepingute alusel viivist välja suuremas ulatuses kui põhinõue. Kohus jätab rahuldamata hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõudes summas 74,90 eurot (95,06 – 20,16). TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
5.Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotus märgitakse ka siis kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 174 lg 1 ja 2 järgi menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja menetluskuludeks on tasutud riigilõiv summas 175 eurot ja esindajale makstud tasu õigusabi eest 100 eurot, kokku summas 275 eurot /tlk 27/. Kohus leiab, et kuna hageja ei ole hagiavalduses kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 10), siis ei ole põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulusid koos käibemaksuga. Seega on hageja põhjendatud menetluskuludeks tasutud riigilõiv summas 175 eurot ja õigusabikulud summas 83,33 eurot /tlk 52/, kokku summas 258,33 eurot. TsMS § 163 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest (706,92 euro suurusest nõudest rahuldab kohus 632,02 eurot) 89,40% ulatuses kostja ja 10,60% ulatuses hageja kanda. Seega vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal hüvitada hagejale menetluskulu summas 230,95 eurot (258,33 eurot * 89,40%) Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad. Ruth Sild(allkirjastatud digitaalselt) kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.