Hageja: BrainArt OÜ (registrikood 11527182), seaduslik esindaja RN, lepinguline esindaja advokaat Martin Kirsipuu Kostja: Asematic OÜ (registrikood 11516971), lepinguline esindaja vandeadvokaat Raini Nõu
Kohtuistungi toimumise aeg
10.10.2016, avalik kohtuistung
Resolutsioon
1.Tühistada Harju Maakohtu 16.05.2016 otsus ning teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada.
2.Välja mõista Asematic OÜ-lt põhivõlg 10 530 (kümme tuhat viissada kolmkümmend) eurot BrainArt OÜ kasuks.
3.Välja mõista Asematic OÜ-lt viivis 31.10.2016 seisuga 2 356,18 eurot (kaks tuhat kolmsada viiskümmend kuus eurot ja kaheksateist senti) BrainArt OÜ kasuks.
Välja mõista Asematic OÜ-lt BrainArt OÜ kasuks viivis põhivõlalt (s.o 10 530 eurolt) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 01.11.2016 kuni põhivõla tasumiseni.
5.Apellatsioonkaebus rahuldada.
6.Jätta maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud Asematic OÜ kanda.
Edasikaebamise kord ja selgitused
Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus määrab menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest (TsMS § 177 lg 2). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.11.03.2015 esitas BrainArt OÜ (hageja) Harju Maakohtule hagiavalduse Asematic OÜ (kostja) vastu, milles palus välja mõista põhivõlgnevuse summas 10 530 eurot, hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise summas 968,76 eurot, viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 sätestatud määras kindla summana hagiavalduse esitamisest kuni kohtulahendi tegemiseni ja sealt edasi protsendina kuni põhinõude tasumiseni.
2.Hagiavalduse kohaselt pöördus kostja hageja poole IT alaste tööde tellimiseks (laohalduse veebipoe loomiseks). Pooled kohtusid 19.03.2013, et arutada IT projekti mahtu ja kulu ning mille tulemusena saatis hageja kostjale 21.03.2013 e-kirja, milles tõi detailselt välja tööde nimekirja koos maksumusega. Kokkuvõttes tegi hageja kostjale IT lahenduste osas pakkumise kokku summale 8880 eurot. Kostja andis 22.03.2013 e-kirjaga nõusoleku eelnevalt nimetatud tööde teostamise osas. Sellest tulenevalt on pooled sõlminud suulise töövõtulepingu IT alaste tööde teostamiseks. 27.09.2013 saatis hageja kostjale e-kirja, milles palus kostjalt informatsiooni selle kohta, millal nad saavad tehtud IT alaste tööde eest arveldada. Kostja vastas 27.09.2013 e-kirjas, et tasub 8880 eurot hiljemalt detsembris 2014. Hageja esitas tööde eest kostjale arve summale 8775 eurot (ilma käibemaksuta), koos käibemaksuga 10 530 eurot. Kostja on keeldunud arve tasumisest. VÕS § 635 lg 1 kohaselt on töövõtja põhikohustuseks töö (valmis) tegemine, tellija põhikohustuseks on aga töö eest tasu maksmine. Hageja saavutas töövõtulepinguga kokkulepitud tulemuse, teostades vastavalt kostja juhistele IT alased tööd, kuid kostja on jätnud hageja arve tasumata. Kostja ei ole siiani tööde mittevastavusest teavitanud. Hageja nõuab kostjalt VÕS § 108 lg 1 alusel kohustuse täitmist. Kostja on olnud arve tasumisega viivituses alates 07.12.2013 ja hagiavalduse esitamise seisuga võlgneb viivist 968,76 eurot.
3.Hiljem täpsustas hageja, et on teinud ca 100 tunni eest lisatööd, mille eest ta tasu ei nõudnud. Hageja nõuab tasu üksnes kokkuleppes kajastatud tööde osas. Hageja soovis tööd üles laadida kostja serverisse, kuid kostja sellele ei vastanud, mistõttu kostja viivitas tööde vastuvõtmisega (VÕS § 638). Tööd tuleb lugeda vastuvõetuks, sest kostjal puudus
vastuvõtmisest keeldumiseks alus. 2013 juunis sai kostja testida lahendust hageja serveris ning demonstreerida seda oma klientidele. Testimise käigus selgusid vajalikud muudatused ja vead, mille hageja eemaldas. Asjaolu, et rakendus asus testimise keskkonnas, ei tähenda, et tegemist oli pooliku produktiga. 2013. aasta oktoobris kõrvaldas hageja viimased puudused. Kostja vastuväited
4.Kostja vaidles hagiavaldusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja leidis, et ta ei ole hagejaga sõlminud lepingut hageja väidetud tingimustel. Kostja nõustus, et pooled on kohtunud ja arutatud kostjale vajalikku veebilahendust, ning et hageja on teinud ettevalmistavaid toiminguid lahenduse elluviimiseks. Kostja leidis, et hageja ei ole tõendanud kõigi tööde tellimist kostja poolt ning kõigi tööde tegemist. 22.03.2013 e-kirjas ei nõustunud kostja hageja pakkumusega, vaid lubas üksnes alustada kujundustöödega ja suuremate töödega ehk nn Backendi töödega. Edasi pidasid pooled läbirääkimisi, milliste käigus pidi hageja tegema näidisversiooni, et kostja saaks otsustada, kuidas veebilahendus hakkab välja nägema ja kas leping sõlmida. Hageja lubas teha midagi jooksvalt valmis ja kostjale näidata.
5.Hageja ei ole tõendanud kostjale tööde üleandmist. Kostjale ei ole kunagi üle antud tööde lõppvarianti ehk terviklahendust ning seda ei ole kostja saanud kunagi üle vaadata ega testida. Töö üleandmiseks oleks hageja pidanud andma kostjale ligipääsu tööle ehk kõik paroolid ja salasõnad, mida tehtud ei ole. Kostja oli näinud tööst vaid üksikuid osi. Kostja soovis saada terviklahendust, kuid halva üllatusena selgus hiljem, et kostja ei saa hageja loodud lahenduses ise muudatusi teha, vaid seda teeb hageja täiendava tasu eest. Hageja loodud süsteem ei ühildunud HansaRaama programmiga ning hageja ei andnud kostjale veebipoe kasutusjuhendit. Kostja ei olnud antud valdkonna spetsialist, lootis heas usus hagejale ega osanud talle koostada täpset lähteülesannet. Hageja nõudis kostjalt arve tasumist enne, kui ta oli valmis lahenduse kostja serverisse laadima. Kostja serverist oli hageja teadlik. Kuivõrd tööde üleandmine oli dokumenteerimata, oli hagejal võimalik manipuleerida eksperdile esitatavaid andmeid tööde valmimise aja kohta. 29.11.2013 saatis kostja hagejale projekti lõpliku lõpetamise teate. Kui kohtu hinnangul sõlmisid pooled töövõtulepingu, siis ütles kostja selle 29.11.2013 kirjaga VÕS § 655 alusel üles. Kostja viivise nõue on osaliselt pahauskne. Alternatiivselt taotles kostja viivise vähendamist kohtu õiglasel äranägemisel. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
6.Harju Maakohus jättis 16.05.2016 otsusega hagi rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud summas 4640 eurot ja viivise kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras.
7.Maakohus tuvastas, et poolte vahel puudub vaidlus järgmiste asjaolude üle: - kostja soovis hagejalt tellida oma toodete müümiseks vajaliku veebipoe lahenduse; - pooled pidasid läbirääkimisi tööde tellimise üle ning hageja saatis kostjale tööde tegemiseks hinnapakkumise, mille kohaselt pakuti kostjale veebipoe terviklahendust; - poolte esindajad ei ole allkirjastanud kirjalikku töövõtulepingut; - poolte esindajad ei ole allkirjastanud tööde üleandmise-vastuvõtmise akti; - hageja saatis kostjale 29.11.2013 arve summas 10 530 eurot (koos käibemaksuga), mida kostja ei tasunud.
8.Maakohus ei nõustunud kostja väidetega, et ta ei sõlminud hagejaga lepingut, vaid alates 2013. aasta märtsist kuni novembrini kestsid lepingueelsed läbirääkimised. 21.03.2013 saatis hageja kostjale e-kirja, milles ta kirjeldas detailselt erinevaid IT alaseid töid, nende mahtusid ja hinda. E-kirja lõpus märkis hageja, et tööde hinnaks on kokku 8880 eurot, millele lisandub käibemaks. Hageja 21.03.2013 e-kirja osas „Backend“ on märgitud, et tööde hulka kuulub sisutekstide haldus ja toodete haldamine, sh piltide lisamine. Kostja ei vastanud koheselt hageja pakkumisele, mistõttu saatis hageja 22.03.2013 kostjale uue ekirja ning küsis, kas tema e-kiri jõudis kohale ning kas ta võib kujundajale öelda, et võib töödega alustada. Kostja vastas 22.03.2013 ja teatas, et kujundaja võib alustada ning „suurema projektiga võib samuti alustada“. Selget nõustumust kostja ei esitanud. Samas ei vaidle pooled selle üle, et pärast kostjalt e-kirja saamist alustas hageja tööde teostamisega ning kostja andis hagejale regulaarselt juhiseid tööde jaoks.
9.Maakohus asus seisukohale, et pooled sõlmisid töövõtulepingu toimiva veebipoe ja selle kujunduse loomiseks hageja 21.03.2013 pakkumise ja kostja poolt sellele 22.03.2013 nõustumise andmise teel. Kuigi kostja ei väljendanud selget nõustumist hageja pakkumisega, ei esitanud ta vastupakkumist ega teatanud, et ei nõustu saadetud hinnapakkumisega. Pooled olid enne 21.03.2013 pakkumise saatmist arutanud kahe töö tellimist ehk kujunduse tellimist ja kogu veebipoe tellimist. Seetõttu ei nõustunud kohus kostja väitega, et „suurem töö“, millega kostja oma 22.03.2013 e-kirjas alustada lubas, oli pakkumises märgitud „Backend“ töö. Sellisel viisil kostja ennast ei väljendanud. Ühtlasi nõustus kohus hageja väidetega, et „Backend“ töid ei oleks saanud teha eraldiseisvalt ilma teiste töödeta. Kohus leidis, et kostja andis nõustumuse hageja pakkumisele ka oma tegudega VÕS § 9 lg 2 ning § 20 lg 2 mõistes, sest pärast 22.03.2013 e-kirja saatmist asus hageja töid teostama ja neid kostjale näitama, kostja aga omakorda andis hagejale juhiseid tööde tegemiseks ning puuduste kõrvaldamiseks. Alles 05.12.2013 saadetud e-kirjas väitis kostja, et ta ei olnud hagejaga lepingut sõlminud. Kostja ei saanud eeldada VÕS § 28 lg 1 alusel kogu 2013. aasta jooksul, et hageja osutab talle teenuseid tasuta ning koostab tasuta näidisversioone, milliste tutvumise järgselt on kostjal alles õigus otsustada, kas ta lepingu sõlmib või mitte.
10.Hageja esitatud e-kirjadest perioodil 10.06.2013 kuni 14.06.2013 nähtub, et hageja saatis kostjale 10.06.2013 näited tehtud töödest. Kostja ei saanud hageja saadetud näiteid alguses avada. Sellele vastas hageja 11.06.2013 ja selgitas, et tema saadetud link peaks igal pool avanema, sh Elionis, millest võib järeldada, et hageja oli teadlik kostja poolt Elioni serveri kasutamisest. Kostja sai seejärel hageja saadetud lingi avatud ja teatas, et tal on palju küsimusi. 08.07.2013 saatis hageja kostjale testserverite aadressid koos kasutajanime ja parooliga, kus kostja sai osade tehtud töödega tutvuda. Hageja ühtlasi küsis kostjalt, kuidas läks veebilahenduse demonstreerimine kostja klientidele ning kostja selgitas, et kasutajad said põhimõttest aru, kuid tekkis palju küsimusi, mida kostja soovis hagejaga arutada. Eelviidatud e-kirjadest ei saa siiski järeldada, et kostja oleks 2013 juunis selgesõnaliselt mõne osa töödest vastu võtnud. Kohus leidis, et hageja saadetud hinnapakkumises ei olnud ette nähtud, et tööd teostatakse ja antakse üle etappide kaupa. Hageja esitatud tõenditest ei ole võimalik järeldada, et tööd oleksid olnud lõplikult valmis 31.07.2013, ning et nimetatud ajal pakkus hageja kostjale töid vastuvõtmiseks.
11.27.09.2013 saatis hageja kostjale e-kirja, kus ta avaldas, et on üle vaadanud tööde nimekirja, millest e-kirja saatmise ajaks veel päris kõike tehtud ei olnud. Samas leidis hageja, et ta on selle asemel teinud mitmeid töid rohkem, kui lubatud. Hageja avaldas kostjale, et tema arvates on töö nüüd tehtud ja soovis teada, kas saab arveldada vastavalt viimasele
kokkuleppele. Töödes esinevad vead lubas hageja parandada 6 kuu jooksul garantii korras. Hageja avaldas ühtlasi, et pärast arveldamist, ehk kostjalt tasu saamist, on ta valmis töö kostja serverisse üles laadima, et kostja saaks süsteemi reaalselt kasutama hakata. Hageja küsis, kas kostjal on olemas server, kuhu töö laadida. Kohus leidis, et eeltoodud kirjas pakkus hageja kostjale küll põhimõtteliselt tööde vastuvõtmist, kuid samas möönis hageja, et kõik tööd veel tehtud ei olnud. Samuti avaldas hageja kostjale seda, et on valmis tööd üle andma ja kostja serverisse üles laadima alles pärast seda, kui kostja on nende tööde eest tervikuna tasunud. Selline hageja käitumine ei ole kooskõlas VÕS § 637 lg-ga 5. Kostjal puudus kohustus tasuda tööde eest enne, kui tal oli võimalik tööd vastu võtta ja nad üle vaadata. Hageja esitatud tõenditest, mis puudutas kirjavahetust kostjaga enne 27.09.2013 ei saa järeldada, et hageja oleks varasemalt võimaldanud kostjal töid üle vaadata tervikuna. Asjas kogutud tõendid kinnitavad kostja väiteid, et hageja oli kostjale näidanud vaid üksikuid osi loodavast veebipoest, kuid mitte veebipoodi tervikuna. Kostja vastas hageja kirjale samal päeval ja leidis, et planeeritud juulist on saanud oktoober. Kostja soovis arveldust jagada kolme etappi ehk jagada 8880 eurot kolmeks. Kohus leidis, et kostja soov tasuda tööde eest osade kaupa ei saa olla hinnatav kostja kinnitusena tööd vastu võtta. Samas osundas kohus, et asjas kogutud tõenditest ehk hageja hinnapakkumisest ja kostja nõustumisest sellele ei saa järeldada, et pooled oleksid kokku leppinud tööde tähtajas.
12.02.10.2013 saatis kostja hagejale e-kirja, milles avaldas kahetsust, et kui varem lubati kostjale, et veebilehele saab panna liikuvaid pilte, on sellest kirja saatmise ajaks saanud probleem. Kostja pidas nii funktsionaalsust kui avalehte olulisteks ja kostja soovis hagejalt tegelemist kodulehe kõigi detailidega. Kostja osundas, et ta on osad asjad vastutulelikult maha võtnud, kuid kostja hinnangul pidi ta kirja saatmise ajaks vaidlema hagejaga tänapäeval elementaarsete funktsioonide üle. Samuti juhtis kostja töötaja HK tähelepanu töödes esinenud puudustele 02.10.2013 saadetud e-kirjas. Seega nähtub kostja pöördumisest, et tööd ei olnud e-kirja saatmise ajaks valmis ega kostjale üle antud. Kohtule esitatud teistest poolte e-kirjadest 2013. aasta oktoobris nähtub, et kostja juhtis veel 08.10.2013 tähelepanu mitmetele töödes esinevatele puudustele, millised hagejal tuli kõrvaldada. Hageja vastas sellele 11.10.2013 ja teatas vaid kahe puuduse osas, et need on kõrvaldatud. Ülejäänud osas esitas hageja oma nägemuse sellest, millised tööd olid lepingulised tööd ja milliste tööde eest peaks kostja täiendavat tasu maksma. 14.10.2013 saatis kostja töötaja HK hagejale e-kirja, milles tänas tehtud muudatuste eest ja lubas paari päeva jooksul anda tagasisidet. 17.10.2013 saatis kostja hagejale e-kirja, milles teatas, et statistika vaatamine on arusaadav. Samas esitas kostja veel kaks e-keskkonda puudutavat küsimust, millistele hageja vastas 17.10.2013. Samas kirjas soovis hageja teada, kas kostjal on veel küsimusi või kõik toimib ning hageja saab hakata tegema ettevalmistusi projekti üleandmiseks, arveldamiseks ja selle kostja süsteemi ülespanekuks.
13.18.10.2013 saatis hageja kostjale e-kirja, milles ta avaldas, et saadab kostjale arve, sest kostjal on olnud mitu kuud aega testimiseks ja nädal aega viimaste täienduste ülevaatamiseks. Hageja leidis, et ta on kõik pakkumises toodu ära teinud. Hageja avaldas, et niipea, kui arve on tasutud, on ta valmis töö üles laadima kostja serverisse. Järelikult nõudis hageja kostjalt teist korda enne tööde üleandmist nende eest tasumist. 22.10.2013 saatis hageja kostjale e-kirja, milles küsis, kas kostjal on olemas koht, kuhu valmis saanud rakendus üles laadida. Hageja leidis, et keegi peab serveri ette valmistama, mistõttu ta küsis, kas kostjal on selle töö jaoks administraator või annab ta hagejale ligipääsud ning hageja teeb ise vajalikud asjad ära. Kohus leidis, et kuigi 22.10.2013 e-kirjas ei viidanud hageja tasumise nõudele, oli tema varasematest korduvatest pöördumistest kostjale arusaadav, et hageja ei olnud nõus kostjale töid lõplikult üle andma enne, kui kostja oli nende eest
tasunud. Seega nõudis hageja kostjalt tööde eest täielikku tasumist enne oma tasunõude sissenõutavaks muutumist ja enne, kui kostja oleks saanud tervikuna tööd vastu võtta ning need üle vaadata.
14.22.10.2013 saatis kostja töötaja HK hagejale e-kirja, milles avaldas, et kirja saatmise ajaks ei olnud kostja saanud sellist tulemust, mis vastaks tema ootustele. Kirja kohaselt oli kostja aru saanud, et iga väiksem detail, mida kostja soovis keskkonnas muuta või selgitada, tähendas kostjale tulevikus lisakulusid. Kostja möönis, et kuna ta ei ole IT valdkonna spetsialist, ei osanud ta edasi anda hagejale täpset lähteülesannet ja lootis heas usus hagejale kui spetsialistile. Igal koosviibimisel on hageja andnud mõista, et muudatuste tegemine võtab palju aega ja tähendab lisakulusid. Kostja väljendas oma soove nii, nagu oskas, kuid hageja pööras need väga keerulisteks, arusaamatuteks ja aeganõudvateks. Kostja teatas, et ta ei soovi enam hagejaga koostööd jätkata ja hageja pakutud veebikeskkonda edasi arendada. Hageja vastas sellele 22.10.2013 pika e-kirjaga ning leidis, et kui kostja ei soovi tööd jätkata, peaks ta seni tehtu eest ära maksma. Hageja leidis, et pooltel on kirjalikult fikseeritud kokkulepped, töö on tehtud järk-järgult ja kostja poolt kooskõlastatud. Kostja ei ole avaldanud, et midagi oleks valesti tehtud. Hageja leidis, et ta on 100 h ulatuses teinud lisatööd. Hageja tunnistas, et soovib lisatasu kõige eest, mida peab lisatööks. Hageja palus kostjal välja tuua töödes esinevad puudused, millised hageja oli valmis parandama. 24.10.2013 e-kirjas heitis hageja kostjale ette, et arve tasumata jätmise põhjuseks on kostja makseraskused. Hageja pakkus kostjale, et loodud lahendus jääbki hageja serverisse ja kostja hakkab hagejale maksma liitumistasu ja kuutasu. Eelviidatud kirjadest kogumis nähtub kohtu hinnangul, et hageja soovis kostjalt saada edasiste veebipoes tehtavate muudatuste eest lisatasu. Töö üleandmist kostjale hageja rohkem ei pakkunud, vaid soovis, et töö jääks hageja valdusesse ning kostja hakkaks hagejale maksma igakuist tasu.
15.28.10.2013 saatis kostja töötaja HK hagejale e-kirja, milles ta avaldas, et kostja tellis konkureerivatelt ettevõtetelt hinnapakkumised, milliste alusel ei olnud kostja nõus töö eest tasuma enam kui 7000 eurot. Kostja pakkus, et ta oleks valmis tasuma seda summat puuduste kõrvaldamisel maksegraafiku alusel. Kostja tegi hagejale ettepaneku ametliku lepingu sõlmimiseks koos täpse lähteülesande ning maksegraafikuga. Hageja vastas sellele ettepanekule pika e-kirjaga 29.10.2013. Hageja ei välistanud võimalust sõlmida kirjalik leping ja tasuda maksegraafiku alusel. 03.11.2013 saatis hageja kostjale oma lepingu projekti ja funktsionaalsuse kirjelduse. Hageja leidis, et kui kostja tasub koheselt 8800 eurot pluss käibemaks, on olukord kostjale soodsam, sest maksegraafiku alusel tasumise korral oleks summa 9568 eurot. Hageja kordas oma tasu nõudmisi 05.11.2013 e-kirjas. Kostja vastas 06.11.2013 ja teatas, et on üle vaadanud hageja lepingu ja lähteülesande, kuid pidas neid arusaamatuteks. Kostja lubas koostada ise lepingu projekti, mille ta saatis 15.11.2013. Edasises e-kirjade vahetuses arutasid pooled lepingu projektiga seonduvat, kuid kokkuleppele ei jõudnud. Eelviidatud tõendeid hinnates leidis kohus, et pooled üritasid vormistada seni pakkumise ja sellele nõustumise andmise teel sõlmitud lepingut kirjaliku lepinguna, kuid ei jõudnud lepingu tekstis ja tingimustes kokkuleppele. 2013.a oktoobris ega novembris ei andnud hageja kostjale tehtud tööd üle. Kostja avaldused selle kohta, et ta oli valmis hagejale kokku lepitud summat tasuma, ei tõenda hageja tasunõude sissenõutavaks muutumist, sest hageja ei olnud kostjale töid üle andnud.
16.29.11.2013 saatis kostja töötaja HK hagejale lepingu lõpetamise teate. Kostja teatas hagejale, et lõpetab alustatud projekti ehk kodulehe koos osta.ee põhimõttel domeeni keskkonna väljaarendamise elluviimise. Kostja ei olnud nõus sellega, et ta ei saaks süsteemi ise hallata, vaid peaks hagejalt vajadusel muutmistöö tellima. Samuti ei olnud kostja nõus
sellega, et hageja lahendus ei oleks ühildatav HansaRaama programmiga. Kostja leidis, et projektiga seondub liiga palju ebamäärast ja heitis hagejale ette projekti venimist, sest see ei saanud valmis 2013. aasta suveks, nagu kostja soovis. Hageja ei nõustunud kostja lõpetamise teatega ja saatis kostjale arve. Hageja leidis, et tööd said valmis 31.07 ja sellest ajast alates on kostja venitanud tööde vastuvõtmisega. Hageja leidis ühtlasi, et alates 6. augustist ei ole kostja esile toonud ühtegi esialgse kokkuleppe järgset puudust, mida hageja ei oleks mõne päevaga realiseerinud. Hageja luges töö esialgsele kokkuleppele vastavaks. Hageja väitis, et iseteenindusest ei olnud 21.03.2013 sõlmitud kokkuleppes juttu. Hageja väitis, et ta isegi ei mõista, mida kostja iseteeninduse all silmas peab. 18.03.2013 pakkumises oli kirjas liidestamine HansaRaamaga, mis jäeti kostja soovil välja. Sisuhalduse võimekust vähendati samuti kostja soovil. Hageja leidis, et kostja pidi ise teadma, millist lisafunktsionaalsust ja millises mahus ta soovib. Hageja leidis, et tööd olid valmis 31.07.2013 ning kostja ise jõudis testimiseni alles septembris.
17.Kohus leidis, et asjas kogutud tõenditest ei nähtu poolte kokkuleppe olemasolu selle kohta, et töö pidi olema valmis ja kostjale üle antud 2013. aasta juunis või juulis. Kui võrrelda hageja 18.03.2013 pakkumist 21.03.2013 pakkumisega, võib järeldada, et 18.03.2013 pakkumine sisaldas liidestamist HansaRaama programmiga ning 21.03.2013 pakkumine seda ei sisaldanud. Kuivõrd kostja nõustus 21.03.2013 pakkumisega, ei ole kohased kostja viited HansaRaama programmiga liidestamata jätmisele. Kui võrrelda 18.03.2013 pakkumist 21.03.2013 pakkumisega, võib Backend tööde kirjeldusest näha, et 21.03.2013 pakkumises on antud tööde maht väiksem ja sisu haldamise osas on tööde maht vähenenud. Samas ei saa hageja 21.03.2013 pakkumisest järeldada, et kostjal ei olnud endal võimalik teostada loodaval kodulehel mistahes muudatusi ning et edasiste muudatuste tegemise eest tuleb hagejale täiendavat tasu maksta. Antud asjaolule hageja lepingueelsetel läbirääkimistel ei viidanud.
18.Samal päeval, kui kostja edastas hagejale koostöö lõpetamise teate ehk 29.11.2013, saatis hageja kostjale arve summas 10 530 eurot (koos käibemaksuga). Arve esitati selle sisu kohaselt edasimüügi keskkonna analüüsi eest 16 h ulatuses, edasimüügikeskkonna kujundustööde eest 30 h ulatuses ning edasimüügikeskkonna arendustööde eest 209 tunni ulatuses, kokku 255 tunni eest. Hageja 21.03.2013 pakkumise kohaselt pidi analüüsiks kuluma 16 h, kujunduseks 30 h ning ülejäänud tööks 212 tundi ehk kõigeks kokku 258 tundi. Järelikult ei ole kohased kostja väited, et talle saadetud arve sisaldas tasu enamate tundide eest, kui oli ette nähtud hinnapakkumises. Kostja saatis hagejale 05.12.2013 e-kirja, milles ta ei nõustunud, et sõlmis hagejaga 21.03.2013 lepingu ega sellega, et tööd on valmis. Kostja leidis, et mõlemat poolt rahuldavates tingimustes ei õnnestunud kokku leppida ja probleemidest on hagejale jooksvalt teada antud.
19.Maakohus leidis, et hageja seadusliku esindaja RN vande all antud vastuolulised väited selle kohta, millal kostjale tööde vastuvõtmist pakuti, näitavad, et tegelikult kostjale veebipoe terviklahenduse üleandmist kordagi ei pakutud. Vande all ära kuulatud kostja seaduslik esindaja KT kinnitas, et teavitas hagejat sellest, millist serverit kostja kasutab, kuid hageja tööd sinna üles ei pannud. Maakohus asus seisukohale, et hageja ei ole tõendanud kostjale töö üleandmist ega seda, et töö tuleks lugeda kostja poolt vastuvõetuks. Hageja varasema 11.06.2013 e-kirjaga kostjale ning kostja seadusliku esindaja ütlustega luges kohus tõendatuks, et hageja oli tegelikult teadlik sellest, millist serverit kostja kasutab. Samuti nähtus kohtule esitatud e-kirjadest, et hageja küll pakkus kostjale kahel korral tööde üleandmist, kuid ainult eeltingimusel, et kostja nende eest enne vastuvõtmist ja ülevaatamist tasub. Selline hageja nõue ei olnud kooskõlas VÕS § 637 lg 5 ning kostja ei ole seetõttu
olnud vastuvõtmisega viivituses. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et 2013. aasta kevadel ja suvel esitas hageja kostjale tutvumiseks vaid üksikuid lõike töödest ning valminud veebipoodi tervikuna kostjale üle ei antud ega tutvustatud. Seetõttu on põhjendatud kostja väide, et ta ei saanud tutvuda tellitud terviklahendusega. Hageja esitas kohtule mitmeid ekraanitõmmised, kuid nendest ei saa kohus järeldada, kas või millal edastati kostjale vastavate tööde osad ülevaatamiseks ning vastuvõtmiseks. Kostja seaduslik esindaja eitas vande all antud ütlustes, et ta oleks kõiki kohtule esitatud ekraanitõmmiseid näinud. Kõigi ekraanitõmmiste edastamist kostjale ei saa järeldada hageja poolt kohtule esitatud ekirjadest. Samuti ei nähtu (erinevalt hageja väidetest) asjas kogutud tõenditest, et pooled oleksid kokku leppinud tööde üleandmises-vastuvõtmises etappide kaupa. Vastupidi, mõlemad pooled on tegelikult kohtule kinnitanud, et kostja tellis hagejalt terviklahenduse ehk veebipoe. Sellist terviklahendust ei ole kostjale üle antud ning kostjal ei ole olnud võimalik terviklahendust üle vaadata.
20.Kohus leidis, et kuivõrd kostja ei ole hagejalt töid vastu võtnud ning töid ei saa lugeda kostja poolt ka vastuvõetuteks VÕS § 638 alusel, ei ole hageja tasunõue kostja suhtes muutunud sissenõutavaks VÕS § 637 lg 4 mõistes. Asjaolu, et hageja tasunõue ei ole kostja suhtes muutunud sissenõutavaks, välistab töövõtja tasunõude rahuldamise sõltumata sellest, kas tööd olid tegelikult tehtud või mitte. Kohtule esitatud ekspertarvamusest nähtub, et ekspert võrdles talle esitatud hageja pakkumist hageja esitatud veebikeskkonnaga, mälupulgal olevate materjalidega ning töökäskudega. Ekspert leidis, et igale pakkumise nõuetes kirjeldatud funktsionaalsuse reale saab teha keskkonnas vastava toimingu, mis on visuaalselt nähtav. Samas ekspert leidis, et kasutajaliidese pinnalt ei ole võimalik tuvastada, millal tööd tehtud on. Projektihaldustarkvara andmetel tehti tööd 10.04.2013 kuni 25.10.2013 ja koodihaldustarkvara andmetel on esimene muudatus salvestatud 10.04.2013 ja viimane 25.10.2013. Ekspert leidis, et talle esitatud keskkonna funktsionaalsus on kooskõlas pakkumisega, kuigi ekspert leidis väiksemad puudusi. Ekspert tuvastas, et e-kirju ei saadeta välja, pakkumuse saatmise eelvaates logo ei laadinud, piltidelt puudusid vesimärgid, allahindlusprotsent ei olnud korrektne ning tellimuse staatuse muutmisel võis tekkida viga. Ekspert pidas puudusi arendusvigadeks. Teisalt kinnitas ekspert, et ekeskkonna loomisega seotud ajalisi andmeid oli võimalik muuta. Tekstifaile ja andmebaasi välju oli võimalik üle kirjutada, kui ei kasutata ajatembeldust.
21.Kohus leidis, et sõltumata sellest, et kohtule esitatud eksperthinnangu kohaselt olid tööd ilma suuremate puudusteta tehtud, ei tõenda ekspertarvamus hageja tasunõude sissenõutavaks muutumist. Tasunõude sissenõutavaks muutumise kõige olulisem eeldus on see, et töövõtja teatab tellijale võimalusest töö vastu võtta ja vaadata seejuures üle kogumis kõik puudused, mis võiksid tellijale anda alust lepinguliste tööde vastuvõtmisest tervikuna või osaliselt keelduda. Sellist tööde vastuvõtmise pakkumist hageja kostjale ei teinud, vaid soovis saada tasu enne, kui tööd üle antakse. Vaidlus puudub selle üle, et kostja serverisse hageja veebipoodi üles ei laadinud. Kohtu poolt eelpool hinnatud tõenditest nähtub, et terviklahendust kostjale üle ei antud ning seda ei saanud kostja kordagi hinnata ning testida. Ühtlasi tuleneb ekspertarvamusest ja kostja poolt kohtule esitatud tõenditest, et tagantjärgi ei ole võimalik tuvastada, kas hageja tegi hinnapakkumisele vastava ja ilma suuremate puudusteta töö valmis 2013. aasta suvel (nagu hageja väidab) või millalgi hiljem. Kui töö oli tehtud millalgi hiljem, puudus kostjal isegi osade kaupa võimalus hinnata, kas töö vastab nõuetele või mitte. Asjakohatud on hageja seadusliku esindaja väited, et hageja ei saanud kõrvaldada eksperdi osundatud puudusi töödes, sest kostja nendele ei viidanud. Antud väide oleks kohane olnud siis, kui hageja oleks kostjale töö üle andnud.
22.Kohus leidis, et kostja 29.11.2013 teadet projekti lõpetamise kohta tuleb vaatamata selle sõnastusele tõlgendada kui lepingust taganemise avaldust. Kuigi antud teates toodud etteheited tähtaja mittejärgimise ja HansaRaama programmiga liidestamata jätmise kohta ei ole põhjendatud, on põhjendatud kostja viide sellele, et projekti täitmise käigus selgus talle vajadus hakata hagejale edasiste muudatuste eest täiendavat tasu maksma, mida hageja 21.03.2013 hinnapakkumises kirjas ei olnud. Samuti osundas kohus, et väite kasutusjuhendi puudumise kohta esitas kostja alles kohtumenetluses ning sellele kostja 29.11.2013 teates viidatud ei ole. Muus osas on aga kostja põhjendatult viidanud, et projekt toob talle kaasa ettearvamatuid uusi riske. Kuivõrd kostja ei saanud võimalust ise loodud veebipoes edaspidi toodete ja tekstide osas muudatusi teha ilma tasuta, oli kohtu hinnangul tegemist VÕS § 116 lg 2 p-s 1 toodud olukorraga, kus kostja jäi olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lootis. Hageja professionaalse teenuse pakkujana oleks pidanud sellist tagajärge ette nägema ning kostjale lepingu sõlmimisel selgelt avaldama, milliseid riske ning tulevikus tekkivaid kohustusi see kostjale kaasa toob. Eeltoodu tõttu leidis kohus, et kostja taganes kehtivalt hagejaga sõlmitud lepingust, sest täidetud olid taganemise formaalsed ja materiaalsed eeldused. Lepingust taganemine vabastas mõlemad lepingu pooled VÕS § 188 lg 2 alusel lepingu edasise täitmise kohustusest. Pärast 29.11.2013 teate saatmist ei olnud kostjal enam kohustust hagejalt töid vastu võtta. Kuna enne 29.11.2013 teate saamist ei olnud kostja hagejalt töid vastu võtnud, ei olnud hageja tasunõue muutunud sissenõutavaks. Seetõttu ei saa kostjalt töövõtutasu välja mõista sõltumata sellest, et hageja oli enda väidete kohaselt töid teinud.
23.TsMS § 162 lg 1 alusel jättis maakohus menetluskulud hageja kanda. Kostja palus hagejalt välja mõista lepingulise esindaja kulud kogusummas 7033,75 eurot. Kohus leidis, et kostja lepingulise esindaja tunnitasu suurus 85 eurot ilma käibemaksuta on iseenesest mõistlik ning kooskõlas asja keerukusega. Maakohus leidis, et menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud kokku 58 tunni ulatuses ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja 4640 eurot ja viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
24.Hageja esitas Harju Maakohtu 16.05.2016 otsuse peale apellatsioonkaebuse, millega palub maakohtu otsuse tühistada ning teha uus otsus, millega hagi rahuldada.
25.Kohus on hinnanud vääralt tõendeid. Kohus on sisuliselt tuvastanud, et hageja enda 11.06.2013 e-kiri ja kostja seadusliku esindaja vande all antud selgitus viitavad sellele, et hageja oli teadlik serveri asukohast. Hageja selgitab, et 11.06.2013 e-kirjas on hageja kirjutanud järgmist: „Seda hosts failiga möllamist oli ainult seniks vaja, kui dns kirjed pole Elionist välja levinud, aga nüüdseks on see juhtunud ja aadress http://skanosec.brainart.ee/app_demo.php peaks igalt poolt avanema“. Viide Elioni serverile on seotud asjaoluga, et hageja konto asus Elionis, läbi mille hageja sisuliselt avalikustas tehtud tööd kostjale, et viimane saaks neid testida. Seega tegi hageja töödele universaalse juurdepääsu, mida saaks kostja igal pool vaadelda ja testida. Sellele viitab ka hageja 10.06.2013 e-kiri, kus hageja saadab kostjale testi keskkonnaks vajalikud paroolid ja aadressid. Hageja 11.06.2013 e-kirjast ei saa kuidagi järeldada, et hageja oli teadlik kostja serveri asukohast. Samas, isegi kui hageja oleks teadnud, et kostja server asub Elioni keskkonnas, siis sellest ei piisa selleks, et laadida üles veebipood kostja serverisse. Serverisse üleslaadimiseks on vaja täpset aadressi, kasutajanime ja salasõna (password). Mis puudutab kostja esindaja vande all antud selgitust serveri asukoha kohta, siis selles osas on hageja seaduslik esindaja omakorda andud vande all selgituse, et nad ei olnud teadlikud
kostja serveri asukohast. Kohus ei ole otsuses toonud välja, miks ta on eelistanud kostja seadusliku esindaja ütlusi hageja seadusliku esindaja ütlustele. Kostja ei ole ühegi dokumentaalse tõendiga tõendanud, et ta on tegelikult saatnud hagejale serveri asukoha kohta informatsiooni.
26.Hageja pakkus esimest korda tööde üleandmist 31.07.2013 ja hiljem juba 27.09.2013 ekirjas, kus hageja küsis kostjalt, kas tal on olemas server kuhu upload (üleslaadimine) teha. Järgnevalt küsis hageja 17.10.2013 e-kirjas, kas kostjal on veel küsimusi ja kas nad saavad hakata tegelema projekti üleandmisega. Sama päringu on hageja teinud ka 18.10.2013 ekirjas, kus küsib, kuhu serverisse tööd üle tõsta ja kas see on ligipääsetav. Hageja küsis veelkord 22.10.2013 e-kirjas kostjalt, kas tal on olemas koht, kuhu valmis saanud rakendus üleslaadida. Hageja ei küsinud enne tööde üleslaadimist tasu. 18.10.2013 kirjas hageja mainis arveldamist, kuid küsis selgelt ka serveri asukoha ja ligipääsetavuse kohta. Eeltoodust järeldub, et hageja on korduvalt küsinud kostja serverile ligipääsu, kuhu veebileht üleslaadida. Kostja aga ei ole kordagi antud küsimusele vastanud. Samuti ei ole kostja seaduslik esindaja suutnud kohtuistungil välja tuua, millal nad väidetavalt andsid hagejale teada serverist, kuhu tööd üle viia. Hageja on teinud kõik endast oleneva, et kostjale vastavad tööd üle anda, kuid see polnud võimalik. Kostja on olnud vastuvõtu viivituses. Hagejale teadaolevalt olid selleks hetkeks tehtud kõik tööd, v.a. vesimärkide lisamine ja tulemi tõstmine kostja serverisse, sest nende tööde jaoks vajalikke sisendmaterjale kostja lihtsalt ei edastanud.
27.Kohus on jõudnud ebaõigesti seisukohale, et kostjal ei ole olnud võimalust tehtud töid üle vaadata. Hageja saatis 10.06.2013 kostjale e-kirja, kus tõi välja juhised, kuidas saada ligipääsu juba tehtud rakendustele/töödele. Antud e-kirjas tõi hageja välja, millised tööd on tehtud ja mida kostja saab testida. Tööde loetelus on esileht, registreerimine, toodete sirvimine, sisselogimine, toodete märgendamine, pakkumise eelvaade, pakkumise tegemine. E-kirjale olid lisatud ka pildid veebilehest. Kostja vastas hageja e-kirjale omakorda 11.06.2013 ja selgitas hagejale, et ta ei saanud linkide kuvamisega hakkama. Hageja saatis kostjale 11.06.2013 e-kirja, milles pakkus välja lahenduse tekkinud probleemile. Kostja vastas sellele 11.06.2013 e-kirjaga, kus kinnitas, et sai selle probleemi lahendatud. Järgnevalt saatis hageja kostjale e-kirja, milles küsis, kuidas veebilehe demonstreerimine läks, millele kostja vastas 13.06.2013 e-kirjaga, kus kirjutas järgmist: „Ütleme nii, et sain hakkama ja kasutajad said põhimõttest aru. Tekkis ka palju küsimusi ja panin need kirja“. Hageja palus järgmise e-kirjaga kostjalt kirjapandud küsimusi. Hageja on saatnud kostjale 08.07.2013 e-kirja koos ligipääsuga frontendile ja backendile. Hageja on kokkuvõttes seisukohal, et eelnev e-kirja suhtlus tõendab asjaolu, et kostja sai testida kogu veebilehe jaoks programmeeritut. Testimise käigus selgusid vajalikud muudatused ja vead, millised hageja eemaldas. Asjaolu, et veebileht asus testimise keskkonnas, ei tähenda aga seda, et tegemist on pooliku tootega. Pigem oli testimise eesmärk selgitada välja, milliseid kasutamisega seotud muudatusi kostja soovib, et hageja teeks. Testimise käigus selguvad ka vead, millised saab koheselt kõrvaldada. Seega on hageja edastanud kostjale ligipääsud veebikeskkonnale ja kostja ole kordagi kurtnud, et tal puudub ligipääs. Vastupidi, kui tal on palutud testida veebikeskkonda, siis ta on seda teinud ning andnud ka teada, mis toimib ja mis mitte. Seega on kostja olnud igas tööde etapis teadlik, milliseid töid hageja kostjale teostas. Olulised on siinkohal ka hageja 14.10.2013 ja 17.10.2013 e-kirjad, kus hageja vastas kostja küsimustele veebikeskkonna kasutamise osas ja küsis muu hulgas tööde üleandmise kohta. Samuti on hageja 18.10.2013 e-kirjas selgitanud kostjale, et tal on olnud piisavalt aega tööde ülevaatamiseks, mille tulemusena võiks nüüd tööd kostjale üle anda. Seega on kostjal olnud koguaeg juurdepääs tehtavatele töödele ning hageja on
septembris viidanud sellele, et kostja võiks tööd ülevaadata, et saaks minna tööde üleandmise etapi juurde. Kohus on aga jätnud selle tähelepanuta, mille tõttu ei ole hinnanud kõiki tõendeid, mis on toonud kaasa väärate asjaolude tuvastamise.
28.Kohus on jõudnud vääralt seisukohale, et hageja küsis õigustamatult lisatasu veebikeskkonna haldamisega seoses, mille tulemusena selgus, et kostja ei saa iseseisvalt veebikeskkonda ilma hagejata hallata. Esialgse pakkumise kohaselt on hageja pakkunud kostjale veebikeskkonda, mida ta saab ise ilma hagejata hallata ja kasutada. Hageja ei ole isehalduse/iseteenuse eest kunagi kostjalt küsinud eraldi tasu. Lisatasu puudutas lisa programmeerimistöid, mida kostja hakkas hagejalt nõudma (tööd, mis ei sisaldunud pakkumises). Ekspertiisihinnangus on ekspert kinnitanud, et tööd vastavad kokkulepitud funktsionaalsusele. Samas on ekspert täiendavalt toonud välja ka mõningad puudused, mida ta nimetab väikesteks. Antud puudujääkide osas selgitas ekspert, et need kõrvaldatakse tavapäraselt tellija ja pakkuja koostööna. Tegemist ei ole selliste vigadega, millised taksitaksid veebipoe funktsioneerimist. Samuti oleks sellised puudused tuvastamise korral kõrvaldatud garantii korras tasuta, nagu hageja seda mainis oma 27.09.2013 e-kirjas ja ka 11.04.2016 toimunud kohtuistungil. Kuna algselt leppisid pooled kokku isehaldus/iseteeninduse võimalikkuses, siis on selle olemasolu ja toimimist kinnitanud ka ekspert. Seega on alusetu kohtu seisukoht ja järeldus, et hageja soovis saada lisatasu veebikeskkonna haldamisega seoses. Alusetu on seejuures ka kohtu seisukoht, et tööd võisid olla tehtud tagantjärele. Sellise seisukoha toetuseks puuduvad veenvad ning eluliselt usutavad argumendid. Ekspert on üksnes oma hinnangus selgitanud, et töid on võimalik tagantjärgi teha, kuid ekspert ei kinnita, et hageja oleks vaidlusalused tööd teostanud hiljem. Antud asjaolu kinnitab ka see, et kostja kasutas ja testis veebikeskkonda ning esitas selle pinnalt hagejale pidevalt täpsustavaid küsimusi. Eelnevat arvesse võttes on ainetu ka maakohtu hinnang, et kostjal oli õigus lepingust taganeda. Kostjal oli võimalus veebikeskkonnas tasuta muuta ja sisestada tooteid nagu selles ka kokku lepiti. Sellele viitavad peale eksperthinnangu ka kostja enda e-kirjad. Näiteks on kostja 17.10.2013 ekirjas küsinud hagejalt pärast veebikeskkonna testimist küsimuse kaupade sisestamise kohta. See aga tõendab, et kostjal oli võimalus iseseisvalt antud tooteid veebikeskkonnas sisestada. Vastus apellatsioonkaebusele
29.Kostja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
30.Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tuleb maakohtu otsus materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise tõttu tühistada. Ringkonnakohus teeb uue otsuse, millega rahuldab hagi. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele.
31.Esmalt märgib kolleegium, et maakohus on õigesti leidnud, et pooled sõlmisid töövõtulepingu veebipoe ja selle kujunduse loomiseks hageja 21.03.2013 pakkumuse ja kostja 23.03.2013 nõustumuse teel. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu põhjendustega ning TsMS 654 lg 6 tulenevalt neid ei korda.
32.Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja tegi töövõtulepingus kokkulepitud töö valmis. Asja materjalidest nähtuvalt saatis hageja 27.09.2013 kostjale e-kirja, milles avaldas, et töö on tehtud ning märkis, et pärast arveldamist tahab hageja rakenduse kostja serverisse üles panna ning küsis, kas kostjal on koht, kuhu see laadida. Kostja vastas sama päev, et ta soovib arve tasuda kolmes etapis, kolme kuu jooksul (I kd lk 26-27). 02.10.2013 e-kirjades juhtis
kostja hageja tähelepanu puudustele töös (III kd lk 47, IV kd lk 106). 08.10.2013 e-kirjas märkis kostja, viitega poolte koosolekule, millised parandused/täiendused tuleb hagejal veel teha (III kd lk 35). Hageja esitas sellele oma seisukoha 11.10.2013 e-kirjas (III kd lk 36). 14.10.2013 e-kirjas tänas kostja hagejat tehtud töö eest ja lubas anda tagasisidet (III kd lk 39). 17.10.2013 e-kirjas teatas kostja, et statistika vaatamine on arusaadav ning esitas ekeskkonna kohta veel kaks küsimust (V kd lk 56). Hageja vastas küsimustele 17.10.2013 ekirjas ning küsis, kas ta saab hakata tegema ettevalmistusi projekti üleandmiseks, arveldamiseks ja kostja süsteemi ülespanekuks (V kd lk 57). 18.10.2013 saatis hageja kostjale e-kirja, milles märkis, et kuna kõik on tehtud ning kostjal on viimaste täienduste ülevaatamiseks olnud aega nädal, siis esitab hageja kostjale osalise arve. Hageja avaldas, et kui selle saab arveldatud, siis soovib hageja süsteemi üle tõsta kostja serverisse ning küsis, kas server on olemas (I kd lk 193). 22.10.2013 e-kirjas küsis hageja kostjalt, kas kostjal on koht, kuhu rakendus laadida (I kd lk 193). 22.10.2013 vastas kostja hagejale e-kirjaga, milles avaldas, et ta ei ole saanud tulemust, mis vastanuks kostja ootustele ning ta ei soovi koostööd jätkata (I kd lk 45-46). Hageja vastas sellele 22.10.2013 e-kirjaga, milles avaldas, et kui kostja ei soovi koostööd jätkata, peaks ta seni tehtu eest ära maksma (I kd lk 43-45). Toimikus olevatest e-kirjadest nähtub, et poolte vahelised läbirääkimised jätkusid, muuhulgas püüdsid pooled oma suhet reguleerida kirjaliku lepinguga, kuid kokkuleppele ei jõutud. 29.11.2013 saatis kostja hagejale lepingu lõpetamise teate. Kostja viitas sellele, et rakenduse haldamise eest tuleks kostjal täiendavalt tasuda, kuigi sellest ei olnud algselt juttu. HansaRaama raamatupidamisprogramm ei ole selle lahendusega ühildatav. Samuti on töö valmimine veninud, kuna see pidi valmis olema hiljemalt 2013.a suve lõpuks (I kd lk 46-48). 29.11.2013 e-kirjas teatas hageja, et etteheited on põhjendamatud (I kd lk 31-34) ja saatis kostjale arve summas 10 530 eurot, maksetähtajaga 06.12.2013 (I kd lk 28).
33.Maakohus määras 03.02.2016 määrusega ekspertiisi, tegemaks kindlaks, kas hageja on teinud 21.03.2013 pakkumuses välja toodud tööd. Eksperdiks määras maakohus LT (V kd lk 1-4). LT esitas maakohtule arvamuse 03.03.2016. Ringkonnakohus märgib, et tsiviilasjast ei nähtu, et LT oleks hoiatatud teadvalt vale eksperdiarvamuse andmise eest ja võetud selle kohta allkiri. TsMS § 303 lg 5 sätestab, et muud eksperti kui kohtueksperti või riiklikult tunnustatud eksperti hoiatatakse enne eksperdiarvamuse andmist vastutusest teadvalt vale eksperdiarvamuse andmise eest ja võetakse selle kohta allkiri kohtu protokolli või hoiatuse tekstile. Allkirjastatud hoiatus edastatakse kohtule koos eksperdiarvamusega. LT ei ole kohtuekspert ega riiklikult tunnustatud ekspert. Kuna LT ei hoiatatud, siis ei saa tema arvamust käsitleda eksperdiarvamusena. Kuna aga LT on eriteadmistega isik, siis saab tema arvamust kolleegiumi hinnangul käsitleda eriteadmistega isiku arvamusena (TsMS § 293 lg 2). Ringkonnakohtu istungil nõustusid pooled, et LT arvamust saab käsitleda tõendina (kostja leidis küll, et seda tuleks käsitleda eksperdiarvamusena).
34.LT 03.03.2016 arvamuse kohaselt saab igale pakkumuse nõuetes kirjeldatud funktsionaalsuse reale teha töötavas keskkonnas vastava toimingu või nõude täidetus on visuaalselt nähtav. Pakkumuses nimetatud funktsionaalsused ja neile vastavad kasutuslood ning ekspertiisiks antud töötava keskkonna funktsionaalsus on kooskõlas. See tähendab, et nõuetes nimetatud tegevusi on võimalik antud keskkonnas sooritada ning keskkond reageerib oodatavalt. Leitud on väiksemad puudujäägid, mis liigituvad arendusvigadeks ja lahendatakse tavapäraselt tellija ja pakkuja koostööna (V kd lk 31-35). Ringkonnakohtu hinnangul on LT arvamusega tõendatud, et tööd, mida hageja pidi lepingujärgselt teostama, on suuremate puudusteta tehtud. Kostja ei saa arvamuses märgitud väiksematele puudustele viidates jätta tööd vastu võtmata, kuna see ei ole asjaolusid arvestades mõistlik. VÕS § 111 lg 3 sätestab, et kohustuse täitmisest ei või keelduda, kui see ei oleks asjaolusid arvestades
mõistlik või ei vastaks hea usu põhimõttele, eelkõige kui teine lepingupool on oma kohustuse suuremas osas või oluliste puudusteta täitnud.
35.Kostja on viidanud, et tööde tegelik teostamise aeg ei ole tuvastatav ning tegelikult võidi lepingujärgseid töid teha pärast 2013. aastat. Kolleegium märgib, et LT arvamuse kohaselt on projektihaldustarkvara ja koodihaldustarkvara andmetel töid teostatud perioodil 10.04.2013 – 25.10.2013. Samas on LT märkinud, et tehniliselt on võimalik ajalisi andmeid muuta (V kd lk 32-33). Ringkonnakohus leiab, et asjaolu, et tehniliselt on võimalik ajalisi andmeid muuta, ei tähenda, et seda oleks käesoleval juhul tehtud. Ka kostja esitatud infotehnoloogia spetsialistide LV, AS, PJ, SK ja MK e-kirjad ei tõenda, et hageja on lepingujärgseid töid teinud pärast 2013.a oktoobrit.
36.Põhjendamatu on kostja tuginemine asjaolule, et HansaRaama raamatupidamisprogramm ei ole hageja teostatud lahendusega ühildatav. Hageja 21.03.2013 pakkumine ei sisaldanud liidestamist HansaRaama programmiga. Tõendamata on kostja seisukoht, et hageja nõudis lisatasu veebikeskkonna haldamise eest. Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta ei oleks saanud veebikeskkonda ise kasutada ja hallata, ilma hagejale selle eest raha maksmata. 28.04.2013 e-kirjas on hageja pakkunud kostjale võimalust, et rakendus jääb hageja serverisse, hageja pakub teenuse tuge ja jätkab rakenduse arendamist ning kostja tasub selle eest (I kd lk 59). Eeltoodust aga ei tulene, et selle ettepanekuga mittenõustumise korral ei oleks kostjal olnud võimalik kostja serverisse laetud rakendust ilma lisatasuta kasutada ja hallata. Mis puudutab kostja viidet kasutusjuhendi puudumisele, siis pooled ei olnud leppinud kokku selles, et hageja peab koostama kostjale kasutusjuhendi. Ka võlaõigusseadusest ei tulene, et töövõtja peaks tellijale koostama kasutusjuhendi.
37.VÕS § 636 lg 1 sätestab, et kui töövõtulepingu esemeks on asja valmistamine, muutmine või muu tulemuse saavutamine, mida on võimalik üle anda, tuleb see tellijale üle anda. VÕS § 638 kohaselt on tellija kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Kolleegiumi hinnangul on maakohus ebaõigesti leidnud, et hageja 11.06.2013 e-kirjaga ning kostja juhatuse liikme KT vande all antud seletusega on tõendatud, et hagejal oli võimalik rakendus kostja serverisse üles laadida. Serverisse üleslaadimiseks oli hagejal vaja teada kostja serveri aadressi, kasutajanime ja salasõna. Hageja 11.06.2013 e-kirjast (II kd lk 74) ja KT seletustest ei tulene, et hageja oleks neid teadnud. Asja materjalidest nähtub, et hageja küsis kostjalt 27.09.2013, 18.10.2013 ja 22.10.2013 e-kirjades, kuhu serverisse rakendus laadida. Puuduvad tõendid, et kostja oleks teatanud hagejale serveri aadressi, kasutajanime ja salasõna. Kuigi kahel esimesel korral viitas hageja sellele, et enne rakenduse kostja serverisse laadimist tuleb kostjal töö eest tasuda, ei oleks hageja saanud rakendust kostja serverisse laadida sõltumata sellest, kas kostja oleks eelnevalt tasunud või mitte, kuna kostja ei teatanud hagejale üleslaadimiseks vajalikke andmeid. 22.10.2013 e-kirjas ei viidanud hageja aga sellele, et enne kostja serverisse laadimist, oleks kostjal vaja olnud töö eest tasuda. Eeltoodust tulenevalt saab järeldada, et hageja pakkus hiljemalt 22.10.2013 kostjale töö vastuvõtmist, kuid kostja ei võtnud tööd vastu. Kuna lepingujärgne töö oli oluliste puudusteta tehtud ning kostja ei võtnud tööd mõistliku tähtaja jooksul vastu, siis tuleb töö lugeda kostja poolt vastuvõetuks. VÕS § 637 lg 4 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö loetakse vastuvõetuks. Mis puudutab kostja väiteid selle kohta, et tal ei olnud võimalust tööd üle vaadata, siis märgib kolleegium, et kostja on ennast ise sellest võimalusest ilma jätnud. Kui
kostja oleks teatanud hagejale andmed, kuhu rakendus laadida, siis oleks kostjal olnud võimalus rakendus ka üle vaadata.
38.Maakohus on kostja 29.11.2013 teadet (I kd lk 46-48) käsitlenud lepingust taganemise avaldusena ja leidnud, et kostja taganes kehtivalt töövõtulepingust. Kolleegium sellega ei nõustu. Ringkonnakohus on tuvastanud, et hageja on töö suuremate puudusteta valmis teinud, mistõttu hageja ei ole pannud toime olulist lepingurikkumist. Kostja on viidanud täiendavalt ka sellele, et hageja hilines töö üleandmisega, kuna töö pidi valmis olema 2013.a suve lõpuks. Kuigi esialgset kokkulepet, et töö pidi 2013.a suve lõpuks valmis olema, on kinnitanud ka hageja oma 29.11.2013 e-kirjas (I kd lk 33), leiab kolleegium, et pooled on oma käitumisega selles osas lepingut muutnud ning nimetatud tähtajast loobunud. Ringkonnakohtu seisukoht tugineb asjaolule, et pärast 2013.a suve lõppu on pooled jätkanud lepingu täitmist. Näiteks on kostja 08.10.2013 e-kirjas märkinud, millised parandused/täiendused tuleb hagejal veel teha (III kd lk 35). Aga ka juhul, kui lähtuda kostja seisukohast, et töö pidi valmis olema 2013.a suve lõpuks, on ta sellel alusel kaotanud lepingust taganemise õiguse, kuna ta ei ole lepingust taganenud mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta sai teada, et töö ei valmi 2013.a suve lõpuks (VÕS § 118 lg 1 p 1). Seega juhul, kui 29.11.2013 teadet käsitleda lepingust taganemise avaldusena, ei ole sellel õiguslikku toimet.
39.Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-64-11 tehtud lahendi p-s 13 selgitanud, et kui lepingust taganemise eeldused ei ole täidetud, tuleb asi lahendada lähtuvalt VÕS § 655 lõikest 1. Kostja on ka ise käsitlenud 29.11.2013 avaldust lepingu ülesütlemise avaldusena VÕS § 655 alusel. VÕS § 655 lg 1 sätestab, et tellija võib töövõtulepingu igal ajal üles öelda. Kui tellija on töövõtulepingu üles öelnud, on töövõtjal õigus nõuda kokkulepitud tasu, millest on maha arvatud see, mille ta lepingu ülesütlemise tõttu kokku hoidis või mille ta oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas või oleks võinud mõistlikult omandada. Vastavalt sama paragrahvi lõikele 2 ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut, kui tellija on lepingu üles öelnud seetõttu, et töövõtja rikkus lepingut. Ringkonnakohus on tuvastanud, et hageja ei ole oluliselt lepingut rikkunud. Kuna aga tellija võib töövõtulepingu igal ajal ülas öelda ning seda sõltumata sellest, kas töövõtja on lepingut rikkunud, siis tuleb asuda seisukohale, et kostja 29.11.2013 ülesütlemise avaldus on kehtiv.
40.Ülesütlemise kehtivus ei võta aga hagejalt ära tasunõuet tehtud töö eest. VÕS § 195 lg 2 teine lause sätestab, et lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-59-13 tehtud lahendi p-s 14 märkinud, et VÕS § 655 ei sätesta tasu saamist juba tehtud töö eest. Ringkonnakohus on tuvastanud, et hageja on töö suuremate puudusteta valmis teinud ning töö tuleb lugeda kostja poolt vastuvõetuks. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks VÕS § 108 lg 1 alusel välja mõista tehtud töö maksumus summas 10 530 eurot.
41.VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on arvestanud viivist alates
29.11.2013 esitatud arve tasumise tähtaja (06.12.2013) möödumisest, s.o alates 07.12.2013. Hageja on palunud kostjalt välja mõista hagiavalduse esitamise hetkeks sissenõutavaks muutunud viivise 968,76 eurot, viivise kindla summana hagiavalduse esitamisest kuni kohtulahendi tegemiseni ja sealt edasi protsendina kuni põhinõude tasumiseni. Kolleegium märgib, et VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivise suurus põhivõlalt perioodi 07.12.2013 – 11.03.2015 (hagiavalduse esitamiseni) eest on 1084,96 eurot. Kuna hageja palus välja mõista viivise 11.03.2015 seisuga 968,76 eurot, siis tuleb arvestada viivist 11.03.2015 seisuga summas 968,76 eurot. Ajavahemiku 12.03.2015 – 31.10.2016 eest on viivise suurus 1387,42 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis 31.10.2016 seisuga 2356,18 eurot (968,76 + 1387,42) . Lisaks tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlalt alates 01.11.2016 kuni põhivõla tasumiseni.
42.Kolleegium ei nõustu kostjaga, et hageja viivise nõue on osaliselt pahauskne, kuna hageja ei pöördunud kohe kohtusse, vaid inkasso teenust pakkuva äriühingu poole, lastes niiviisi viivisel suureneda. Võlausaldaja soovi lahendada vaidlus kohtuväliselt ja kasutada selleks inkasso teenust pakkuva äriühingu abi, ei saa pidada pahauskseks käitumiseks. Samuti puuduvad VÕS § 113 lg 8 ja VÕS § 162 lg 1 sätestatud alused viivise vähendamiseks. Menetluskulude jaotus
43.Kuna ringkonnakohus rahuldab nii hagi kui ka apellatsioonkaebuse, siis tuleb maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta kostja kanda (TsMS § 162 lg 1).
44.Lähtudes Riigikohtu 20.04.2016 otsuse nr 3-2-1-142-15 p-s 21 antud tõlgendusest ning TsMS § 177 lg-st 2, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots
(allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm
(allkirjastatud digitaalselt) Mati Maksing
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.