Korrakaitse › Politsei toimingud

T.V. on esitanud 28.10.2016 vastulause väärteoprotokollile, mis sisaldas ka vaiet sõidukeelu rakendamise kohta. Politsei- ja Piirivalveamet on teinud 24.11.2016 vaideotsuse nr 2.1-3/320614, millega jäeti vaie rahuldamata. Kaebaja arvates ei olnud tegemist niisuguse sõiduki rikkega, mis oleks tinginud sõidukeelu kohaldamise. T.V. esitas kaebuse Tartu Halduskohtule 13.12.2016 ning taotleb tunnistada vaideotsus nr 2.13/32061-4 nii formaalselt kui ka sisuliselt õigusvastaseks. Tartu Halduskohus tegi kaebuse käiguta jätmise määruse 29.12.2016 ning selgitas kaebajale, millise nõudega on otstarbekas kohtu poole pöörduda. Kaebaja on esitanud puuduste kõrvaldamise seisukohad ja halduskohus on kohtumäärusega 09.01.2017 kaebuse menetlusse võtnud. Kaebaja seisukohad ja põhjendused Kaebuse esitaja on märkinud, et tema eesmärgiks on sõidukeelu kohaldamise otsuse õigusvastasuse tuvastamine. Kaebuse esitaja on seisukohal, et sõidukeelu on kohaldanud isik, kellel ei ole selleks pädevust (ei ole läbinud vastavat koolitust). Kaebaja soovib esitada kahju hüvitamise nõude seonduvalt otsuse õigusvastaseks tunnistamisega. Kaebaja soovib esitada kahju hüvitamise nõude teise kaebusega pärast sõidukeelu kohaldamise otsuse (kontrollkaart nr th-2016-01164/1) õigusvastasuse kindlakstegemist. Kaebaja sõnutsi on patrullpolitseinik tekitanud talle põhjendamatuid kulutusi, kuna sõidukeelu kehtestamise järel tuli tellida treiler sõiduki remondikohta toimetamiseks. Esialgselt on kaebaja esitanud ka nõude vaideotsuse õigusvastaseks tunnistamiseks ja kehtetuks tunnistamiseks ehk tühistamiseks. Vastustaja seisukohad ja põhjendused Vastustaja on seisukohal, et kontrolli teostanud ja sõidukeelu kohaldanud politseiametnik oli pädev vastavat kontrollkaarti koostama. Patrullpolitseiniku otsus põhines liiklusjärelevalve korras sõiduki tehnonõuetele vastavuse kontrollimise korra lisaga 3 kehtestatud sellekohase metoodika p 5.3.1, mille kohaselt kontrollitakse vedrusid ja stabilisaatorit vaatluse teel ning loetelus toodud rikked ja puudused on kõik kas ohtlikud või eriti ohtlikud. 14.10.2016 mootorsõiduki SISU SM 300 CKH-6X2 tehnonõuetele vastavust kontrollinud patrullpolitseinikul oli seadusest tulenev alus liigitada avastatud puudus eriti ohtlike rikete ja puuduste ning ohtlike rikete ja puuduste kategooriasse ning sellest tulenevalt rakendada sõiduki suhtes tulenevalt kontrollimise korra § 5 lg 2 p 2 alusel sõidukeeldu. LS § 193 lg 1 kohaselt teostavad liiklusjärelevalvet politseiametnikud, abipolitseinikud ja muud ametiisikud nende seadusega antud pädevuse piires ning liiklusjärelevalve teostajatele esitatavad nõuded kehtestab LS § 194. Vastustaja leiab, et kaebus on alusetu nii sõidukeelu kohaldamise otsuse kui ka vaideotsuse õigusvastasuse tuvastamises ja palub jätta kaebuse rahuldamata. Kohtu seisukohad, põhjendused ja otsustus 1.Kohus, lähtudes asja materjalidest, asub seisukohale, et kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. 2.Antud asjas on vaidlusteemaks mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse 14.10.2016 kontrollkaart, milles on märgitud, et sõidukil SISU SM 300 CKH-6X2 (reg. nr 605 BMB), mida juhtis T.V., on tuvastatud kontrollimise käigus sõidukil eriti ohtlik rike ja kohaldati sõidukeeld, millega kaebaja ei ole nõustunud. Samuti on kaebaja jäänud selle juurde, et tunnistada vaideotsus õigusvastaseks ja tunnistada see kehtetuks. Tehnilise rikke on avastanud

patrullpolitseinik Kevin Keerov, kes liigitas selle eriti ohtlikuks veaks ja kehtestas sõidukile sõidukeelu ning sõiduki remondikohta viimiseks oli vajalik tellida treiler. Kaebaja arvates puudus alus sõidukeelu kohaldamiseks, kuna tegemist oli ohtliku veaga, mitte eriti ohtliku veaga. Kaebaja seab kahtluse alla patrullpolitseiniku pädevuse mootorsõiduki tehnilise rikke ohtlikkuse hindamise osas. Kaebaja seisukohalt on rikutud ka uurimispõhimõtet ja kaalutlemisõigust. Kaebaja taotleb tema poolt juhitud sõiduauto suhtes sõidukeelu kohaldamise otsuse õigusvastasuse tuvastamist sooviga hiljem esitada kahju nõude kaebus. Samuti peab kaebaja õigusvastaseks vaideotsust ning on taotlenud selle tühistamist (kehtetuks tunnistamist). Kohus pidas esitatud nõudeid lubatavaks. Käesolevaks hetkeks on eelviidatud sõidukirike kõrvaldatud. 3.Asja materjalide kohaselt on kaebaja sõitnud nimetatud veokiga 14.10.2016 Tallinn-TartuVõru-Luhamaa maantee 260. kilomeetril, mil teda peatati ja koostati mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollkaart nr th-2016-01164/1. 4.„Politseiametniku poolt liiklusjärelevalve käigus sõiduki tehnonõuetele vastavuse kontrollimise ulatus ja kord“ on kinnitatud Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusega nr 114 15.12.2011 ( edaspidi Määrus nr 114) , mille juures on lisa 3, mis annab ülevaate kontrollitavate detailide ja avastatud rikete ja puuduste loetelu ning kontrollimise metoodika kohta, millest politseiametnik pidi sõiduki kontrollimisel juhinduma. Viidatud Määrus nr 114 on kehtestatud Liiklusseaduse § 200 lg 10 alusel. 5.Asjaolusid kontrollides on politseiametnik kaebaja poolt juhitud sõiduki rikke tuvastanud ja liigitanud Määruse nr 114 lisa 3 punkti 5.3.1 alla, mis käsitleb detaile stabilisaator ja vedrustus. Viidatud punkti kohaselt saab rike olla nii ohtlik kui ka eriti ohtlik. Kuna politseiniku poolt kontrolli käigus tuvastatud sõiduki rike on liigitatud eriti ohtlikuks rikkeks, on edasisõit lubamatu ning kohaldati sõidukeeldu. Antud juhul on tegemis kaalutlusega, kuna politseiametnik on kohapealse kontrolli käigus saanud hinnata olukorra tõsidust ja seetõttu vastu võtnud otsustuse. Määruse nr 114 § 4 kohaselt avastatud rikked ja puudused sõidukil jagunevad hindamise suuniste järgi kahte kategooriasse: 1) OV – „ohtlikud rikked ja puudused”: tehniliselt keeruline rike või puudus, mille kõrvaldamiseks on vajalikud eriseadmed ja eriettevalmistusega töötajad ning liiklus- ja keskkonnaohtlik rike või puudus. Samuti rike ja puudus, mis võib mõjutada mootorsõiduki ja selle haagise ohutust või seada ohtu teised liiklejad; 2) EOV – „eriti ohtlikud rikked ja puudused”: rike või puudus, mille esinemisel ei ole võimalik LS § 73 lõikes 5 sätestatu kohaselt sõita ohutult parkimis- või remondikohta. 6.Tulenevalt Määruse nr 114 § 5 lg 2 p 2 kohaselt võib politseiametnik mootorsõiduki rikke avastamisel eriti ohtliku rikke või puuduse korral rakendada sõidukeeldu. Erandkorras võib kehtivatele tehnonõuetele mittevastavat mootorsõidukit ja selle haagist liikluses kasutada juhul, kui nendel ei ole avastatud eriti ohtlikku riket või puudust, mis välistaks nimetatud mootorsõiduki ja selle haagise kasutamise liikluses. Liikluses osalemisel peab mootorsõiduki juhil olema kaasas vastav kontrollkaart. 7.Kaebaja arvates ei olnud teda teel kinni pidanud ja kontrolli teostanud politseiametnikul pädevust (ei ole läbinud vastavat koolitust) sõidukeelu kohaldamiseks ning kaebaja taotleb selle toimingu õigusvastasuse tuvastamist. Kohus märgib, et politseiametniku tegutsemine mootorsõidukil avastatud rikke korral on reguleeritud Määruse nr 114 § 5. Kohtul puudub alus kahelda, et politseinik, kes kontrollis

maanteel kaebaja poolt juhitud sõidukit, ei ole osanud kontrolli teostada ega rikke ohtlikkust määratleda või ei ole olnud selleks pädev. Kohtule on esitatud ka sellekohased fotod, kus nähtub , et puudub paremal pool varras, mis ühendab stabilisaatori varrast ja raami. Kohus peab antud juhul patrullpolitseinik Kevin Keerovit pädevaks hindama seda, et 14.10.2016 mootorsõidukit kontrollides on tuvastatud sõidukil eriti ohtlik sõiduki rike, mille tõttu on rakendatud sõidukeeld. Kohus ei saa asuda politseiametniku asemele seda ümber hindama. 8.Kohus märgib, et kaebaja on viidanud valesti Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusele nr 77 18.07.2011 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimused ja kord“. Kohus märgib, et nimetatud määrus ei ole käesolevas asjas kohaldatav, kuna nimetatud määruse § 1 lg 1 kohaselt kehtestab määrus nõuded mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimiseks sõiduki ülevaatusel. Määrus on kehtestatud LS § 73 lõike 12 ja § 83 lõike 5 alusel. Määrus ei ole seotud tehnonõuetele vastavuse kontrolliga liiklusjärelevalve käigus. 9.Kaebaja väide, et noor ametnik on valesti liigitanud vea eriti ohtlikuks ning et hiljem sõiduki remontimisel töökojas oldi seisukohal, et viga ei olnud eriti ohtlik, ei tähenda seda, et patrullpolitseinik oleks tuvastatud sõiduki rikke valesti. Eelnimetatud Määruse nr 114 lisa 3 punkti 5.3.1 annab võimaluse tehnonõuetele vastavust kontrollides liigitada sõiduki viga nii ohtlikuks rikkeks kui ka eriti ohtlikuks rikkeks ning tulenevalt samast määrusest tuleneb politseiametnikule õigus kohaldada ühte neist ja rakendada ka eriti ohtliku rikke korral sõidukeeldu. 10.Kaebaja meelest on seoses põhjendamatu sõidukeeluga ja treileril sõiduki vedamisega remonditöökotta tekitatud talle materiaalset kahju, mille hüvitamiseks esitab kaebaja hiljem hüvitise nõude. 11.Kohus leiab, et antud juhul patrullpolitseinik Kevin Keerov on kaebaja suhtes 14.10.2016 õiguspäraselt toiminud. Kontrolli tulemuste kohta on vormistatud mootorsõiduki tehnonõuetele vastavuse kontrollkaartil nr th-2016-01164/1 sõidukeeld, kuna sõiduki rike tuvastati eriti ohtlikuks. 12.LS § 1 lg 5 kohaselt seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades liiklusseaduses sätestatud erisusi. Liiklusseaduse alusel kehtestatud Määruse nr 114 § 1 lg 4 kohaselt on sõidukeeld sõiduki kasutamise keelamine liiklusseaduse § 91 lõike 2 punktis 5 toodud alustel, mis hõlmavad endas mootorsõiduki rikke, heitmete saasteainesisalduse, mürataseme või muu puuduse, mille tõttu on sellega sõidu jätkamine keelatud. 13.LS § 193 ja § 194 kohaselt teostab liiklusjärelevalvet politseiametnik ning liiklusjärelevalve teostaja peab tundma liiklusalaste õigusaktide nõudeid ning liiklusjärelevalve korda, liiklusjärelevalve teostamise meetodeid ja vorme. Liiklusjärelevalve teostaja peab tundma järelevalve teostamisel kasutatavate tehniliste vahendite kasutamise juhendeid ning ta peab olema läbinud väljaõppe nende vahendite kasutamiseks. Seega on olnud antud juhul politseiametnik pädev kaebaja sõidukit kontrollima ja sõidukeeldu kohaldama. Patrullpolitseinik on leidnud, et stabilisaatorivarda ja tugivarda ülesandeks on tagada sõiduki stabiilsus, eriti kurvides kui sõiduki haakes olevale treilerile on laaditud metsaveotehnika, misjuhul on stabiilsus eriti oluline. Politseiametnikul on seadusest tulenev ülesanne kontrollida sõidukite tehnilist olukorda ja teostada liiklusjärelevalvet ja anda hinnang sõiduki suhtes tuvastatud tehnilisele rikkele.

14.Kaebaja on viidanud ka kaalutlusõigusele, mida kohtu arvates saab politseinik kohaldada vastavalt Määrusele nr 114, millega on reguleeritud politseiametniku poolt liiklusjärelevalve käigus sõiduki tehnonõuetele vastavuse kontrollimise ulatus ja kord. Politseiametnikul oli õigus kaalutleda, kas tegemist oli ohtliku või eriti ohtliku veaga. Samuti on kaebaja viidanud haldusmenetluse (HMS) § 6, et haldusorgan on kohustatud selgitama täiendavaid asjaolusid ja koguma täiendavaid tõendeid. Kohus märgib, et antud asjas tuli lähtuda liiklusseadusest ja selle alusel kehtestatud vastava ministri määrusest. Kaebaja ei ole välja toonud, millised nõuded on politseiametnik jätnud täitmata ning millised asjaolud on jäänud uurimata. Kaebaja on viidanud ka sellele, et haldusakti motivatsioon on puudulik. Kohus märgib, et antud juhul on kinnitatud Määruse nr 114 lisas 1 mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollkaart, mis täidetakse politseiametniku poolt vastavalt väljatöötatud blanketile ning täiendav motivatsioon ei ole vajalik. 15.Kaebaja on saanud oma vastuväited esitada väärteomenetluses nr 20161014024601 ning samuti sai kaebaja esitada väited vaidemenetluses, asja juurde on tehtud ka fotod tuvastatud sõiduki puudusest. Vaideotsuses on välja toodud sündmuste käik, vaide esitaja seisukoht, asja läbivaadanud isiku seisukoht, põhjendused ja otsustus, mistõttu on vaideotsus piisavalt põhjendatud ja vastab haldusakti tunnustele. Vaideotsusega 24.11.2016 nr 2.1-3/32061-4 on jäetud vaie, patrullpolitseinik Kevin Keerovi 14.10.2016 poolt koostatud otsustuse sõidukeelu kohaldamiseks, rahuldamata. Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor on vaideotsuses leidnud, et politseiametnikul oli õigus rakendada mootorsõiduki SISU SM 300 CKH-6X2 riikliku registreerimismärgiga 605 BMB suhtes sõidukeeldu, mis oli otstarbekas ja vajalik, et ära hoida võimalikke raskeid tagajärgi. 16.Kohtu arvates ei ole rikutud kaebaja suhtes haldusmenetluse põhimõtteid ning nii sõidukeelu kohaldamine kui vaideotsus on õiguspärased ning kaebus tuleb jätta rahuldamata. Ka vaideotsuse tegemise kohta ei ole kohus tuvastanud kaebaja suhtes õigusnormide rikkumist. Kaebaja väide, et ei nähtu, et peadirektor vaideotsust tehes oleks suhelnud kontrollkaarti vormistanud politseiametnikuga, on kaebaja paljasõnaline väide ning samas isegi kui see nii on, saab vaideotsust teha ka asja materjalide põhjal. Eeltoodu alusel jätab kohus täies ulatuses kaebuse rahuldamata. Kohus on lähtunud otsuse tegemisel halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 160 lg 1, mille kohaselt koosneb kohtuotsus sissejuhatusest, selgitustest, kirjeldavast ja põhjendavast ning resolutiivosast. 17.Menetluskuludest: Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega menetluskulude nimekirja. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Mare Priks kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.