Võlaõigus › Võõrandamislepingud

Asjaolud ja menetluse käik I.K. esitas 22.06.2016.a Pärnu Maakohtule hagiavalduse R.P. vastu. Hagiavalduse kohaselt kostja müüs hagejale mootori. Mootori hinnaks lepiti kokku 430 eurot. Mootori kättesaamisel selgus, et mootor ei tööta. Hageja ja kostja leppisid kokku, et hageja saadab mootori kostjale tagasi ja kostja teeb mootori tasuta korda. Kostja aga mootorit ca 1 kuu jooksul korda ei teinud, vaid andis selle vigasena hagejale tagasi. Kuna kostja mootorit korda ei teinud, tellis hageja mootori kordategemise Car-Men autoremont OÜ-lt ning tasus tehtud töö eest 960 eurot. Hageja rentis mittetöötava mootoriga auto transpordiks kahel korral treileri, millega eest kaasnesid kulutused kogusummas 60 eurot. Samuti kaasnes transpordiga kütusekulu 70 eurot. Hageja palub kohtul kostjalt välja mõista 1 090 eurot ning jätta menetluskulud kostja kanda. Kohus jättis 27.06.2016.a hagiavalduse käiguta ning kohustas hagejat kõrvaldama puudused hagiavaldusest. Hageja esitas 11.07.2016.a hagiavalduse täienduse. Pärnu Maakohus võttis 12.07.2016.a hagiavalduse menetlusse ning kohustas kostjat vastama hagiavaldusele. Kostja esitas 12.09.2016.a vastuse hagiavaldusele, mille kohaselt kostja hagiavaldusega ei nõustu ja vaidleb sellele vastu täies ulatuses. Pärnu Maakohus määras 22.09.2016.a eelistungi ning 10.10.2016.a toimunud eelistungil määras kohus täiendavate seisukohtade, taotluste ja tõendite esitamiseks tähtaja, mh määras kohus eelmenetlust lõpetavaks tähtajaks 01.11.2016.a Taotlus Hageja esitas 21.10.2016.a Pärnu Maakohtule taotluse hagist loobumiseks ning jätta menetluskulud poolte endi kanda. Hageja teatab, et hagiavalduses nimetatud faktilisi asjaolusid ei ole võimalik tõendada dokumentaalselt vaid kohtuistungil tunnistajate ülekuulamisega. Viimane põhjustab hagejale ja võimalikele tunnistajatele ebamõistlikke kulutusi võrreldes hagis toodud rahalise nõudega, mistõttu ei pea hageja otstarbekaks kohtuvaidluse jätkamist. Lähtudes eelnevast palub hageja jätta menetluskulud poolte endi kanda ning tagastada hagejale pool menetluses tasutud riigilõivust. Kohtu seisukoht Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. TsMS § 429 lg 2 järgi kui hagist loobumine on esitatud kohtule kirjalikus avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Sama paragrahvi lõike 3 järgi kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima. Kohus edastas 21.10.2016.a R.P.le hageja taotluse. Kohus teatas kostjale, et 21.10.2016.a esitas hageja avalduse hagist loobumiseks. Kohus palus kostjal esitada TsMS § 429 lg 3 alusel kostja seisukoht avalduse osas hiljemalt 26.10.2016.a. Lisaks kohus selgitas, et kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima. Kostja ei ole kohtule tähtaja jooksul esitanud ühtegi dokumenti, viimane päev seisukoha esitamiseks oli 26.10.2016.a.

TsMS § 431 lg 1 järgi kohus lõpetab menetluse määrusega. TsMS § 432 kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võtab hageja hagist loobumise avalduse vastu ning asub seisukohale, et menetlus tsiviilasjas 2-16-9686 on võimalik lõpetada. TsMS § 433 lg 1 sätestab, et menetluse lõpetamise määruse peale võib esitada määruskaebuse. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 429 lg 3 järgi kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima. Kostja ei esitanud kohtule seisukohta hagist loobumise avalduse osas ega menetluskulude jaotuse osas. Seega kohus asub eeldusele, et kostjal puudusid menetluskulud, mida vastuses välja tuua. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Eeltoodust tulenevalt on käesolev määrus edasikaevatav, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt pool tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Hageja on tasunud tsiviilasjas 2-16-9686 kokku riigilõivu 200 eurot. TsMS § 150 lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Eeltoodud seadusesätetest ja asjaoludest tulenevalt kuulub I.K. avaldus rahuldamisele ning hagejale kuulub tagastamisele pool riigilõivust summas 100 eurot. Riigilõiv tagastatakse Nauvitsman OÜ arveldusarvele. TsMS § 150 lg 8 alusel maakohtu või ringkonnakohtu riigilõivu või asja läbivaatamise kulude tagastamisest keeldumise määruse peale võib esitada määruskaebuse, kui summa, mille tagastamist taotletakse, ületab 64 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.