Haldusasja number Otsuse kuupäev Kohtunik Haldusasi Menetlusosalised Asja läbivaatamine
3-17-124 8. mai 2017 Janar Jäätma Juri Ustimenko kaebus Tartu Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamiseks Kaebaja Juri Ustimenko Vastustaja Tartu Vangla Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kaebus osaliselt.
2.Tuvastada, et Tartu Vangla tegevusetus kambris nr 1005 kaamera välja lülitamata jätmisel perioodil 13. oktoober 2016–17. oktoober 2016 oli õigusvastane. Ülejäänud osas jätta kaebus rahuldamata.
3.Menetluskulud jätta menetlusosaliste kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 7. juuni (k.a) 2017. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.J. Ustimenko esitas Tartu Vanglale kahju hüvitamise nõude. J. Ustimenko väidab, et teda hoiti inimväärikust alandavates tingimustes seitse ööpäeva. Kamber oli kaetud klaasplastiga. Tualett oli avalik. Tualeti kohal oli videokaamera.
2.Tartu Vangla jättis 9. jaanuari 2017. a otsusega nr 1-13/221-4 J. Ustimenko kahju hüvitamise nõude rahuldamata. Tartu Vangla põhjendas enda seisukohta järgmiselt: 1) J. Ustimenko viibis Tartu Vangla E hoone 1. eluosakonna valvekaameraga kambris nr 1005 perioodil 13. oktoober 2016–20. oktoober 2016 kartseri režiimil; 2) J. Ustimenko üle ei olnud vaja videovalvet teostada; 3) kambris oli kaamera ekslikult töörežiimile lülitatud, mis asjaolude kontrollimisel lülitati välja 17. oktoobril 2016. Kaebaja viibis seega kambris, millal kaamera töötas, 5 päeva; 4) kuna kaamera oli rikutud, ei näidanud see pilti. Kaamera pilt ei võimalda tuvastada ühtegi eset ega isikut, näha oli ainult hägune valge udusarnane pilt ühe musta täpiga. Seega ei teostatud J. Ustimenko üle videojärelevalvet. Sellest tulenevalt ei saanud J. Ustimenkole kahju tekkida; 5) kambri ukseavast ei ole wc nähtav. Aeg, mis kulub kambri ukse ja seejärel vahetrellide luugi avamiseks, on piisav, et kinnipeetav saaks reageerida; 6) ainuüksi plastiklaasi paiknemine vahetrellide ees ei alanda kinnipeetava väärikust.
3.J. Ustimenko esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles nõuab mittevaralise kahju eest hüvitist 1000 eurot, kuna teda hoiti inimväärikust alandatavates tingimustes. Kambris on läbipaistev plastikust klaas, tualett ei ole eraldatud, tualeti kohal asub videokaamera.
4.Tartu Vangla palub jätta kaebuse rahuldamata. Tartu Vangla põhjendab enda väiteid järgmiselt: 1) kaebaja viibis üksi kartsas 13.–20. oktoobrini 2016; 2) kambri nr 1005 vahetrellide ette on paigutatud plastiklaas julgeolekukaalutlustel. Plastiklaas aitab vältida ründeid ametnike vastu (nt ei saa kinnipeetav ametnikke erinevate esemete, toidu ja kehavedelikega loopida). Plastiklaas on rikutud sellises ulatuses, mis raskendab kambris toimuva jälgimist; 3) selleks, et näha kambris 1005 toimuvat, peab avama esmalt kambriukse, mida kinnipeetav kuuleb. Seejärel liigub valvur kambriukse ja plastiklaasiga kaetud trellide vahelisele alale. Vaateava asub põrandast ca 95 cm kõrgusel, mis tähendab, et ametnik peab kummarduma, et kambrisse näha. Tualett ei ole koheselt kambriukse avamisel nähtav; 4) kuigi kaamera on paigutatud wc kohale, ei tekitanud see kaebajale kahju. Kaebaja üle ei teostatud elektroonilist järelevalvet. Kaamera oli rikutud. Kaebaja ei ole väitnud, et ametnik nägi, kuidas kaebaja tualetti kasutas. Hüpoteetiline olukord ei saa isikule kahju tekitada.
KOHTU SEISUKOHT
5.Kaebaja nõuab mittevaralise kahju eest hüvitist 1000 eurot, kuna teda hoiti inimväärikust alandavates tingimustes. Kaebaja on seisukohal, et tema inimväärikust alandati seeläbi, et ta kandis kartsakarsitust kambris nr 1005, mis oli osaliselt kaetud plastklaasiga, tualett ei olnud eraldatud ning tualeti kohal oli videokaamera.
6.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist mh süüliselt väärikuse alandamise korral. Seega hindab kohus, kas täidetud on RVastS § 9 lg-s 1 sätestatud süüline väärikuse alandamise tingimus.
3-17-124
7.Kohtu hinnangul ei alanda isiku väärikust see, kui kartserikaristuse kandmiseks mõeldud kambrisse on kambriukse ette diagonaalselt asetatud vahetrellid, mis on kaetud plastiklaasiga (vt selle kohta pilti tl 47). Klaasplastiga on kaetud väike osa kambrist. Kohus nõustub vanglaga, et trellide katmine plastiklaasiga on vajalik vanglaametnike igapäevase töö tagamiseks, kuna seeläbi välditakse ründeid ametnike vastu (asjadega, toiduga, kehavedelikega loopimise korral nendega pihta saamist).
8.Kaebaja inimväärikust ei ole alandatud sellega, et wc-d ei ole vaheseinaga eraldatud. Vaidlust ei ole asjaolu üle, et kaebaja viibis kambris seitse päeva ja ta oli seal üksinda. Kaebaja ei ole kaebuses väitnud, et vanglaametnik oleks teda näinud, kui ta kasutas tualetti, mis tekitanuks temas füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Ka vangla on seisukohal, et ametnikud ei ole viibinud kambris kui kaebaja kasutas tualetti. Üksnes asjaolu, et kinnipeetav viibib üksikkambris, mille tualett ei ole vaheseinaga eraldatud, ei ole piisav jaatamaks kaebaja füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Vanglal on võimalik nt korraldada vanglaametnike kambriukse ja vahetrellide vahealale sisenemine selliselt, et eelnevalt antakse sisenemisest märku.
9.Menetlusosalised ei vaidle asjaolu üle, et kaebaja viibis kambris, mille tualeti kohal oli kaamera ja see töötas viis päeva. Vangla on võtnud omaks, et videojärelevalve kasutamiseks puudus vajadus. Ühtlasi märgib vangla, et kaamera kambris nr 1005 oli rikutud ning see ei edastanud adekvaatset pilti kambris toimuva kohta. Kohus jagab vastustaja seisukohta, et kaamera pilt ei võimaldanud vaidlusalusel perioodil kambris toimuvat tuvastada (vt tl 13). Kohus märgib, et kuigi kaamera adekvaatset pilti ei edastanud, ei saanud kaebaja seda teada. Kaebaja viibis viis päeva kambris teadmisega, et tualeti kohal videokaamera vahendusel teda jälgitakse, kuigi selleks vangla väidete kohaselt vajadus puudus. Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) on oma praktikas privaatsuse kontekstis märkinud, et kas mõni kaaskinnipeetav kaebaja läbiotsimist ka tegelikult pealt nägi, ei ole määrava tähtsusega. Kui isik tunnetab, et teised võivad teda lahtiriietatult näha, siis võib see tekitada temas tugeva tunde, et tema privaatsust ei ole austatud, hoolimata sellest, kas keegi ka tegelikult teda nägi. Sellises kontekstis ei ole isiku tunne alusetu, et tema privaatsust ei austatud (Euroopa Inimõiguste Kohtu 31. juuli 2014. a otsus asjas nr 1574/13: Jaeger vs. Eesti, p 49). Kohtu hinnangul on praegune asi analoogne EIK-s lahendatud asjaga, kuna isik tunnetas, et tema privaatsust pole austatud, sest teda võidakse tualetis osaliselt lahtiriietatult näha. Kohus on seega seisukohal, et kohtuasja asjaoludel riivas vastustaja kaebaja õigust ebaproportsionaalsel määral. Kohtul puudub alus kahelda vastustaja süüs. Seetõttu loeb kohus RVastS § 9 lg-s 1 sätestatud aluse täidetuks.
10.Kaebaja õiguste rikkumine ei olnud sedavõrd raske, et õigustaks RVastS § 9 lg 2 kohaselt mittevaralise kahju hüvitamist rahas (vt RKHKo 3-3-1-36-15, p 17.2 ja seal viidatud kohtupraktika). Kuna kaamera oli katki, see ei näidanud kaebajast pilti. Kaebaja viibis kambris nr 1005 teadmisega, et teda jälgitakse, viis päeva elik vähest aega.
11.Kohus rahuldab eeltoodu tõttu kaebuse osaliselt ja tuvastab, et vastustaja tegevusetus kambris 1005 kaamera väljalülitamata jätmisel oli õigusvastane (HKMS § 41 lg 5). Kuna menetluskulude kohta dokumente esitatud ei ole, jäävad need menetlusosaliste enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Janar Jäätma
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.