lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-15-1492/24

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 05.05.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-15-1492/24
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
05.05.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1861
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 116 lg 5, 6Menetlusabi taotluse lahendamineVangS § 28Kirjavahetus ja telefonikõnedHKMS § 212 lg 1KassatsioonitähtaegHKMS § 213 lg 1Nõuded kassatsioonkaebuseleHKMS § 215 lg 3Vastukassatsioonkaebuse esitamineHKMS § 223 lg 1Asja lahendamine kirjalikus menetlusesKrMS § 199 lg 1Kriminaalmenetlust välistavad asjaoludVangS § 69 lg 1Täiendavad julgeolekuabinõud

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Oliver Kask (eesistuja), Villem Lapimaa ja Kaire Pikamäe

Otsuse tegemise aeg ja koht

5. mai 2017, Tallinn

Haldusasja number

3-15-1492

Haldusasi

ML kaebus Tallinna Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 5400 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Kaebaja – ML Vastustaja – Tallinna Vangla, volitatud esindaja Monika Raiendik

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 14. aprilli 2016. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

ML apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta ML apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 14. aprilli 2016. a otsus haldusasjas nr 3-15-1492 muutmata.
2.Jätta ML menetluskulud summas 324 eurot Eesti Vabariigi kanda ja Tallinna Vangla menetluskulud tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse hiljemalt 5. juunil 2017. a (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva ( lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses ( lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks ( lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist ( lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse ( lg 6).

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 21.09.20263-26-2497/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 21.09.20263-26-1677/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 16.09.20263-26-2325/7Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 15.09.20263-26-1360/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.09.20263-26-2648/4Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 08.09.20263-26-221/2Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
VangS § 8 lg 1Kinnise vangla üldtingimused
VSKE § 51 lg 3
VSKE § 8 lg 4
HKMS § 215
HKMS § 213
HKMS § 223
HKMS § 116
HKMS § 116

3-15-1492

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Tallinna Vangla julgeolekuosakonna juhataja 22.05.2012 käskkirjaga nr 205 kohaldati kinnipeetav ML suhtes alates 22.05.2012 kuni kolmeks kuuks täiendavaid julgeolekuabinõusid: vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramine (p 1); kehakultuuriga tegelemise keelamine (p 2); eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine (p 3). Käskkirja kohaselt alustati Tallinna Vangla julgeolekuosakonna poolt 21.05.2012 kriminaalmenetlust karistusseadustiku (KarS) § 121 alusel, s.o teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti löömise, peksmise või valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise eest. Kahtlustatavana oli vajalik üle kuulata ka ML. Vanglal oli alust arvata, et ML võib takistada kriminaalmenetluse objektiivset läbiviimist ning kasutada füüsilist vägivalda kaaskinnipeetavate suhtes.
2.Tallinna Vangla peaspetsialist-üksuse juhi 21.08.2012 käskkirjaga nr 449 pikendati ML suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist kuni kolmeks kuuks, kuna nende kohaldamist tingivad asjaolud ei olnud ära langenud.
3.Tallinna Vangla 21.11.2012 käskkirjaga nr 583 lõpetati ML suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine, kuna kriminaalmenetlus ML suhtes lõpetati 21.11.2012 kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 199 lg 1 p 1 alusel (puudub kriminaalmenetluse alus), mistõttu on langenud ära ka põhjendatud kahtlus, et ML võib kasutada füüsilist vägivalda kaaskinnipeetavate suhtes kriminaalmenetluse läbiviimise ajal.
4.ML esitas 07.04.2015 Tallinna Vanglale mittevaralise kahju hüvitamise taotluse summas 30 eurot iga päeva eest, mil tema suhtes kohaldati täiendavaid julgeolekuabinõusid. Piirati taotleja liikumist ja suhtlemist ning ta eraldati lukustatud kambrisse, mistõttu ta ei saanud vabalt liikuda. Ta sai telefoni teel suhelda oma lähedastega üksnes viis minutit. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine tekitas taotlejas hirmu, stressi ängistust, abituse tunnet, alandatust, ametnike meelevallas olemist, pinget, muret, kurbust ja meeleolu langust.
5.ML esitas 10.06.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 5400 eurot. Kaebust põhjendati samade väidetega nagu vanglale esitatud kahju hüvitamise taotlust.
6.Tallinna Vangla 02.07.2015 vastusega nr 5-37/15/112-2 jäeti kahju hüvitamise taotlus rahuldamata.
7.Tallinna Vangla palus jätta kaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda. Kaebaja suhtes kohaldatud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisel võeti arvesse kriminaalmenetluse algatamise aluseks olevad asjaolud ning see, et uurimistoimingute tulemusena oli alust kaebajat kahtlustada KarS §-s 121 nimetatud kuriteo toimepanemises. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise eesmärgiks on olnud raske õigusrikkumise ärahoidmine ja teiste isikute õiguste kaitsmine. Kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine on olnud proportsionaalne, mõõdukas ja vajalik ning nende kohaldamist on piisavalt põhjendatud. Ebaõige on kaebaja väide, et tal võimaldati helistada nädalas üksnes 5 minuti vältel. Kinnipeeturegistrist nähtub, et kaebaja tegi näiteks 29.05.2012 telefonikõnesid ca 13 minuti jooksul ja 05.06.2012 ca 8 minuti jooksul. Lisaks suhtlemisele telefoni teel on kaebajale võimaldatud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise perioodil ka lühi- ja pikaajalisi kokkusaamisi. 2(5)

3-15-1492

8.Tallinna Halduskohtu 14.04.2016 otsusega jäeti kaebus rahuldamata, vastustaja menetluskulud tema enda kanda ja kaebaja menetluskulud riigi kanda. Tallinna Vangla 22.05.2012 ja 21.08.2012 käskkirjad ning nende alusel täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine olid õiguspärased. Julgeolekuabinõude õiguspärasuse hindamisel tuleb võtta arvesse asjaolusid, mis olid vanglale teada abinõude kohaldamise ajal, mitte neid asjaolusid, mis selgusid hiljem (Riigikohtu halduskolleegiumi 02.06.2010 otsuse nr 3-3-1-33-10 p 12). Vanglale teadaolevate asjaolude pinnalt oli piisav alus arvata, et kui kahtlustuse kohaselt kasutas kaebaja kaaskinnipeetava suhtes vägivalda, võinuks ta sellist käitumist kaaskinnipeetava(te) suhtes korrata või jätkata. Samuti oli julgeolekuosakonna teabe põhjal õigustatud prognoos, et kriminaalmenetluse algatamise ja ütluste andmisega seonduv tekitab kinnipeetavate vahel täiendavaid arveteklaarimisi ning püüdeid tunnistajaid mõjutada. Kuna kaebajale pidi kahtlustuse sisu teada olema, oli põhjendatud arvata, et kaebaja oleks püüdnud välja selgitada, kes tema vastu ütlusi andis, ning see oleks omakorda tekitanud konflikte ja ohustanud isikuid ning vangla julgeolekut. Kuigi tunnistajate ütluste kohaselt kehalist väärkohtlemist ei toimunud, ei saanud vangla muu teabe põhjal välistada, et kaebaja siiski lõi kannatanut ning et oht kaaskinnipeetavatele, vangla julgeolekule ja raske õigusrikkumise toimepanemisele oli reaalne. Seega ei muuda tagantjärele kaebaja suhtes kriminaalmenetluse lõpetamine in dubio pro reo põhimõttele tuginedes asjaolu, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine oli ennetava meetmena põhjendatud. Kuigi vangistusseaduse (VangS) § 55 lg 1 kohaselt tagatakse kinnipeetavale võimalus kehakultuuriga tegelemiseks, siis VangS § 69 lg 1 ja lg 2 p 3 näevad ette selle õiguse piiramise võimaluse, mida kaebaja puhul kasutatigi. VangS § 8 lg 1 ls 1 sätestas, et kinnipeetaval on lubatud liikuda kinnise vangla territooriumil vangla sisekorraeeskirjas ja kodukorras sätestatud kohtades ning ajal. Justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSKE) § 8 lg 1 laused 2 ja 3 näevad ette, et väljaspool kambrit oma osakonna piires võib kinnipeetav liikuda kodukorras selleks sätestatud vabal ajal. Oma osakonnas liikumiseks ettenähtud vaba aega peab olema vähemalt neli tundi. VSKE § 8 lg 4 kohaselt ei ole lg-s 1 sätestatud liikumisõigust mh kinnipeetaval, kes viibib eraldatud lukustatud kambris. Kuna kaebaja paigutati eraldatud lukustatud kambrisse ning tema suhtes kohaldati liikumispiiranguid, ei pidanudki tal olema võimalust vabalt liikuda. VangS § 28 lg-st 1 tuleneb, et telefoni kasutamine toimub vangla sisekorraeeskirjas sätestatud korras. VSKE § 51 lg 3 sätestab, et VSKE § 8 lg-s 4 nimetatud kinnipeetavad ja vahistatud ning kinnipeetavad, kellel ei ole õigust oma osakonna piires vabalt liikuda kodukorras ettenähtud telefoni kasutamise ajal, saavad helistada kirjaliku taotluse alusel. Tallinna Vangla direktori 16.04.2009 käskkirjaga nr 21 kinnitatud „Tallinna Vangla kodukord“ (TVK) sätestas, et telefoni kasutamine toimub vastavalt kinnitatud graafikule (p 6.3.1); telefoni kasutamise kestus eelvangistushoones ja kartseris on mitte vähem kui 5 minutit, sõltuvalt telefoni kasutada taotlenute arvust (p 6.3.2); eelvangistushoones, kartserihoones või eraldatud lukustatud kambris viibiv kinni peetav isik peab esitama telefoni kasutamiseks taotluse, millele peab olema märgitud ees- ja perekonnanimi, kambri number ja taotluse esitamise kuupäev. Taotlusel võib olla märgitud telefonikaardi number (Patch kood), telefoninumber, soovitav telefoni kasutamise aeg ning muud asjaolud (p 6.3.3); taotlusele märgitud aeg on vanglale soovitusliku iseloomuga (p 6.3.4). Seega pidi vangla tagama eelvangistushoones lukustatud kambris viibivale kaebajale võimaluse rääkida telefoniga vähemalt 5 minutit nädalas juhul, kui kaebaja oli selleks esitanud vastava taotluse. Kaebaja ei pidanud saama telefoniga rääkida iga päev vahemikus 09:00–21:00. Kaebaja tugineb vaid üldisele väitele, et lähedastega telefoni teel suhtlemiseks on 5 minutit 3(5)

3-15-1492 nädalas liiga vähe, kuid ei viita ühelegi vangla rikkumisele selles ulatuses telefonikõnede tagamisel. Kaebaja ei väida, et isegi juhtudel, kui ta rääkis lähedastega nädalas vähem kui 5 minutit, oleks põhjuseks olnud see, et vangla keelas tal kellelegi helistada või piiras tema kõnesid lühema ajaga. Ei nähtu, et kaebaja oleks vanglalt taotlenud rohkem kõnesid, kui talle võimaldati. Kaebaja sai telefoniga rääkida mitu korda nädalas ning rohkem kui 5 minutit (nädalal 20.08.2012–26.08.2012 üle tunni; nädalal 06.08.2012–12.08.2012 ca 25 minutit; nädalal 02.07.2012–08.07.2012 ca 19 minutit). Kaebaja rääkis telefoniga vähem kui 5 minutit ainult neljal nädalal (21.05.2012–27.05.2012, 25.06.2012–01.07.2012, 27.08.2012–02.09.2012 ja 23.07.2012–29.07.2012). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

9.ML palub apellatsioonkaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 14.04.2016 otsus ning teha uus otsus, millega rahuldada kaebus. Kuna kriminaalmenetlus lõpetati KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel, oli kriminaalmenetluse läbiviimine alusetu. Seega on ilmne, et riik on tegutsenud õigusvastaselt. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine oli seotud kriminaalmenetluse läbiviimisega, mistõttu oli õigusvastane ka nende kohaldamine. Kriminaalmenetluse läbiviimine ning täiendavate piirangute kohaldamine tõi kaasa pideva hirmu tuleviku ees, stressi, ängistuse, abituse tunde, pinge, mure, kurbuse, meeleolu languse ja ametnike meelevallas olemise. See tõi kaasa kannatusi ning piiras kaebaja õigusi. Toimiku materjalidest küll nähtub, et kaebaja võis nädala jooksul saada helistada kokku üle ühe tunni, kuid sellest tuleb maha arvestada ametiasutustele tehtud kõned. Seega sai kaebaja lähedastega suhelda siiski keskmiselt 5–10 minutit nädalas.
10.Tallinna Vangla palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja menetluskulud apellandi kanda. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine oli õiguspärane. Vangale teatavaks saanud asjaolude pinnalt oli alust kahtlustada ML KarS §-s 121 sätestatud tunnustele vastava kuriteo toimepanemises. Seda arvestades oli piisavalt tõenäoline, et kaebaja võinuks mõjutada kriminaalmenetluse läbiviimise objektiivsust ning jätkata kaaskinnipeetavate suhtes vägivalla tarvitamist. Tekkinud põhjendatud kahtlus oli piisav täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks. Tallinna Vangla kodukorrast tulenevalt oli vangla kohustatud kaebajale tagama võimaluse helistamiseks vähemalt viie minuti jooksul nädalas. Seda regulatsiooni ei ole kaebaja vaidlustanud. Kaebaja on apellatsioonkaebuses ise selgitanud, et sai lähedastega rääkida keskmiselt 5–10 minutit nädalas. Lisaks võimaldas vastustaja ML-le täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise perioodil lühi- ja pikaajalisi kokkusaamisi.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11.Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 14.04.2016 otsus muutmata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 201 lg-st 4 tulenevalt.
12.Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine kaebaja suhtes ei olnud õigusvastane. Praeguse kohtuasja lahendamisel ei ole asjakohased kaebaja väited, et kriminaalmenetlus oli tema jaoks koormav. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisele hinnangu andmisel ei anna kohus hinnangut kriminaalmenetluse õiguspärasusele, sest täiendavate 4(5)

3-15-1492 julgeolekuabinõude kohaldamise näol on tegemist haldusmeetmega. Seetõttu ei sõltu selle kohaldamise õiguspärasusele hinnangu andmine ka asjaolust, et kaebaja suhtes lõpetati kriminaalmenetlus KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel. Halduskohus on põhjalikult selgitanud, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise vajalikkusele hinnangu andmisel lähtub vangla põhjendatud kahtlusest meetme kohaldamise hetke seisuga. Põhjendatud kahtluse korral tuleb vanglal tegutseda ohtude ärahoidmiseks ennetavalt. Tallinna Vangla 22.05.2012 käskkirjas nr 205 ja 21.08.2012 käskkirjas nr 449 on veenvalt selgitatud, millistest asjaoludest lähtuvalt pidas vangla põhjendatuks täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist ning nende kohaldamise pikendamist. Ringkonnakohus nõustub nende põhjendustega. Seega ei ole täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine õigusvastane üksnes seetõttu, et nende kohaldamise aluseks olev oht hiljem ära langes.

13.Vangla ei ole rikkunud kaebaja õigusi ka seonduvalt telefoni kasutamisega. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise ajal kehtinud Tallinna Vangla kodukorrast tulenes, et vangla oli kohustatud lubama kinnipeetavale, kes viibis eelvangistushoones, telefoni kasutamist mitte vähem kui 5 minutit ühe helistamiskorra jooksul (kodukorra p 6.3, tl 80p). Vangistusseadus, vangla sisekorraeeskiri ega Tallinna Vangla kodukord ei erista seejuures asjaolu, kas helistatakse lähedastele või ametiasutustele. Kaebaja on ise apellatsioonkaebuses kinnitanud, et sai lähedastega suhelda keskmiselt 5–10 minutit nädalas, mis vastab õigusaktides sätestatud nõuetele. Kaebaja ei ole väitnud, et vangla ei võimaldanud talle helistamist juhul, kui kaebaja oli selleks avaldanud soovi. Samuti ei nähtu, et vangla oleks takistanud kaebajal soovi korral suhelda lähedastega rohkem kui 5–10 minutit. Seega ei ole vangla tegevus olnud õigusvastane, mistõttu ei ole ka mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks alust.
14.ML on nii kaebuse kui ka apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi korras vabastatud riigilõivu tasumisest. Kaebaja menetluskulud summas 324 eurot jäävad Eesti Vabariigi kanda. Tallinna Vangla ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, mistõttu jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt) Oliver Kask

(allkirjastatud digitaalselt) Villem Lapimaa

(allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pikamäe

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.09.20263-25-3251/20Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 08.09.20263-26-2187/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium