lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-16-2517/25

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 03.05.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-16-2517/25
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
03.05.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1568
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VangS § 28 lg 1Kirjavahetus ja telefonikõnedRVastS § 7 lg 1Vastutuse alusedHKMS § 108 lg 1Menetluskulude jaotusHKMS § 118 lg 3Menetlusabi andmine ja menetluskulude jaotusRVastS § 9 lg 1Mittevaralise kahju hüvitamineVangS § 41 lg 1Töötamine väljaspool vanglat

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number

3-16-2517

Otsuse kuupäev

03. mai 2017

Kohtunik

Tamara Hristoforova

Kohtuasi

Juri Ustimenko kaebus Tartu Vanglalt inimväärikuse alandamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 3 000 eurot

Asja läbivaatamine

kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja – Juri Ustimenko Vastustaja – Tartu Vangla

Resolutsioon

Edasikaebamise kord

1.Jätta Juri Ustimenko kaebus rahuldamata;
2.Jätta menetluskulud Eesti Vabariigi kanda. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 02. juuni 2017. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja menetluse käik

1.Juri Ustimenko esitas 07.12.2016 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla vastu.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 21.09.20263-26-2497/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 21.09.20263-26-1677/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 16.09.20263-26-2325/7Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 15.09.20263-26-1360/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.09.20263-26-2648/4Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 08.09.20263-26-221/2Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
2.
Tartu Halduskohus jättis 15.02.2017 määrusega J. Ustimenko kaebuse käiguta ning andis tähtaja esinevate puuduste kõrvaldamiseks. J. Ustimenkol tuli esitada konkreetne nõue ning juhul, kui kaebaja soov on esitada hüvitamisnõue, selgitada milles kahju seisneb ning märkida taotletava hüvitise suurus.
3.J. Ustimenko esitas 22.02.2017 kohtule puuduste kõrvaldamise avalduse. Avalduse kohaselt taotles J. Ustimenko kohtult väärikuse alandamisega ja eraellu sekkumisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist summas 3000 eurot.
4.Tartu Halduskohus 07.03.2017 määrusega rahuldas J. Ustimenko menetlusabi taotluse ja vabastas teda kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest, võttis kaebuse menetlusse, määras vastustajaks Tartu Vangla ning kohustas vastustajat vastama kaebusele.
5.17.03.2017 laekus kohtusse vastus kaebusele. Kaebuse põhjendused ja taotlus Kaebaja leiab, et vastustaja rikkus tema vangistusseaduse (VangS) §-s 41 ja §-s 29 sätestatud õigusi. Kaebaja selgitusel talle tekitatud mittevaraline kahju seisnes selles, et ei toimunud ettekavatsetud kõnet konsulile. Selles kõnes soovis kaebaja teatada tema diskrimineerimisest vanglaametnike poolt. Kaebaja arvates on tegemist inimväärikuse alandamisega ja välismaa riigi kodaniku eraellu tungimisega. Sellest tulenevalt palus kaebaja kohtul välja mõista vastustajalt talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitis summas 3 000 eurot. Vastustaja vastuväited
6.Vastustaja ei nõustunud kaebusega ning vaidles sellele vastu.
6.1.Vastustaja teatas kohtule, et jääb oma 02.12.2016 kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise otsuses nr 1-13/192-4 esitatud seisukohtade juurde.
6.2.Vastustaja selgitusel valvur Asse Alliku ettekande nr 5622 kohaselt andis A. Allik 16.09.2016 kella 11.35 paiku kaebajale korralduse võtta käsi toiduluugilt ära, et ta saaks toiduluugi kinni panna, kuni kaebaja telefoniga räägib. Kaebaja ei teinud seda, vaid hoidis toiduluugist kinni. A. Allik ütles, et kui ta ei lase toiduluuki kinni panna, katkestab ta kõne. Kaebaja ei võtnud kätt ikkagi ära ja A. Allik katkestas kõne. Pärast seda kaebaja ärritus ja hakkas A. Allikut venekeelsete roppude sõnadega sõimama. Kui A. Allik hakkas koos valvur Rausiga telefonitoru ära võtma, tõmbas kaebaja telefonijuhtme puruks ja viskas toru kambri põrandale puruks.
6.3.Tartu Vangla on kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise otsuses nr 1-13/192-4 kaebaja ees vabandanud ning tunnistanud, et telefonikõne katkestamine notariga ning konsulaarametnikule helistamise mittevõimaldamine oli õigusvastane. Kuigi vaidlusalune sündmus võis kaebajas tõepoolest mõningast ebamugavust põhjustada, on vastustaja jätkuvalt seisukohal, et kaebajale ei saanud tekkida sellist mittevaralist kahju, mis tingiks kaebuse rahuldamise ja rahalise hüvitise väljamõistmise. Ka Tartu Ringkonnakohtu 03.05.2016 otsusest nr 3-15-1209 tuleneb, et kuigi õigusaktidega ettenähtud helistamise võimaluse piiramine võib vanglas viibivale isikule olla ebameeldiv ja põhjustada hingelisi üleelamisi, ei kvalifitseeru helistamise võimaldamata jätmine ühegi rahas hüvitatava mittevaralise kahju tekkimise juhu alla. Seejuures pidas ringkonnakohus ka nimetatud lahendis oluliseks, et vangla oli kinnipeetava ees toimunu pärast vabandanud ning ka Riigikohus on leidnud, et väiksema intensiivsusega rikkumise puhul ei ole rahalise hüvitise väljamõistmine põhjendatud. Kuigi Venemaa konsulaarametnikule kaebaja sel päeval helistada ei saanud, on kaebaja saanud helistada Venemaa Saatkonna konsulaarosakonna kantselei Tartu kontorisse (numbrile 7403024) korduvalt 22.09.2016 ning 29.09.2016. Samuti nähtub telefonikõnede eristusest, et kaebajal on olnud võimalik telefoni kasutada ka 17.09.2016 ja 20.09.2016, kuid ta ei ole Venemaa konsulaaresindusse ega notarile helistanud. Kui konsulaarametnik tõepoolest 16.09.2016 kaebaja kõnet ootas ning kaebaja jaoks oli tegemist äärmiselt olulise kõne ja viimase abinõuga, jääb arusaamatuks, miks ei helistanud kaebaja konsulaarametnikule 17.09.2016, et eelmisel päeval tegemata jäänud telefonikõne põhjuseid selgitada ning oma probleemidele ikkagi lahendust saada. Isegi juhul, kui kaebajale oleks tekkinud mittevaraline kahju, oleks kaebajal olnud võimalik kahju tekkimine ära hoida. Kaebajal oleks olnud võimalik valvur A. Alliku korraldusele alluda, käsi toiduluugilt ära võtta ning helistamist jätkata.
6.4.Sellest tulenevalt palus vastustaja kohtult jätta kaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda. Kohtu seisukoht
7.Kaebuse kohaselt palus selle esitaja kohtult vastustaja poolt talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmist seoses asjaoluga, et 15.09.2016 (tegelikult sündmus leidis aset 16.09.2016) katkestas vanglaametnik kaebaja telefonikõne notariga ja võttis temalt telefoni ära, mistõttu jäi kaebajal pidamata planeeritud telefonikõne Venemaa Föderatsiooni (VF) konsuliga. Kaebaja leiab, et selle tegevusega alandas vastustaja tema inimväärikust.
8.Tulenevalt RVastS § 7 lg-st 1 isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist muu hulgas süüliselt väärikuse alandamise korral. Siit nähtub, et nõue mittevaralise kahju hüvitamiseks kuulub rahuldamisele, kui haldusülesandeid täitva avaliku võimu kandja tegu oli avalik-õiguslikus suhtes ning süülise ja õigusvastase tegevusega rikuti isiku subjektiivseid õigusi, mis on kaasa toonud kahju tekitamise ning õigusvastase teo ja kahju tekitamise vahel esineb põhjuslik seos, aga samuti tekitatud kahju ei oleks võimalik vältida esmaste õiguskaitsevahendite kasutamisega. Juhul, kui üks nimetatud eeldustest ei ole täidetud, puudub alus nõude rahuldamiseks.
9.Kohus märgib, et poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et vastustaja tegevus seoses 16.09.2016 telefoni kasutamise ajal kaebajalt telefoni äravõtmisega, mille tagajärjel katkes telefonikõne notariga ja jäi ära planeeritud kõne VF konsuliga, on lähtudes VangS § 28 lg-st 1 õigusvastane ja süüline toiming. Nimetatud toimingu õigusvastasuse tunnistas vastustaja nii 02.12.2016 vastuses nr 1-13/192-4 kaebaja kahjunõudele kui ka vastuses kaebusele. Poolte vaheline vaidlus käib selle üle, kas vastustaja õigusvastase tegevusega alandati kaebaja inimväärikust.
10.EIÕK art 3 kohaselt kedagi ei või piinata ega ebainimlikult või alandavalt kohelda ega karistada. Vastavalt põhiseaduse (PS) §-le 18 kedagi ei tohi piinata, julmalt või väärikust alandavalt kohelda ega karistada. VangS § 41 lg 1 sätestab, et kinnipeetavat, arestialust või vahistatut koheldakse viisil, mis austab tema inimväärikust ning kindlustab, et karistuse kandmine või vahi all viibimine ei põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas või arestimajas kinnipidamisega. Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) praktika kohaselt saab inimväärikust alandavaks pidada isiku selliseid kannatusi, mis ületasid kinnipidamisega kaasnevate kannatuste vältimatu taseme. Kinnipidamistingimuste hindamisel tuleb arvesse võtta kinnipidamistingimuste kumulatiivset mõju ja ajavahemikku, mille jooksul isikut konkreetsetes tingimustes kinni peeti (vt Kochetkov vs. Eesti, nr 41653/05, punktid 39 ja 47; Dougoz vs. Kreeka, nr 40907/98, punkt 46; Kalashnikov vs. Venemaa, nr 47095/99, punkt 102; Kehayov vs. Bulgaaria, nr 41035/98, punkt 64).
11.Tuvastatud on, et 16.09.2016 katkestas vanglaametnik kaebaja telefonikõne notariga ja võttis temalt ära telefoni, mistõttu ei toimunud kaebajal planeeritud kõnet VF konsuliga. Sellest tulenevalt ei saanud kaebaja realiseerida VangS § 28 lg-s 1 sätestatud subjektiivset õigust. Kohus möönab, et notariga peetud telefonikõne katkestamine ja VF konsuliga planeeritud telefonikõne võimaldamata jätmise tõttu tekkisid kaebajal ebameeldivad üleelamised. Samas, peale seda väidet, et vastustaja alandas kaebaja inimväärikust, ei ole kaebaja selgitanud kohtule, miks võttes arvesse seda asjaolu, et kaebajal oli ka järgnevatel päevadel (17.09., 20.09.16.,
22.09.ja 29.09.) eelpoolnimetatud ametiisikutega ühenduse võtmise võimalus, just sellel päeval telefonikõne katkestamist ja võimaldamata jätmist peab kaebaja enda jaoks talumatuks kannatuseks. Kohtul puuduvad andmed selle kohta, et vastustaja õigusvastase tegevuse tõttu kaasnes kaebajale pöördumatu negatiivne tagajärg, või tol hetkel oli reaalne oht, et selline tagajärg võib suure tõenäosusega kaasneda, mis omakorda tekitas kaebajale tugevaid negatiivseid üleelamisi. Kohus märgib, et 17.09.2016 kasutas kaebaja telefoni segamatult, kuid ei pidanud vajalikuks pidada 16.09.2016 katkestatud ja võimaldamata jäetud kõnet. Kohus leiab, et pelgalt VangS § 28 lg-s 1 sätestatud subjektiivse õiguse ühekordne rikkumine on küll taunitav tegevus, kuid selle mõju ei oleks kohtu arvates kindlasti viinud kinnipidamisega kaasnevate ebamugavuste vältimatu taseme ületamiseni. Kohus rõhutab, et ka kohtupraktikas ei peetud lühiajalisel perioodil kinnipeetava VangS § 28 lg-s 1 sätestatud subjektiivse õiguse rikkumist väärkohtlemisena VangS § 41 lg 1 tähenduses.1 Kohus märgib, et kui kaebaja oleks täitnud valvur A. Alliku korraldust käsi toiduluugilt ära võtta, oleks ta saanud helistamist jätkata ja seega oleks saanud kaebaja ise võimaliku kahju tekitamist ära hoida.
12.Sellest tulenevalt ning võttes arvesse kaebuse põhjendusi ja asjaolu, et kaebaja ei saanud vastustaja õigusvastase tegevuse tõttu realiseerida VangS § 28 lg-s 1 sätestatud õigust ainult 16.09.2016, ei pea kohus kaebajale kaasnevaid ebamugavusi selle intensiivsuse poolest sellist laadi ebamugavusteks, mida saaks kvalifitseerida kui tema inimväärikuse alandamist. Järelikult, 16.09.2016 kaebajalt telefoni äravõtmise, kui õigusvastase tegevusega, ei rikkunud vastustaja VangS § 41 lg-s 1 sätestatud kinnipeetava inimväärikuse austamise põhimõtet ning seetõttu ei ole sellisel juhul täidetud mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamise eeldusi (RVastS § 9 lg-s 1 sätestatud subjektiivse õiguse rikkumine). Kuna juba ühe RVastS § 7 lg-s 1 ja § 9 lg-s 1 nimetatud eeldusest täitamata jätmise tõttu ei kuulu mittevaralise kahju hüvitamise nõue rahuldamisele, ei pea kohus vajalikuks analüüsida teiste eelduste täidetavust.
13.Kohus märgib täiendavalt, et tulenevalt 02.12.2016 vastusest kahjunõudele nr 1-13/192-4 on vangla kaebaja ees toimunu pärast vabandanud ja see on piisav vahend väheintensiivse õiguste rikkumise puhul.
14.Lähtudes eeltoodust, jätab kohus kaebuse rahuldamata täies ulatuses.
15.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja vabastati kaebuse esitamise eest nõutavast riigilõivust Tartu Halduskohtu 07.03.2017 määrusega. HKMS § 118 lg 3 sätestab, et kui menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud ja vastaspoolelt neid tema kasuks välja ei mõisteta, jätab kohus menetluskulud riigi kanda. Eeltoodust tulenevalt jääb riigilõiv, mille tasumisest kohus kaebaja määrusega vabastas (90 eurot), Eesti Vabariigi kanda.

Tamara Hristoforova kohtunik

TrtRnK 3-15-1209, p 8; TrtHK 3-15-1209, p 10.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.09.20263-25-3251/20Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 08.09.20263-26-2187/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium