Aleksei Morozovi kaebus Tartu Vangla 17. augusti 2016 käskkirja nr 6-2/1328 ja 13. septembri 2016 vaideotsuse nr 1-11/643-2 tühistamiseks.
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalikus menetluses
Menetlusosalised
Kaebaja – Aleksei Morozov Vastustaja – Tartu Vangla
Resolutsioon
Edasikaebamise kord
1.Jätta Aleksei Morozovi kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 17. mai 2017.a. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Asjaolud ja menetluse käik
1.Tartu Vangla 17.08.2016 käskkirjaga nr 6-2/1328 karistati Aleksei Morozovit noomitusega Tartu Vangla kodukorra (kodukord) p 1.7.4 rikkumise eest. Käskkirja kohaselt kasutas kaebaja 17.07.2016 kella 9.02 paiku kaaskinnipeetava Sergei Martõnovi suhtes füüsilist vägivalda, haarates viimasel peast ja tõugates teda. 12.09.2016 esitas A. Morozov vaide Tartu Vanglale 17.08.2016 käskkirja kehtetuks tunnistamiseks. Tartu Vangla jättis vaide 13.09.2016 vaideotsusega nr 1-11/643-2 rahuldamata.
2.A. Morozov esitas 26.09.2016 kaebuse Tartu Halduskohtusse, taotledes Tartu Vangla 17.08.2016 käskkirja nr 6-2/1328 ja 13.09.2016 vaideotsuse nr 1-11/643-2 tühistamist. Kaebuse põhjendused
3.Kaebaja märgib, et Tartu Vangla otsus ei ole proportsionaalne ning et vangla peab tõendeid vahetult uurima, kontrollima nende usaldusväärsust ja arvestama kogutud tõendeid tervikuna. Tartu Vangla tugineb oma seisukohas ainult ühele tõendile – videosalvestisele. Tartu Vangla ei uuri aga teiste kaaskinnipeetavate ütlusi, kaebaja seletust ega Sergei Martõnovi seletust, valvur S. Judinilt üldse seletust ei võetud. Pole arvestatud, et S. Martõnovil mingeid vigastusi ei olnud ja tema ise kinnitab vägivalla puudumisest. Kaebaja selgitab, et tegelikult andis ta ilma jõuta S. Martõnovile söötu ja märku mängu jätkamiseks, kaebaja käitumine oli nö andeksandmine ja mängu jätkamise teatamine. Kaebaja rahumeelset kavatsust tõendab ka fakt, et nad on S. Martõnoviga juba augustikuust ühes sektsioonis, nad suhtlevad, mingeid pingeid ega konflikte neil omavahel ei ole. Kaebaja leiab, et kuna tal varasemalt ei ole kodukorra p 1.7.4 rikkumise osas distsipliini rikkumisi olnud, oleks võinud rakendada vestlust selle mänguga kaasnenud olukorra suhtes, mida tavaliselt vanglas tehakse ja mida menetleja lubas. Vastustaja vastuväited
4.Vastustaja kaebaja seisukohaga ei nõustu ning selgitab järgmist. Videosalvestisest (kohtule esitatud) on selgelt näha, et peale mängusituatsioonis viga saamist lahkub kaebaja mõneks ajaks spordisaalist. Spordisaali tagasi tulles seisab kaebaja esmalt uksepoolse värava juures ning kaaskinnipeetav Sergei Martõnov seisab värava ees. Kui mängusituatsioonis on teised kinnipeetavad liikunud teise värav alla, siis kaebaja läheneb S. Martõnovile. Videosalvestisest on selgelt näha, et kaebaja ja S. Marrtõnovi vahel toimuv vestlus ei ole rahumeelne ning selle ajal kasutab kaebaja ka käeliigutusi enda paremaks väljendamiseks. Seejärel liigub kaebaja S. Martõnovile lähedale ning lükkab viimast jõuliselt peast. Tasakaalu säilitamiseks peab S. Martõnov tegema sammu tahapoole. Seega näitab videosalvestis selgelt ja ühemõtteliselt, et kaebaja kasutas S. Martõnovi lükkamisel jõudu ning sellist lükkamist ei saa pidada õrnaks patsutamiseks või kergeks puuteks. Erimeelsuste ja arusaamatuste lahendamine lükkamise või muul viisil keha mehaanilise mõjutamisega ei ole inimeste vahelises suhtlemises aktsepteeritav. Lükkamisega võib kaasneda valu tundmine, samuti võib lükkamise tagajärjel isik kukkuda ja saada vigastusi. Seetõttu on kaebaja käitumine kaaskinnipeetava lükkamise näol käsitletav vägivalla kasutamisena, kuna isiku suhtes kasutatakse jõudu tema tahte vastaselt.
5.Tunnistajate ülekuulamist ei peetud vajalikuks, kuna videosalvestis näitab objektiivselt sündmuste käiku ning on piisav tõend asjaolude väljaselgitamisel. Pretensioonide puudumine kaebaja ja S. Martõnovi vahel või nende vahel edaspidi pingete puudumine ei oma rikkumise seisukohalt olulist tähendust. Sõltumata pretensioonide ja võimaliku vihavaenu puudumisest on füüsilise jõu kasutamine distsiplinaarkorras karistatav tegu. Rikkumise asjaolude ja kaebaja süü tuvastamisel vigastuste puudumine ei oma samuti sisulist tähendust. Vigastuste puudumist ja kaebajal varasemalt samalaadsete rikkumiste puudumise tõttu ongi kaebajat karistatud kõige kergema karistusega, mida ei saa pidada ebaproportsionaalseks. Kohtu otsus ja põhjendused
6.Aleksei Morozov on vaidlustanud Tartu Vangla käskkirja, millega karistati kaebajat Tartu Vangla kodukorra süülise rikkumise eest noomitusega. Käskkirja kohaselt kasutas kaebaja kaaskinnipeetava suhtes füüsilist vägivalda. Kaebaja toob käskkirja ja vaideotsuse tühistamise peamise asjaoluna välja, et teda on karistatud põhjendamatult, kuna ta süüks pandud tegu toime ei pannud, samuti leiab kaebaja, et vastustaja
rikkus menetlusnõudeid ning et noomitusega karistamise asemel oleks võinud piirduda vestlusega.
7.Kaebaja on vaidlustatud käskkirjaga VangS § 63 lg 1 p 1 alusel tunnistatud süüdi Tartu Vangla kodukorra p 1.7.4 rikkumises. VangS § 63 lg 1 näeb ette, et vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide süülise rikkumise eest võib kinnipeetavale kohaldada distsiplinaarkaristusi, punkt 1 näeb ühe distsiplinaarkaristuse liigina ette noomituse. Kodukorra p 1.7.4 sätestab, et kinnipeetaval on keelatud kasutada teiste isikute suhtes füüsilist ja vaimset vägivalda. Käskkirjas on leitud, et kaebaja kasutas kaaskinnipeetava suhtes füüsilist vägivalda, mis seisnes parema käega kaaskinnipeetava peast haaramises ning tõukamises. Teo asjaolude tõendamiseks on vastustaja esitanud kohtule ka videosalvestise 17.07.2016 toimunud jalgpallimängust, täpsemalt situatsioonist, millest lähtuvalt on kaebajat distsiplinaarkorras karistatud. Kohus on seisukohal, et videosalvestise alusel saab lugeda põhjendatuks vastustaja järeldust, et kaebaja kasutas kaaskinnipeetava suhtes füüsilist jõudu, haarates teise kinnipeetava peast ja lükates teda. Videosalvestisest tulenevalt ei saa nõustuda kaebaja seisukohaga, et tegemist ei olnud lükkamisega, ega sellega, et tegemist oli rahumeelse situatsiooniga või et kokkupõrge toimus mängusituatsioonis. Vastustaja on täpselt oma vastuses (otsuse p 4) kirjeldanud toimunut. Videosalvestisest nähtub selgelt, et kaebaja pöördumine kaaskinnipeetava poole ei ole sõbralik, kaebaja on ärritatud, vestluse käigus vehib kaebaja kätega, ning vestluse lõpus astub kaebaja teisele kinnipeetavale lähemale, haarab kiiresti teise kinnipeetava peast ja lükkab teda, nii et teine kinnipeetav kaotab hetkeks tasakaalu ja on sunnitud tagasi astuma. Sellist lükkamist ei saa kuidagi lugeda sõbralikuks müksuks või heatahtlikuks mängu jätkamise märguandeks ega tavaliseks vestluseks. Ei nähtu ka, et kaebaja oleks andnud teisele kinnipeetavale mängusituatsioonis söötu, mida kaebaja on kaebuses märkinud. Seega nõustub kohus käskkirjas tehtud kokkuvõttega, et kaebaja kasutas teise isiku suhtes jõudu, mida saab lugeda vägivalla kasutamiseks.
8.Kaebaja teeb vastustajale etteheiteid menetlusnõuete rikkumise osas, peamiselt selles, et tõendina arvestati ainult videosalvestist, arvestamata jäeti kaebaja enda ja situatsioonis osalenud S. Martõnovi seletustega. Kohus on seisukohal, et antud juhul on kaebaja süü kaaskinnipeetava suhtes füüsilise jõu kasutamises tõendatud ainuüksi videosalvestisega, mis näitab selgelt aset leidnud sündmuse käiku. Videosalvestisest nähtub ka, et teised palimängus osalenud kinnipeetavad seisavad konfliktsituatsiooni ajal hoopis saalis teises otsas. Seega on tõenäoline, et nad ei saanud kuulda kogu vestlust ega näha tõukamist. Videosalvestisest on näha, et kinnipeetava tõukamise ajal mängisid teised kinnipeetavad teise värava all palli, seega ei oleks nad olulist teavet saanud omada. Asjaolu, et kaebaja ja S. Martõnovi vahel hilisemalt konflikte ei ole olnud, et nad asuvad ühes sektsioonis ja et nad suhtlevad ja mängivad lauamänge, ei ole tõendiks vaidlusaluse situatsiooni suhtes ega saa välistada 17.07.2017 toimunut. Asjaolu, et S. Martõnov on oma seletuses eitanud tema suhtes tõukamist ja jõu kasutamist, ei lükka ümber videosalvestise alusel kindlaks tehtavat. Seega ei loe kohus menetlusnõuete rikkumiseks asjaolu, et vastustaja ei ole pidanud vajalikuks võtta teiste, mängus osalenud kinnipeetavatelt tunnistajatena ütlusi. Ka ei nähtu videosalvestisest, kus asus konflikti ajal kaebaja poolt märgitud valvur, seega ei saa kohus üheselt ka väita, et valvurilt oleks tulnud seletus võtta.
9.Kaebaja märgib, et vastustaja ei ole arvestanud asjaoluga, et S. Martõnovil vigastused puudusid. Vastustaja on põhjendatult oma vastuses märkinud, et kodukorra p 1.7.1 rikkumise koosseis ei näe ette, et vägivalla kasutamise tulemusena peab esinema vigastused. Kodukorra p 1.7.4 rikkumine saab toimuda ka olukorras, kus kannatanul mingeid väliseid vigastusi ei esine. Samas saab vigastuste olemasolu või puudumist arvestada karistuse määramisel. Vastustaja on kinnitanud, et vigastuste puudumist, samuti seda, et kaebajal varasemalt
samalaadsed rikkumised puudusid, arvestati antud juhul, mis tõigi kaasa kaebaja karistamise kõige kergemalaadse karistusega, see on noomitusega. Vastustaja vastavad kaalutlused on välja toodu ka vaidlustatud käskkirja punktis 3.
10.A. Morozov on kaebuses leidnud, et talle määratud karistus oleks tulnud asendada vestlusega, kuna varasemalt samalaadseid karistusi ei ole tal olnud ning et nende vahel mingeid pingeid ja konflikte ei ole olnud. Seega on kaebaja vaidlustanud käskkirja ka karistuse osas. Vaidlustatud käskkirjas on vastustaja välja toonud ka, miks on kaebaja distsiplinaarkorras karistamine põhjendatud ja milline on karistamise eesmärk. Nii on märgitud, et distsipliinirikkumise toime pannud kinnipeetava karistamise eesmärgiks on tagada vanglas kehtiva korra järgimine ja heidutada nii rikkumise toimepanijat kui ka teisi kinnipeetavaid edaspidi samalaadselt mitte käituma. Karistuse liigi ja raskusastme valik on vastustaja kaalutlusotsus. Kohus ei näe, et vastustaja oleks selles osas kaalutlusnõudeid rikkunud või lähtunud ebaõigetest kaalutlustest. Kaebaja väide, et menetleja lubas piirduda vestlusega, on tõendamata ja ei nähtu ka menetlusdokumentidest.
11.Eelneva alusel jätab kohus A. Morozovi kaebuse Tartu Vangla 17.08.2016 käskkirja nr 62/1328 tühistamise nõude osas rahuldamata. Ükski kaebaja väide ei too kaasa vaidlustatud käskkirja tühistamist.
12.A. Morozov palub ka Tartu Vangla 13.9.2016 vaideotsuse nr 1-11/643-3 tühistamist. Kuna kohus jätab kaebuse käskkirja tühistamiseks rahuldamata, jääb rahuldamata ka vaideotsuse tühistamise nõue. Kaebaja ei ole välja toonud ühtegi asjaolu, mis näitaks, et vaideotsus eraldiseisvalt käskkirjast, kaebaja õigusi rikuks.
13.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab kaebuse tervikuna rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud (tasutud riigilõiv 15.0 eurot) kaebaja enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmiseks taotlust esitanud.
/allkirjastatud digitaalselt/ Eda Muts kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.