Korrakaitse › Vanglad

3-15-657 kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-15-657 iseäranis seoses värskes õhus jalutamise võimalusega, juurdepääsuga loomulikule valgusele või värskele õhule, ventilatsiooni ja küttega, tualettruumi kasutamise privaatsusega või põhiliste sanitaar- ja hügieeninõuetega. Riigikohus on haldusasjas nr 3-3-1-21-16 asunud seisukohale, et minimaalselt nõutava põrandapinna arvutamisel tuleb võtta arvesse kambris oleva WC ja mööblialune pind. Sellest tuleb lähtuda ka käesoleva asja lahendamisel. Kaebusega hõlmatud perioodid hõlmavad kokku 105 päeva. Sellest 38 päeval oli kaebaja paigutatud suletud eluosakonna kambrisse ja ühel päeval avatud osakonna kambrisse selliselt, et põrandapind ühe inimese kohta jäi alla 3 m2 (arvestades kambris olnud WC kambripinna hulka). Selline paigutamine leidis aset 05.10.2011, 07.10.2011-20.10.2011, 26.10.201106.11.2011, 08.11.2011-17.11.2011, 17.01.2012 ja 19.01.2012, kusjuures nimetatud ajavahemikes vaheldusid päevad või pikemad perioodid, mil pinda oli tagatud alla 3m2, päevadega või ajavahemikega, mil isikuid kambris oli vähem ja pinda seega rohkem (enamasti kuni 3,26 m2, üksikutel päevadel ka üle 4 m2). Seega oli kaebajale 66 päeva osas tagatud nii siseriikliku õigusega ette nähtud piirmäär kui ka Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) praktikas aktsepteeritav tase. Kambris põrandapinnaga alla 3 m2 ei viibinud kaebaja järjest rohkem kui 14 päeval. Põrandapind alla 2,5 m2 inimese kohta ei ole sedavõrd väike, et eeldada saaks inimväärikuse alandamist. Kaebaja võrdlemisi piiratud võimalus viibida väljaspool kambrit oli tingitud tema vahistatu staatusest ning seda saab pidada kriminaalmenetluse ajal vahi all viibimisega paratamatult kaasnevaks ebameeldivuseks. Kaebaja ei eita, et ta sai jalutada üks tund päevas. Samas ei ole see kuigivõrd oluline leevendus ruuminappusele. Mõnevõrra leevendavad ruuminappust võimalus laenutada raamatuid, lugeda ajalehti, teha sisseoste, suhelda kaplani, sotsiaaltöötaja ja psühholoogiga. Soovi korral on kambrisse lubatud ka isiklikke raadioid, televiisoreid ja muid meelelahutusliku iseloomuga esemeid. Kui ka kaebaja ei kasutanud kõiki kirjeldatud võimalusi, on nende võimaluste kättesaadavus oluline faktor kinnipidamistingimuste kui terviku õiguspärasuse hindamisel. Kaebaja väited puuduste kohta olmetingimustes on üldsõnalised, kaebaja ei ole neid seostanud elukambriga, milles ta viibis, ega konkretiseerinud, millisel viisil ja ajal väidetavalt mittenõuetekohased kinnipidamistingimused teda isiklikult mõjutasid. Kambris, kus kaebaja viibis, asus kraanikauss voolava veega ning kambris oli lubatud seep. Seega oli võimalik end elementaarsel määral kambris pesta. Kaebajale oli tagatud dušš üks kord nädalas. See asjaolu ei saanud vähendada kinnipidamistingimuste kui terviku kvaliteeti. Kinnipeetavale ei tulene tingimusteta ja üldist subjektiivset avalikku õigust kasutada dušši sagedamini. Samuti ei tulene normidest vastustaja kohustust tagada kinnipeetavatele sooja vee kasutamise võimalus kambris. Kambrites oli osaliselt sundventilatsioon ja osaliselt loomulik ventilatsioon. Kambri õhuhulka oli võimalik reguleerida akna küljes oleva õhuava kaudu. Ei ole tõenäoline, et õhuakende kaudu esemete edasiandmise takistamiseks meetmete rakendamine tõi kaasa õhu kvaliteedi olulise halvenemise. Kaebaja etteheited kambri valgustuse osas on samuti üldsõnalised. Kaebaja ei ole väitnud, et kambrite valgustustingimused oleks põhjustanud tema tervise halvenemise või mõne toimingu tegemise võimatuse. Samuti ei ole kaebaja väitnud, et ta oleks juhtinud vastustaja tähelepanu valgustuse ebapiisavusele. Õigusvastaseks ei saa lugeda ka olukorda, kus kinnipeetavad pidid pesu kuivatama kambris. Õigusaktid ei sätesta kambris pesu kuivatamise keeldu ega vastustaja kohustust sisustada pesu kuivatamiseks eraldi ruum. Kaebaja ei ole väitnud tervise kahjustumist. Kinnipidamistingimused perioodil 03.10.2011-19.01.2012 ei riivanud kaebaja isikuõigusi sedavõrd intensiivselt, et see oleks käsitatav inimväärikuse alandamisena. Kaebaja viibimine kinnises eluosakonnas 38 päeva ja avatud osakonnas ühe päeva kambris, kus põrandapinda oli 3(5)

3-15-657 alla 3 m2, ei saanud kaebajale põhjustada kannatusi, mis ületaks kinnipidamisega kaasnevaid vältimatuid kannatusi.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-15-657 nr 3-3-1-83-16, p 11). Asjassepuutuval perioodil sõltusid kaebaja liikumisvõimalused ülekaalukalt kambripinna suurusest. Kaebaja isikliku kambripinna väiksus kokku 100 päeva kestel põhjustasid kaebaja inimväärikust alandava kohtlemise vastuolus EIÕK art-ga 3 ja põhiseaduse §-dega 10 ja 18. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsusega osas, mis puudutab muude kambritingimuste (duši võimaldamine, valgus, ventilatsioon) vastavust nõuetele. Kui ruumikitsikuses pesu kuivatamine võib kinnipidamistingimuste mõju intensiivistada, siis valguse ja ventilatsiooni osas viitas halduskohus õigesti kaebaja väidete üldsõnalisusele. Ka apellatsioonkaebuses ei ole selles osas mingeid täpsustavaid seisukohti esitatud. Samuti nõustub ringkonnakohus halduskohtuga, et asjaolu, kas dušikordi oli nädalas üks või kaks, ei saa kuidagi mõjutada kambripinna väiksusest tulenevat mõju isiku õigustele. Kambris oli olemas külm vesi, millega oli võimalik teha elementaarseid hügieenitoiminguid.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe

/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks

/allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.