3-15-1659/64 - Korrakaitse - Vanglad - Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium - lahend.ee

4.Tallinna Halduskohus jättis 10.06.2016 otsusega kaebuse rahuldamata. Kehtivast õigusest ega Riigikohtu ja Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) praktikast ei tulene, et kinnipeetava käsutuses olevat vähemalt 3 m2 või soovitatavalt 4 m2 suurust põrandapinda tuleks arvestada tualettruumi pindala ja mööblialust põrandat arvesse võtmata. Seega tuleb hinnata NH-le tagatud isikliku ruumi suurust, võttes aluseks kambri kogupindala. NH viibis kogu kaebusega hõlmatud ajavahemikul kinnipeetavana avatud osakonnas. Valdavalt oli sel ajal temale tagatud vähem kui 3 m2 isiklikku kambripinda. Riigikohtu seisukohtade järgi ei ole ka põrandapind 2,5 m2 kinnipeetava kohta sedavõrd väike, et inimväärikuse alandamist saaks eeldada. Riigikohtu hinnangul alandaks inimväärikust tõenäoliselt see, kui isik oleks sunnitud pikka aega viibima ruumis, kus tema jaoks on isiklikku põrandapinda 2,5 m2, ja ka suhteliselt pikaajalist viibimist alla 3 m2 tingimustes (kokku 814 päeva, sh järjestikku 465 päeva) ei ole põhjust pidada õigusvastaseks, kui on tagatud piisav võimalus kambriväliseks liikumiseks ja tegevuseks ning põrandapinna nappusest tingitud negatiivset mõju ei võimenda muud minetused olmetingimustes. Tingimusi tuleb hinnata nende koosmõjus. Lühiajalist viibimist olukorras, kus isiklikku ruumi on küll alla 3 m2, võivad kompenseerida muud tegurid, nt kambrisse loomuliku valguse ja värske õhu juurdepääs ja joogivee olemasolu, isikliku voodi olemasolu ning võimalus väljaspool kambrit viibida või osaleda erinevates tegevustes (EIK 12.03.2015 otsus nr 7334/13). Praegusel juhul viibis NH kokku 331 päeva järjekindlalt olukorras, kus tagatud oli vähemalt riigisisene põrandapinna miinimummäär (seda isegi oluliselt ületades: 2,82 või 2,85 m2). Selle aja hulka kuulus ka üksikuid päevi või lühikesi ajavahemikke, mil isiklik ruum ületas ka EIK praktikas rõhutatud 3 m2 nõude (kokku 46 päeva, neist pikim ajavahemik 16 päeva 29.02.2012–15.03.2012). 2(7)

3-15-1659 NH on napile kambripinnale lisaks väitnud kahju põhjustanud asjaoludena järgmist: ebapiisav jalutusvõimalus ja müra jalutusboksis, ebapiisav pesemisvõimalus ja valgustus, niiskus ja õhupuudus kambris (eriti palaval suveajal). Lisaks duši kasutamisele vastavalt vangistusseaduses (VangS) sätestatule oli NH-l võimalus end kambris pesta, soojendades selleks vett veekeetjaga ning tal oli juurdepääs voolavale puhtale veele (vt VangS § 50 lg 2). Riigikohus on otsuses nr 3-4-1-50-14 (p 34.1) märkinud, et VangS § 50 lg-st 2 ei tulene kinnipeetavale tingimusteta ja üldist subjektiivset avalikku õigust sagedamini kui kord nädalas dušši kasutada. Vaidlust ei ole, et see miinimumnõue oli praegusel juhul täidetud. Ühestki õigusaktist ei tulene vanglale kohustust kindlustada kinnipeetav pidevalt sooja veega. Tallinna Vangla on täitnud ka VangS § 55 lg-s 2 sätestatud nõude NH-le jalutuskäikude võimaldamise kohta. NH viibis avatud eluosakonnas, kus oli tagatud päevakavas sätestatud ajal oma osakonnas kambriväliseks liikumiseks vähemalt neli tundi. Samuti oli temal kord nädalas võimalik graafiku alusel kasutada spordisaali, mis andis talle võimaluse üldfüüsiliseks treeninguks. Lisaks osales ta riigikeeleõppes. Kuna keeleõpe toimub väljaspool elukambrit, tähendab see kinnipeetava jaoks täiendavat liikumis- ja suhtlemisvõimalust. NH on keeleõppes osalenud väiksemate vaheaegadega asjassepuutuval perioodil umbes 8 kuu vältel. NH-le olid tagatud ka muud võimalused tegevusteks ja meelelahutuseks (raamatukogust raamatute laenutamine, ajalehtede lugemine, raadio- ja telesaadete jälgimine), suhtluseks lähedastega (kirjavahetus, telefonikõned, kokkusaamised) ja sisseostude tegemiseks, usuliste vajaduste rahuldamiseks. Kambrites, milles NH viibis, oli osaliselt avatav aken, mis võimaldas ruume hõlpsasti ventileerida. Lisaks avatavale aknale oli kambrites sundventilatsioon. Paremaks õhuvahetuseks on Tallinna Vanglas eemaldatud üldkasutatavates ruumides aknaklaase, kasutatud täiendavat õhutamisvõimalust toiduluukide kaudu, antud kambritesse ventilaatorid, võimaldatud lisajalutuskäiku ja täiendavalt pudelis joogivett jalutuskäigule kaasa võtmiseks. Nõutava temperatuuri kindlustas kambrites keskküttesüsteem. Akna olemasolu tagas kambris ka loomuliku valgustatuse. Täiendava kunstliku valgusallikana oli kambrite laes valgustid ning lisaks oli vanglas viibivatel isikutel vangla vahendusel võimalik tugevama kunstliku valgustuse saamiseks soetada isikuarvel oleva raha eest näpitslamp. VangS § 45 lg-st 1 tulenevalt tuleb kambri piisav valgustatus tagada loomuliku ja kunstliku valgustuse koosmõjus. Isikliku raha eest lambi soetamine ei ole kohtu hinnangul küll õigustuseks, et vangla võiks jätta nõuetekohase valgustuse tagamata, kuid praeguses asjas ei ole NH ka väitnud, et tal pole rahapuuduse tõttu endal võimalik lampi osta. Valgustuse puudulikkuse korral olnuks kohane nõuda nt puuduoleva lambipirni asendamist. Enam ei ole kohtumenetluses võimalik selliseid asjaolusid tõendada ega tegelikku valgustatust hinnata. Müra, mida põhjustab jalutuskäigu ajal mängiv raadio, ei olnud õigusvastane. Igapäevane jalutuskäik toimub reeglina üks tund ja värskes õhus. Seega on NH väidetavalt häiriva müra mõjualas lühikest aega. Valju heli mõju hoonest väljaspool on inimesel ka lihtsam taluda kui sama tugevat heli siseruumides (vrd Riigikohtu otsus nr 3-3-1-17-14, p-d 11.1 ja 12). NH-le oli tagatud privaatne tualett, omaette voodikoht ja regulaarne voodipesu vahetus, nagu ka piisav puhkamisvõimalus öörahu ajal. Samuti tagati NH-le toitlustamine kolm korda päevas. Olmetingimused vanglas ei olnud seega sellised, mis ebapiisava põrandapinna väidetavalt negatiivset mõju oleksid NH jaoks suurendanud. NH on rõhutanud, et talle tekitas kannatusi privaatsuse ja üksinda olemise võimaluse puudumine. Isiku privaatsusvajadus on inimlikult mõistetav, kuid ei ole selline hüve, mida vangla peaks kinni peetavale isikule tema soovi korral tagama.

5.NH palub 11.07.2016 apellatsioonkaebuses ja selle 23.12.2016 ning 20.03.2017 täienduses tühistada halduskohtu otsus ja saata asi halduskohtule uueks arutamiseks või teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Sanitaarsõlme pindala ei saa isikliku kambripinna arvutamisel lugeda kambri üldpinna osaks. EIK on leidnud, et soovitatav isikliku kambripinna suurus on vähemalt 4 m2. Juhul, kui seda on vähem kui 3 m2, on ülerahvastatust peetud sedavõrd tõsiseks probleemiks, et põhjustab EIÕK art 3 rikkumise. Ühelt poolt Eesti õigusakti ning teisalt ratifitseeritud lepingu vastuolu korral kohustab põhiseaduse § 123 lg 2 kohtuid jätma seaduse või määruse kohaldamata. Vangla on teadlikult käitunud õigusvastaselt, hoides isikuid järjepidevalt alla 3 m2 suurusel isiklikul kambripinnal. Mööblipaigutuse tõttu ei olnud võimalik kambrites ka vabalt liikuda. Ühiskambrites paiknemine on mõjunud negatiivselt NH vaimsele tervisele, sest ülerahvastatuse ja vangla sisekorra tingimustes puudus igasugune privaatsus ja üksiolemise võimalus. Seetõttu süvenes depressioon ja abitustunne. Kui jalutusboks on projekteeritud vähem kui 13 m2 suureks, ei ole see piisav kambriväline liikumisvõimalus, et kompenseerida kambripinna väiksust. Halduskohus on ekslikult leidnud, et riigikeele kursustele minek ja sealt tulek leevendab liikumispiiranguid. Sel puhul vangla territooriumil liikumiseks asetatakse kinnipeetaval käed ebamugavalt selja taha. Raamatukogu kasutamise võimalus ei tähenda mitte vaba juurdepääsu raamatukogule, vaid raamatuid jagatakse kinnipeetavatele söögiluugi kaudu. Kambrites ei ole tagatud ka nõuetekohast valgustust, mis võimaldaks raamatuid ja ajalehti lugeda. Ka muud halduskohtu nimetatud meelelahutusvõimalused, nagu teleri vaatamine, on Tallinna Vanglas illusoorsed. Raadiot kuulata ja telerit jälgida on võimalik vaid juhul, kui kellelgi kambrikaaslastest on need seadmed olemas. Praegusel juhul on halduskohus ebaõigesti eeldanud nende olemasolu. Vangla nimetatud võimalus kasutada soovi korral kord nädalas spordisaali on näilik. Graafiku alusel võimaldatakse nädalas 72-st vaid 12–16 kinnipeetavale spordisaali kasutust. NH kui vanemaealine kinnipeetav sisuliselt spordisaali kasutada ei saanud, sest piiratud võimaluste tingimustes tuli arvestada nooremate huvidega spordisaali kasutamisel. Lahtises eluosakonnas peaks esinema mingigi ruum ühistegevusteks, nt vabaajaruum (köök, pesukuivatusruum, treeninguruum vms) teleri jälgimise võimalusega või nõuetekohase valgustusega puhketuba, kus ajalehti ja raamatuid lugeda. Sellisel juhul oleks Tallinna Vangla väide, et kinnipeetavad saavad lahtises eluosakonnas liikuda ringi 4 tundi päevas, tõsiseltvõetav. Praegusel juhul ei ole võimalik liikuda eluosakonna piires tegelikult ringi, sest ainus ruum peale kambrite, kuhu suunduda, on koridor, mis on aga nii kitsas, et kambriuste avatuna hoidmise tõttu ei ole võimalik seda mööda normaalselt jalutadagi. Vangla võimaldatud pesemisvõimalus duši all kord nädalas ei ole piisav ennekõike pika karistusaja korral, mil see muutub pikapeale alandavaks. Kuigi Riigikohtu järgi ei ole kord nädalas pesemise võimaldamine õigusvastane, on see seda siiski EIK praktika ja põhiseaduse alusel. Ka nõudepesuks võimaldatud külm vesi ei ole piisav selleks, et tagada vajalikku puhtust. Selleks puudus ka nõudepesuvahend. Leevendavaks asjaoluks ei saa pidada elektrilist veekeetjat, sest seda ei ole kinnipeetavatele jagatud ja sellistele soovidele on keelduvalt vastatud. Kuna enne 2016. a aprilli olid Tallinna Vangla ühiskambrid kuuekohalised (nüüd kolmekohalised), põhjustas see probleeme söömisel, sest laua taga oli kohti vaid neljale inimesele (kambrid olid projekteeritud neljale kinnipeetavale). Ka kambri ventilatsiooni asjus olid kohtu kirjeldatud ajutised Tallinna Vangla kasutatud abinõud suvisel ajal ebapiisavad selleks, et õhuringlust vajalikul määral suurendada. NH ei pea Tallinna Vangla ehitusest tulenevat ventilatsiooni nõuetele mittevastavust tõendama, vaid Tallinna Vanglal lasub kohustus tõendada selle nõuetele vastavust. 4(7)

6.Tallinna Vangla vaidleb vastuses NH apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata. Sanitaarsõlme pindala ja mööblialune pind tuleb kambripindala sisse arvestada. Vaidlusalusel perioodil oli NH-le tagatud 135 päeval 2,82 m2, 148 päeval 2,85 m2 ja 48 päeval 3,28–4,28 m2 isiklikku kambripinda. Kuigi isik oli vanglas 2,5–3 m2 suuruses kambris kinnipeetavana ja tavarežiimil, ei ole tal õigust kahju hüvitamisele, kuna tema muid vangistusalastest õigusaktidest tulenevaid õigusi ei ole rikutud ja tagatud on olnud piisavad liikumisvõimalused väljaspool kambrit. NH oli avatud sektsioonis, kus lisaks igapäevasele vähemalt 1-tunnisele jalutuskäigule värskes õhus oli talle tagatud päevakavas sätestatud ajal oma osakonnas liikumiseks vaba aega vähemalt neli tundi. Lisaks võimaldati perioodil 01.06.2012– 31.08.2012 esimeses üksuses, kus ta sel ajal viibis, kord nädalas kambri kinnipeetavatele hommikul või õhtupoolikul täiendav tunniajaline viibimine värskes õhus. NH-le võimaldati külastada spordisaali ja ta osales riigikeeleõppes ning eesti keele motivatsioonikursustel ja sai õppetöö ajal kambrist väljaspool viibida perioodidel 09.01.2012–27.04.2012 (tunnid 3 korda nädalas kestusega 2x45 minutit), 02.05.2012– 27.08.2012 (tunnid 3 korda nädalas kestusega 3x45 minutit) ning erinevatel ajavahemikel perioodil 26.09.2012–07.11.2012. Arvestades, et vaidlusalusel perioodil Tallinna Vanglas viibimise ajal ei ole NH esitanud vanglale mingeid pöördumisi, milles oleks avaldanud rahulolematust ebapiisavate liikumisvõimaluste üle väljaspool kambrit, ruumipuuduse üle jalutusboksis või koridoris, ega väitnud, et ta ei saa spordisaali külastada, võib üheselt järeldada, et tegelikkuses tal eeltoodu suhtes pretensioone polnud. Seetõttu ei ole NH-l õigust kahju hüvitamisele. Tallinna Vanglal puuduvad andmed täpse valgustugevuse kohta vaidlusalusel perioodil asjassepuutuvates kambrites. Arvestades samas asjaoluga, et lisaks aknast tulevale loomulikule valgusele olid kambrites kunstlike valgusallikatena ka lambid ning NH ei ole vaidlusalusel perioodil vangla poole pöördunud seoses kambri väidetava ebapiisava valgustusega, ei olnud selles osas probleeme. NH saanuks soetada vangla kauplusest täiendava valgusallikana näpitslambi. Ka pesemisvõimaluste osas olid NH-le õigusaktides ettenähtud õigused tagatud. Asjaolu, et takistusi oleks esinenud kambris laua taga istumisel, NH varasemalt väitnud ei ole. Kuivõrd NH ei ole istumiskohtadega seotud väidetavaid puuduseid vanglale esitatud kahjunõudes välja toonud ega märkinud, et sellest oleks talle mingi kahju tekkinud, on selles osas kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata. Kinnipidamistingimused ei põhjustanud rohkem ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kinnipidamisega kaasnevad.