lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-15-2151/67

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 06.04.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-15-2151/67
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
06.04.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1349
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaire Pikamäe, Ruth Plaks ja Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

06.04.2017, Tallinn

Haldusasja number

3-15-2151

Haldusasi

LT kaebus Harku ja Murru Vanglalt kahju summas 2238,20 eurot väljamõistmiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – LT, volitatud esindaja Marina SimhesKazakova Vastustaja – Tallinna Vangla (Harku ja Murru Vangla õigusjärglane), volitatud esindaja Ave Kasvandik

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 03.06.2016 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

LT apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta LT apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 03.06.2016 otsus haldusasjas nr 3-15-2151 muutmata.
2.Menetlusosaliste menetluskulud jätta nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 08.05.2017, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

3-15-2151 menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.LT lubati Harku ja Murru Vangla 16.01.2013 käskkirjaga nr 46-t tööle AS-i Eesti Vanglatööstus (EVT). Harku ja Murru Vangla 11.03.2014 käskkirjaga nr 164-t kõrvaldati LT alates 10.03.2014 distsiplinaarmenetluse ajaks töölt ning lubati peale menetluse lõppu tööle kuni 30.05.2014. Harku ja Murru Vangla 08.04.2014 käskkirjaga nr 139-d määrati LT-le distsiplinaarkaristuseks seitsmeks ööpäevaks kartserisse paigutamine. Vangla 05.05.2014 käskkirjaga nr 168-d tunnistati 08.04.2014 käskkiri nr 139-d menetlusnormide rikkumise tõttu kehtetuks. LT esitas 16.05.2014 vanglale avalduse distsiplinaarmenetlusega tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 11 500 eurot. Vangla tagastas avalduse 08.07.2014 läbivaatamatult. LT esitas 18.06.2015 Harku ja Murru Vanglale kahjunõude saamata jäänud töötasu hüvitamiseks summas 1593,60 eurot. Harku ja Murru Vangla jättis 15.07.2015 otsusega kahju hüvitamise nõude rahuldamata. LT ei vaidlustanud vangla käskkirja, millega ta töölt kõrvaldati. Vangistusseaduse (VangS) § 38 lg 22 kohaselt võib kinnipeetava töölt kõrvaldada muu hulgas siis, kui töötamine ohustab vangla distsiplinaarkorda. Justiitsministri 07.02.2007 määruse nr 9 „Kinnipeetava tööle võtmise, töölt kõrvaldamise ja töölt vabastamise kord“ § 5 lg 3 p 1 kohaselt võib kinnipeetava distsiplinaarmenetluse ajaks ajutiselt töölt kõrvaldada. Vangla pole pärast distsiplinaarmenetluse lõppu teinud takistusi LT tööle naasmiseks, teavitades EVT-d, et LT töölt kõrvaldamine on lõppenud. Kinnipeetava töösuhe vangla territooriumil tegutseva käitisega on nende kahe omavaheline suhe, kuhu vangla sekkub minimaalselt. Kas ja mis tingimustel EVT kinnipeetava pärast töölt kõrvaldamise lõppemist tööle võtab, on käitise enda otsustada.
2.LT esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus saamata jäänud töötasu hüvitamist summas 2238,20 eurot. Vanglal on otsustav sõna kinnipeetavate tööle rakendamisel. Kuna kaebajat ei olnud töölt vallandatud, polnud tal vaja kirjutada uut avaldust tööle naasmiseks. Kaebajat ei puuduta vangla ja EVT vahelised suhted. Oluline on, et kui poleks olnud vangla 11.03.2014 käskkirja nr 164-t, poleks kaebajat töölt kõrvaldatud. Vangla oleks pidanud peale distsiplinaarmenetluse lõppemist kaebaja tööle ennistama.
3.Harku ja Murru Vangla palus jätta kaebus rahuldamata.
4.Tallinna Halduskohus jättis 03.06.2016 otsusega kaebuse rahuldamata. Kahju hüvitamise eelduseks on, et avaliku võimu kandja on isiku õigusi oma õigusvastase tegevusega rikkunud ning kahju ei olnud võimalik vältida või kõrvaldada õiguste kaitsmise või taastamisega. Vanglal oli õigusaktidest tulenevalt õigus kaebaja distsiplinaarmenetluse ajaks töölt kõrvaldada. Kuna kaebaja töölt kõrvaldamise aluseks oli tema suhtes distsiplinaarmenetluse 2(4)

3-15-2151 algatamine, mitte distsiplinaarkaristuse määramine, siis distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja kehtetuks tunnistamine ning sellest tulenev osaline kahju hüvitamine (haldusasjas nr 3-14-51949 mõisteti vanglalt kartseris viibitud aja eest kaebaja kasuks välja 45 eurot mittevaralise ning 28,50 eurot varalise kahju katteks) ei mõjuta kaebaja distsiplinaarmenetluse ajaks töölt kõrvaldamise õiguspärasust, sh käesolevas asjas esitatud kahjunõuet. Käesolevas asjas taotleb kaebaja perioodidel 10.03.2014-10.04.2014 ja 19.04.201418.06.2015 töölt eemal viibimisega tekitatud kahju hüvitamist. Vangla 11.03.2014 käskkirja nr 164-t ei ole kaebaja vaidlustanud. Distsiplinaarmenetluse algatamine kaebaja suhtes oli õiguspärane, mistõttu oli ka tema töölt kõrvaldamine õiguspärane. Vangla 11.03.2014 käskkirja nr 164-t alusel oli kaebaja õigustatud eeldama, et ta lubatakse pärast distsiplinaarmenetluse lõppu kuni 30.05.2014 tööle. Kinnipeetaval on võimalik töötada, kui selleks on tööandjal vajadus. Õigusaktides ei ole sätestatud kinnipeetava absoluutset õigust töötada. Vangla ei takistanud pärast distsiplinaarmenetluse lõppu kaebaja tööle naasmist. EVT-l puudus vajadus kaebaja teenuste järele ning seetõttu ei kutsutud teda tööle. Vangla teavitas EVT-d kaebaja suhtes läbi viidud distsiplinaarmenetluse lõpetamisest ja tööle tagasi lubamisest. EVT juhataja on kohtule selgitanud, et 2014. a aprillis töö hulk vähenes ja alates maikuust ei vajatud enam nii palju kinnipeetavatest töölisi, mistõttu polnud ka võimalik kaebajale tööd pakkuda. Kaebaja ei ole vanglale esitanud ühtegi tööhõiveankeeti. Vangla kinnitas, et selgitas korduvalt kaebajale arusaadavas keeles vastava ankeedi esitamise vajadust. VangS § 37 lg 5 kohaselt on kinnipeetava käitises tööle rakendamine võimalik vaid kinnipeetava nõusolekul. Seda soovi väljendavad kinnipeetavad tööhõiveankeedi täitmisega. Kuna kaebaja pärast töötamise loa lõppemist (30.05.2014) vastavat ankeeti ei esitanud, ei olnud võimalik väljastada kaebajale töötamiseks uut luba.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

5.LT palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ning teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Kaebaja jääb varasemate seisukohtade juurde. Kaebaja ei pidanud esitama uut tööhõiveankeeti, sest talle oli väljastatud tähtajatu töötamise luba. See oli distsiplinaarmenetluse ajaks peatatud, kuid aluseid tööloa kehtetuks tunnistamiseks ei esinenud. Vanglal puudus seaduslik alus lõpetada tähtajatu töötamise luba 11.03.2014 käskkirjaga nr 164-t alates 30.05.2014. Halduskohus ei uurinud, milliseid norme tuleb kohaldada kaebaja töösuhetele tööandjaga (EVT-ga). Tõenäoliselt on tegemist VangS § 41 lg-s 2 ettenähtud töösuhtega, millisele kohaldatakse töösuhteid reguleerivate seaduste sätteid. Töösuhte tekkimine eeldab muu hulgas tööandja poolt taotluse esitamist kinnipeetava tööle suunamiseks töölepingu tähtaja äranäitamisega (vangla sisekorraeeskirja § 962). Kaebaja puhul oli tegemist tähtajatu lepinguga. Seega on asjakohatud kohtuotsuse põhjendused, et vastustajal puudus kohustus tagada kaebajale töö. Väide tööandjal töö puudumisest on väär, sest tööle võeti mitu uut töötajat.
6.Tallinna Vangla palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, nõustudes halduskohtu otsuse põhjendustega. Kaebaja leiab ebaõigesti, et tema töösuhtele EVT-ga tuleb kohaldada VangS § 41 lg-st 2 tulenevat tööõiguse regulatsiooni. Kinnipeetavate töötamine ei kuulu üldise tööõiguse regulatsiooni esemesse, kuivõrd kinnipeetavatel puudub lepingu sõlmimise vabadus. VangS § 41 lg 2 sätestab erandi, kui kinnipeetav töötab järelevalveta väljaspool 3(4)

3-15-2151 vanglat. Kaebaja oli lubatud tööle EVT-sse, mis paiknes vangla territooriumil. Töötamine EVT-s vastab VangS § 38 lg-s 3 sätestatule – tööga kindlustamine vangla vahendusel, milleks kinnipeetaval puudub nõudeõigus.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7.Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega korda neid (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
8.Sõltumata sellest, kas kaebaja suhtes rakendada VangS § 38 lg-t 3 või § 41 lg-t 2, oli igal juhul töötamiseks vaja vanglapoolset nõusolekut (luba või muud haldusakti). Antud juhul oli vastav luba kaebajale antud vangla 16.01.2013 käskkirjaga nr 46-t. Loa kehtivuse tähtaega ei olnud määratud. Vangla 11.03.2014 käskkirjaga nr 164-t kõrvaldati kaebaja ajutiselt töölt ning samas märgiti selles käskkirjas, et peale distsiplinaarmenetluse lõppu lubatakse kaebaja tööle kuni 30.05.2014. Kuna kaebaja ei ole seda käskkirja vaidlustanud, on asjakohatud tema viited selle õigusvastasusele, sh õigusliku aluse puudumisele tähtajatu tööloa lõpetamisel. Vangla 11.03.2014 käskkiri nr 164-t oli kaebajale nõuetekohaselt teatavaks tehtud, käskkiri sisaldas vaidlustamisviidet ning käskkirjaga uue tööle lubamise tähtaja määramisega kaotas 16.01.2013 käskkiri nr 46-t vastavas osas kehtivuse.
9.Olukorras, kus kaebaja vangla 11.03.2014 käskkirja nr 164-t ei vaidlustanud, vangla teavitas EVT-d töölt kõrvaldamise aluse äralangemisest ning pärast tööle lubamise tähtaja möödumist (30.05.2014) keeldus kaebaja täitmast tööhõiveankeeti, ei saa rääkida vangla õigusvastasest tegevusest ning vastava tegevuse põhjuslikust seosest saamata jäänud töötasuga. Toimikust ei nähtu, et kaebaja oleks enne 18.06.2015 kahjunõuet esitanud vanglale taotlusi enda tööle lubamiseks. Kaebaja ekslik arusaam vangla 16.01.2013 käskkirja nr 46-t kehtivusest ei saa olla kahjunõude rahuldamise aluseks. Eriti olukorras, kus kaebajale selgitati vajadust esitada tööhõiveankeet.
10.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud (riigilõiv 67,15 eurot ja esindajakulud 500 eurot) tema enda kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe

/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks

/allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium