S. R. kaebus Maksu- ja Tolliameti (MTA) 16. detsembri 2016. a otsuse nr 13-7/00678-30 ja 20. veebruari 2017. a vaideotsuse nr 61/3599-2 tühistamiseks ning MTA kohustamiseks vaadata kaebaja
5.detsembri 2016. a taotlus uuesti läbi
Resolutsioon
Tagastada S. R. kaebus
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD
1.S. R. esitas 5. detsembril 2016 Maksu- ja Tolliametile (MTA) taotluse, milles taotles järgmist: 1) nõuda Metsa Arenduse Keskus OÜ-lt välja Osaühingu ATMEOL 2010 aasta raamatupidamise dokumendid, v.a need, mis maksuhalduril on olemas, s.o laenuleping, hoiuleping ja kaks notariaalset osa müügilepingut ning võtta need asja juurde; 2) tutvustada S. R.le taotluse p-s 1 nimetatud alusel välja nõutud tõendeid; 3) menetluse kiirendamiseks ja hõlbustamiseks tutvustada dokumente maksuhalduri asukohas; 4) uuendada vastutusotsuse projektile seisukoha andmise tähtaja määramise- ja pikendamise menetlus ja määrata selleks 30 päeva alates p-s 1 nimetatud tõenditega tutvumisest; 5) selgitada S. R.le haldusmenetluse seaduse (HMS) § 36 lg 1 p 3 järgi, milliseid tõendeid tuleb selleks, et on tagatud ettevõtte tegevusest täieliku ülevaate saamine, Osaühing ATMEOL 2010 2012 majandustegevuse kohta esitada; 6) selgitada S. R.le ja näidata vastutusotsuse projektis ära maksuvõla aegumistähtaja alguse, peatumise ja lõppemise tähtajad vastavalt maksukorralduse seaduse (MKS) § 98 lg-le 1 ja §-le 99; 7) selgitada S. R.le, millised tõendid on maksuhalduril maksu määramiseks olemas ja milliseid kavatseb vastutusotsuse tegemisel arvestada.
2.MTA jättis 16. detsembri 2016. a otsusega nr 13-7/00678-30 rahuldamata S. R. 5. detsembril 2016 esitatud taotluse menetlustähtaja pikendamise osas ning otsustas mitte pikendada 24. augusti 2016. a teatise nr 13-7/00678-17 osas arvamuse või vastuväite esitamise tähtaega.
3.S. R. esitas MTA 16. detsembri 2016. a otsusele nr 13-7/00678-30 vaide, mille MTA jättis
20.veebruari 2017. a vaideotsusega nr 6-1/3599-2 rahuldamata.
4.S. R. esitas 21. märtsil 2017 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub tühistada MTA
16.detsembri 2016. a otsus nr 13-7/00678-30 ja 12. jaanuari 2017. a vaideotsus nr 6-1/3599-2 ning teha MTA-le ettekirjutus asja uueks otsustamiseks, s.o vaadata 5. detsembril 2016 esitatud taotlus uuesti läbi.
KOHTU SEISUKOHT
5.Kaebaja on esitanud nõuded tühistada MTA 16. detsembri 2016. a otsus nr 13-7/00678-30 ja
12.jaanuari 2017. a vaideotsus nr 6-1/3599-2 ning kohustada MTA-d vaatama 5. detsembril 2016 esitatud taotlus uuesti läbi. Et MTA on kaebaja poolt esitatud vaide osas teinud vaideotsuse
20.veebruaril 2017, mitte aga 12. jaanuaril 2017, täpsustab kohus kaebuse nõuet ning mõistab, et kaebaja on esitanud nõude MTA 20. veebruari 2017. a vaideotsuse nr 6-1/3599-2 tühistamiseks.
6.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 järgi võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud.
7.Kaebaja on esitanud nõude tühistada MTA 16. detsembri 2016. a otsus nr 13-7/00678-30, millega MTA jättis kaebaja taotluse menetlustähtaja pikendamiseks rahuldamata. HKMS § 37 lg 2 p 1 kohaselt on võimalik tühistada haldusakti.
8.Kohus jubib esmalt tähelepanu asjaolule, et tõele ei vasta kaebaja väide, mille kohaselt jättis MTA kõik kaebaja 5. detsembri 2016. a esitatud taotlused rahuldamata. Maksuhaldur on
16.detsembri 2016. a otsuses selgitanud, miks ta ei pea otstarbekaks Metsa Arenduse Keskus OÜ-le väljastada edaspidiseid korraldusi; miks ta ei pea vajalikuks eraldi seisukohtade välja toomiseks taotluse p-de 2-4 osas; asjaolu, et vastutusotsuse koostamisele suunatud maksumenetluse raames ei ole S. R.t kohustatud esitama dokumente ega tõendeid; maksusumma peatumise ja aegumisega seonduvat; millistele tõenditele maksuhaldur vastutusotsuse koostamisel tugineb. MTA on teinud kaebaja suhtes menetlusõiguslikult negatiivse otsuse üksnes menetlustähtaja pikendamise taotluse osas. Seetõttu märgib kohus, et kuivõrd MTA otsustas
16.detsembri 2016. a otsuse resolutsioonis mitte pikendada 24. augusti 2016. a teatise nr 137/00678-17 osas arvamuse või vastuväite esitamise tähtaega, on käesolevas asjas ennekõike vaidluse all S. R.le maksumenetluse raames kavandatava vastutusotsuse suhtes MKS § 13 lg-s 1 sätestatud ärakuulamisõiguse realiseerimiseks antud tähtaja pikendamine.
9.Kaebajale määrati esialgne tähtaeg vastutusotsuse projektile arvamuse ja vastuväidete esitamiseks 24. augusti 2016. a teatisega nr 13-7/00678-17, mis oli koostatud maksuvõlgade sissenõudmise vastutusotsuse projekti kohta. Teatisega antud tähtaega on kaebaja taotluste alusel
6.oktoobri 2016. a, 7. novembri 2016. a ja 21. novembri 2016. a otsustega kolmel korral pikendatud. Kuna MTA 24. augusti 2016. a teatis kajastas üksnes teavet vastutusotsuse projekti koostamise kohta ning teatisest ei tulenenud veel maksukohustuslasele mingeid õigusi või kohustusi (s.t teatisel puudub regulatiivne toime, muuhulgas ei ole maksukohustuslast sellega kohustatud eriarvamust esitama), siis ei ole tegemist haldusakti (HMS § 51 lg 1), vaid menetlustoiminguga. Kohus selgitab, et menetlustoiminguteks on kõik protseduurilised eeltoimingud haldusaktide andmisel ehk toimingud, mis pole haldusmenetluses lõpptulemuseks. Menetlustoimingud on suunatud mõne muu toimingu või otsustuse ettevalmistamisele.
10.Tallinna Ringkonnakohus on 15. juuli 2016. a kohtumääruses haldusasjas nr 3-15-3183 selgitanud, et vaatamata viitamisest „otsuse“ tegemisele, ei tähenda veel, et otsustus menetlustähtaja pikendamise kohta (sh pikendamistaotluse lahendamise kohta) peaks tingimata olema haldusakt või et see ei saaks ühelgi juhul olla haldusakt. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb nii menetlusosalise taotluse lahendamiseks kui ka maksuhalduri enda algatusel MKS § 50 lg 5 alusel tehtud menetlustähtaja pikendamise või pikendamata jätmise otsuse haldusaktiks või menetlustoiminguks kvalifitseerimisel juhinduda sellest, kas pikendatakse tähtaega, mis on määratud haldusaktiga või menetlustoiminguga. Seega, kui pikendatakse haldusaktiga määratud tähtaega, siis on ka selle pikendamine või sellest keeldumine samuti haldusakt, mida on võimalik halduskohtus iseseisvalt tühistamiskaebusega vaidlustada. Kui aga pikendatakse tähtaega, mis on määratud menetlustoiminguga, siis on ka selle tähtaja pikendamine või sellest keeldumine
menetlustoiming, mille eraldiseisev vaidlustamine halduskohtus on lubatav üksnes väga piiratud tingimustel.
11.Kuivõrd MTA keeldus pikendamast tähtaega, mis esialgu oli määratud teatise ehk menetlustoiminguga, on eeltoodust tulenevalt MTA 16. detsembri 2016. a otsus nr 13-7/00678-30 menetlustoiming, mis on üksnes vormistatud otsusena. Et käesoleval juhul ei ole MTA
16.detsembri 2016. a otsuse puhul tegemist haldusaktiga, ei ole võimalik nõuda ka selle tühistamist.
12.HKMS § 45 lg 3 sätestab, et menetlustoimingu peale võib ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise.
13.Käesoleval juhul on MTA keeldunud vastutusotsuse projekti kohta arvamuse või vastuväidete esitamise tähtaja pikendamisest. MTA oli varasemalt juba kolmel korral pikendanud seisukohtade esitamise tähtaega ning 16. detsembri 2016. a otsusest nr 13-7/00678-30 nähtuvalt on kaebaja esitanud ka esialgsed seisukohad. Kohtu hinnangul oli tegemist täiendava võimalusega olla ära kuulatud ning praeguses etapis ei saa ka tõsikindlalt väita, et võimalik vastutusotsus igal juhul kaebaja õigusi rikuks. MTA-l on uurimispõhimõttest tulenev kohustus arvestada maksumenetluses kogutud tõendeid kogumis (MKS § 11 lg 1) ning üksnes asjaolu, et MTA keeldus neljandat korda kaebajale antud tähtaja pikendamisest või ei pidanud otstarbekaks kolmandalt isikult dokumente välja nõuda või iga taotluse osas eraldi seisukohta välja tuua, ei anna alust pidada seda selliseks menetlustoiminguks, mille õigusvastasus tooks vältimatult kaasa maksumenetluses antava haldusakti õigusvastasuse. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kaebajal puudub kaebeõigus menetlustoimingu iseseisvaks vaidlustamiseks. Kaebajal on võimalik oma õigusi kaitsta tõhusama vahendiga, s.t lõpliku haldusakti tühistamise nõudega.
14.Kaebaja on lisaks MTA 16. detsembri 2016. a otsuse nr 13-7/00678-30 tühistamisele esitanud ka nõuded MTA 20. veebruari 2017. a vaideotsuse nr 6-1/3599-2 tühistamiseks ning MTA kohustamiseks vaadata kaebaja 5. detsembri 2016. a taotlus uuesti läbi. Kohus leiab, et eelnimetatud nõuded ei ole samuti menetletavad.
15.Esmalt märgib kohus, et kaebusest ei nähtu, et oleks põhjendatud vaideotsuse eraldiseisev vaidlustamine HKMS § 45 lg 4 alusel. Kohtule ei nähtu, et kaebaja subjektiivseid õigusi oleks antud juhul rikutud.
16.Kohustamisnõudega seonduvalt selgitab kohus, et riigivastutuse seaduse § 6 lg 1 kohaselt on isikul õigus nõuda toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Arvestades asjaolu, et arvamuse koostamiseks antud tähtaja pikendamine on MTA kaalutlusotsus, samuti on üksnes maksuhalduri otsustada maksude tasumise õigsuse kontrollimisega seotud toimingute sooritamise vajaduse, toimingute liigi ja ulatuse ning asja otsustamiseks vajalike tõendite kogumise üle (MKS § 11 lg 2), saab kohus anda hinnangu selle kohta, kas haldusorgani menetlustoimingud on olnud õiguspärased, alles lõpliku haldusakti peale kaebuse esitamisel.
17.Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et kaebajal puudub MTA 16. detsembri 2016. a toimingu, milles MTA on võtnud seisukoha kaebaja 5. detsembri 2016. a taotluste osas, ning MTA
20.veebruari 2017. a vaideotsuse nr 6-1/3599-2 õiguspärasuse küsimuses õigus nii tühistamis-, kohustamis- kui ka tuvastamiskaebuse esitamiseks, mistõttu tagastab kohus S. R. kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.
18.Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
19.Kaebaja tasus kaebuse esitamisel riigilõivu 50 eurot. Riigilõivuseaduse § 60 lg 1 kohaselt tuleb halduskohtule kaebuse esitamisel tasuda riigilõivu 15 eurot. Seega tulnuks kaebajal tasuda riigilõivu üksnes 15 eurot. HKMS § 104 lg 5 p 1 sätestab, et tasutud riigilõiv tagastatakse enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem.
20.HKMS § 104 lg 8 ls 3 kohaselt tagastatakse rohkem tasutud riigilõiv isiku nõudel. Seega on kaebajal õigus esitada taotlus enam tasutud riigilõivu 35 euro tagastamiseks.
21.Arvestades, et kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, tuleb ülejäänud riigilõiv (15 eurot) jätta kaebajatele tagastamata (HKMS § 104 lg 5 p 2).
(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.