lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-17-692/22

Maksuõigus › Maksuotsused

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 12.12.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-17-692/22
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Maksuõigus › Maksuotsused
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
12.12.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
4382
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number

3-17-692

Otsuse tegemise kuupäev

12.12.2017,

ja koht Kohtunik Kohtuasi

Tartu Mare Priks S.R. kaebus Maksu- ja Tolliameti 20.02.2017 vaideotsuse nr 6-1/3600-2 ja 16.12.2016 vastutusotsuse nr 13-7/00678-31 tühistamiseks.

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja S.R. Vastustaja Maksu- ja Tolliamet, esindaja jurist Jane Perv

Resolutsioon

Jätta S.R. kaebus haldusasjas 3-17-692 rahuldamata. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega apellatsioonikaebuse esitamise viimaseks kuupäevaks on 11.01.2018. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil

Asjaolude kirjeldus Maksu- ja Tolliamet on teinud 16.12.2016 vastutusotsuse nr 13-7/00678-31, millega on Maksuja Tolliamet ( edaspidi maksuhaldur) kohustanud S.R.t solidaarselt Metsa Arenduse Keskus OÜga tasuma Metsa Arenduse Keskus OÜ võlgnevuse kokku summas 20 288,03 eurot (sealhulgas intress 9449,77 eurot). Maksuhalduri poolt on tuvastatud OÜ ATMEOL juhatuse liikme S.R. maksukorralduse seaduse (edaspidi MKS) § 8 lg 1 sätestatud tahtlik kohustuste rikkumine maksuotsusega määratud käibe-, tulu- ja sotsiaalmaksu osas. Maksuhaldur on seisukohal, et S.R. vastutuse eeldused maksuvõla sissenõudmiseks on täidetud. Käesolevas asjas on käsitletud Metsa Arenduse Keskus OÜ võlga kui OÜ ATMEOL võlga, kuna maksuvõlg tekkis perioodil, kui tegemist oli OÜ-ga ATMEOL ja juhatuse liikmeks oli ainuisikuliselt S.R.. S.R. on esitanud vastutusotsusele vaide ning 20.02.2017 on maksuhaldur teinud vaideotsuse nr 6-1/3600-2, millega on jäetud vaie rahuldamata.

Sarnased lahendid

Maksuõigus
  • 08.07.20263-26-1674/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-698/19Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1809/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 22.06.20263-26-1633/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 19.06.20263-26-1809/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 16.06.20263-26-901/4Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

27.03.2017 on S.R. pöördunud kaebusega halduskohtu poole. Kaebaja on esitanud kohtule esialgselt ebaselged nõuded ning tasumata oli ka riigilõiv. Kohus sai asja menetlusse võtta (11.09.2017) pärast riigilõivuküsimuse lahendamist ning pärast seda kui kaebaja oli oma puuduliku kaebuse menetletavaks muutnud. Kaebaja seisukohad, põhjendused ja taotlused Kaebuse esitaja S.R. on esitanud kaebuse, milles taotleb tühistada Maksu- ja Tolliameti 20.02.2017 vaideotsus nr 6-1/3600-2 ning tühistada 16.12.2016 vastutusotsus nr 13-7/00678-31. Samas on taotletud esialgset õiguskaitset vastutusotsusele ning MKS § 117 lg 1 osas põhiseaduspärasuse hindamist ja täiendavate dokumentide esitamist vastaspoolelt. Kaebaja arvates rikuvad mõlemad haldusaktid kaebaja õigusi, nii õigust õiglasele menetlusele kui olla ärakuulatud. Maksuhaldur on rikkunud selgitamiskohustust ning rikkunud kaebaja õigust esitada tõendeid, et oma vastuväited vastutusotsusele tõendada. Kaebaja peab ebaõigeks maksuhalduri seisukohta, et enese mittesüüstamisprivileegile (kaebaja on märkinud kaebuses enesesüüstamisprivileeg, kuid kohus tõlgendab seda kui enese mittesüüstamisprivileegi) tuginemine näitab tahtlikku maksumenetlusest kõrvalehoidumist ning kaebaja peab ebaõigeks halduspraktikat , et maksuhaldur ei täida selgitamis- ja kaasaaitamiskohustust, mis tuleb kindlasti õigusvastaseks lugeda ja selle alusel vastutusotsus tühistada. Kaebaja leiab, et maksuhaldur on tõendanud maksukohustust ainult ühe tõendiga, see on OÜ-le ATMEOL tehtud maksuotsusega, milles esitatud seisukohti kordab üheselt läbi menetluse. Kaebaja märgib, et tema ei vastuta selle eest, mis toimus pärast seda kui ta ei olnud enam juhatuse liige OÜ-s ATMEOL. Kaebaja seisukohalt on tema süüd põhjendatud ainult sellega, et 2010. aastal on arveldusarvelt põhjendamatult sularaha välja võetud ning kogu menetluse väitel ei ole kaebaja saanud tõendada, et maks on valesti määratud. OÜ ATMEOL õigusvõime on lõppenud ning vastutusotsus on tehtud peale OÜ ATMEOL õigusvõime lõppemist. Kaebajalt nõutakse ka intressi tasumist. S.R. tahtlus maksukohustuste rikkumises on maksuhalduril tõendamata. Vastustaja seisukohad, põhjendused ja taotlused Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja taotleb jätta kaebuse rahuldamata ning kaebaja menetluskulud jätta kaebaja enda kanda. Vastustaja on seisukohal, et vastutusotsuse tegemise tingimused on täidetud ning maksuhaldur on vastutusotsuses nõuetekohaselt tuvastanud ja motiveerinud S.R. süü maksuvõla tekkimises. S.R. oli äriühingu seaduslik esindaja ning MKS § 8 lõikest 1 tulenevalt on ta vastutav äriühingu maksusummade tähtaegse ja täieliku tasumise eest ning kaebaja rikkus oma kohustusi tahtlikult ning peab MKS § 40 lg 1 järgi vastutama selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt äriühinguga. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja ei ole esitanud maksuhalduri seisukohti ümberlükkavaid väiteid ega tõendeid. Vastustaja märgib, et S.R. vastutust OÜ ATMEOL juhatuse liikmena on ammendavalt selgitatud juba vastutusotsuse punktis 4 ja vaideotsuse punktis 22. Vastustaja märgib, et OÜ ATMEOL ühines 17.09.2015 Metsa Arenduse Keskus OÜ-ga ning kohustused läksid üle Metsa Arenduse Keskus OÜ-le 03.09.2015 sõlmitud ühinemislepinguga. MKS § 96 lg 1 kohaselt teeb maksuhaldur maksuvõla sissenõudmiseks kolmandalt isikult, kes seaduse alusel vastutab maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest, vastutusotsuse. Vastustaja märgib, et maksuotsusega määratud maksusumma on täies ulatuses tasumata ning selle sissenõudmine ei ole õnnestunud OÜ-lt ATMEOL ega ka Metsa Arenduse Keskus OÜ-lt. Äriühingul puudub igasugune vara ning Metsa Arenduse Keskus OÜ näol ei ole tegemist

tegutseva äriühinguga. Maksuvõla tekkimine ja selle tasumata jätmine on seotud S.R. tahtliku tegevusega. Vastustaja märgib, et pole rikutud kaebaja suhtes menetlusnorme vastutusotsuse andmisel ning ei esinenud vastutusotsuse tegemist välistavaid asjaolusid - maksuvõla sissenõudmine pole OÜ-lt ATMEOL õnnestunud, maksuvõla sissenõudmine pole aegunud ja tuvastatud on juhatuse liikme S.R. poolt maksukohustuste rikkumise tahtlus ja süüline käitumine. Maksuhaldur peab nii vaideotsust kui vastutusotsust õiguspäraseks ja palub jätta kaebuse rahuldamata. Kohtu seisukohad, põhjendused ja otsustus. 1.Kohus, tutvunud asja materjalidega, asub seisukohale, et kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata ning seda alljärgnevatel asjaoludel. 2.Kohus märgib, et menetleb käesolevas kohtuasjas kaebaja taotlust nii vastutusotsuse kui ka vaideotsuse tühistamise nõudes, ülejäänud taotlused, mida kaebaja kaebuses on esitanud, on kohus lahendanud varasemalt kohtumäärustega 12.05.2017 (tl 69 I kd), 11.09.2017 (tl 112 I kd) ja 12.10.2017 (tl.1 III kd) . Kohus märgib, et alles 26.04.2017 on kaebaja esitanud kohtule kaebuse, mis on lubatav ja menetletav; esmane kaebus (27.03.2017) oli ebatäpne ning kohus tegi käiguta jätmise määruse asjaolude selgitamiseks. Samas on kohus menetlenud ka riigilõivu tasumise küsimust. 14.11.2017 kohtumäärusega (tl 15 III kd) on kohus lahendanud kaebaja taotluse kohtuistungi korraldamiseks ja OÜ ATMEOL raamatupidamise algdokumentide väljanõudmise taotluse. 3.Tulenevalt MKS § 96 kohaselt teeb maksuhaldur vastutusotsuse maksuvõla sissenõudmiseks kolmandalt isikult, kes seaduse alusel vastutab maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest. Vastutusotsusele kohaldatakse MKS § 95 lõigetes 2-5 sätestatut. Vastutusotsuses näidatakse vastutuse kohaldamise alus ja maksusumma arvutamise metoodika ning määratakse maksusumma täitmise aeg. Vastutusotsus tehakse kui tekkinud on maksuvõlg, maksuvõla sissenõudmine ei ole aegunud ning maksuvõlga ei ole kustutatud. 4.Asja materjalide kohaselt kontrollis maksuhaldur OÜ ATMEOL maksude arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust maksustamisperioodidel jaanuar 2010 – detsember 2012. 5.06.07.2015 väljastas maksuhaldur OÜ-le ATMEOL maksuotsuse nr 12.2-3/024123-15, summas 14 555,88 eurot, millega kohustas OÜ-d ATMEOL tasuma käibemaksu 852,41 eurot, mitteseotud kuludelt arvestatud tulumaksu 11 968,14 eurot ning juhatuse liikme tasudelt tulumaksu 674,85 eurot ja sotsiaalmaksu 1060,48 eurot. 6.16.10.2015 esitas OÜ ATMEOL Tallinna Halduskohtule kaebuse maksuotsuse osaliseks tühistamiseks. Kohus jättis 28.01.2016 otsusega OÜ ATMEOL kaebuse rahuldamata (otsus jõustus 01.03.2016). 7.17.09.2015 OÜ ATMEOL ühines Metsa Arenduse Keskus OÜ-ga. 03.09.2015 ühinemislepinguga läksid OÜ ATMEOL varad, sealhulgas ka kohustused üle Metsa Arenduse Keskus OÜ-le. 8.Maksuhaldur on rakendanud kõiki võimalusi Metsa Arenduse Keskus OÜ maksuvõla ja ka intressi sissenõudmiseks, kuid sissenõudmine ei ole õnnestunud. Äriühingul puudub igasugune vara ja majandustegevusest laekuvad rahalised vahendid, mille arvelt oleks maksuhalduril võimalik nõuet rahuldada.

9.Maksuhaldur on käsitlenud Metsa Arenduse Keskus OÜ võlga kui OÜ ATMEOL võlga, kuna maksuvõlg tekkis perioodil, kui tegemist oli OÜ-ga ATMEOL, see on enne äriühingute ühinemist. 10.Kuna OÜ ATMEOL maksuotsusega määratud maksusummasid ei tasunud ning maksuhalduri sundtäitmistoimingud maksuvõla sissenõudmiseks pole andnud tulemust, alustas maksuhaldur OÜ ATMEOL endise juhatuse liikme S.R. suhtes vastutusmenetluse. S.R. oli OÜ ATMEOL juhatuse liige perioodil 16.03.2001 – 19.02.2015, kontrolli teostati perioodi osas jaanuar 2010- detsember 2012. Maksuotsus tehti 06.07.2015 ning selle lahutamatuks lisaks on 14.05.2015 revisjoniakt.

Antud asjas on kohus asunud seisukohale, et maksuhalduri poolt on õigesti tuvastatud OÜ ATMEOL endise juhatuse liikme S.R. suhtes tahtliku kohustuste rikkumise maksuotsusega määratud käibe-, tulu- ja sotsiaalmaksu osas ning S.R. vastutuse eeldused on täidetud maksuvõla sissenõudmiseks, mida saab lahendada vastutusotsusega.

11.Käesolevas vaidluses on vastutusotsuse tegemisel maksuhaldur lähtunud MKS § 96 lg 1, § 40 lg 1 ja § 8 lg 1. MKS § 8 lg 1 kohaselt on juriidilise isiku seaduslik esindaja kohustatud tagama esindatava maksukorralduse seadusest ja maksuseadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise. Rahalised kohustused täidetakse esindatava vara arvel. (redaktsioon kehtivusega kuni 31.03.2017). MKS § 40 lg 1 sätestab, et kui seaduslik esindaja, tegevjuht või vara valitseja rikub tahtlikult või raskest hooletusest MKS §-s 8 nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. MKS § 96 lg 1 kohaselt teeb maksuhaldur maksuvõla sissenõudmiseks kolmandalt isikult, kes seaduse alusel vastutab maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest, vastutusotsuse. MKS §-des 38-40 nimetatud isikutele võib teha vastutusotsuse alles pärast seda, kui maksumaksja või maksu kinnipidaja suhtes on alustatud sissenõudmist sama seaduse § 130 lg 1 p-s 3 sätestatud viisil ning selle tulemusel ei ole õnnestunud kolme kuu jooksul võlga sisse nõuda või kui maksumaksjale või maksu kinnipidajale on välja kuulutatud pankrot. Asjas on vaidlus selle üle, kas vastutusotsuse tegemise eeldused olid täidetud. 12.Riigikohus on oma praktikas seoses täitetoiminguteks loa andmise menetlustega esile toonud seda, millised üldisemad eeldused peavad olema vastutusotsuse tegemiseks täidetud ( üldkogu

27.novembri 2012. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-15-12, p 50, alapunktid e–j). Nähtuvalt Riigikohtu senisest praktikast (halduskolleegiumi 31. oktoobri 2005. a otsus asjas nr 3-3-1-41-05 (p 12), 12. detsembri 2012. a otsus ajas nr 3-3-1-23-12 (p 11), 12. juuni 2013. a otsus asjas nr 33-1-17-13 (p 10) ja 19. novembri 2014. a otsus asjas nr 3-3-1-43-14 (p 10)) tuleneb MKS § 96 lg 1, § 40 lg 1 ja § 8 lg 1, et juhatuse liikmelt äriühingu maksuvõla sissenõudmiseks peavad olema täidetud järgmised eeldused: 1) kaebaja kui juhatuse liige on rikkunud oma kohustusi tahtlikult või raskest hooletusest; 2) rikutud on kohustust tagada maksukorralduse seadusest ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine; 3) sellise kohustuse rikkumise tõttu on tekkinud maksuvõlg. Seega on vastutusotsuse puhul vajalik lähtuda eeltoodust.

Riigikohus on ka selgitanud, et vastutusotsuse tegemiseks peab maksuhaldur tuvastama juhatuse liikme kohustuste rikkumise süülisuse ja süü vormi. MKS § 40 lg 1 kohaselt võib seaduslikule esindajale teha vastutusotsuse siis kui maksuvõlg on tekkinud tema õigusvastase käitumise läbi. 13.Kohtu arvates ei ole maksuhaldur rikkunud kaebaja suhtes ärakuulamisõigust, kuna asja materjalidest nähtub, et maksuhaldur on saanud kaebajalt pidevalt arvamusi ja selgitusi, samuti on saanud kaebaja esitada omapoolse eriarvamuse revisjoniaktile ja vastutusotsusele vaide. Asja materjalidest nähtub ka, et kaebaja on esitanud menetluse käigus maksuhaldurile mitmeid taotlusi, mida maksuhaldur rahuldas, nagu menetlustähtaegade pikendamine nii teatise nr 137/00678-17 osas kui ka vastuväidete esitamise osas. Maksuhaldur on väljastanud S.R. ka otsuse nr 13 -7/00678-27, milles on antud selgitused S.R. OÜ ATMEOL 2010-2012 raamatupidamise algdokumentidega tutvumise ning tõendite esitamise võimalusest. 14.Kohtu seisukohalt on maksuhaldur igati põhjendatult kogunud tõendeid ja rakendanud uurimisprintsiipi ning rakendanud kaebaja suhtes tema asja menetlemisel hea halduse tava. Kohtu arvates on maksuhaldur rakendanud kaebaja suhtes ärakuulamispõhimõtet, on teavitanud kaebajat kõikidest menetlusasjaoludest ning andnud muud vajalikku teavet, mida on küsitud. Seega on maksuhaldur täitnud seadusest tulenevat kohustust ja pidanud kinni menetlusnormidest. Asja materjalide kohaselt on kaebajale antud võimalus tõendite ja selgituste esitamiseks, kuid kuna kaebaja ei ole vajalikuks pidanud kõikide dokumentide esitamist, seega sai maksuhaldur lähtuda tõenditest ja dokumentidest mis on olemas. Samas möönab kohus, et kaebaja ei saanud esitada tõendeid, mida tal polnud. Asjaolu, et kaebaja väidete kohaselt on ta üle andnud äriühingu dokumendid T.I., kes oli järgmine juhatuse liige äriühingus, ei oleks olnud see takistuseks dokumentide esitamisel maksuhaldurile. Kohus on seisukohal, et dokumente oleks olnud võimalik ka T.I. välja nõuda kui need üldse olemas olid. Maksuhaldur on lisanud, et nii T.I. kui T.T. (kolmas juhatuse liige) nimed on maksuhaldurile tuttavad seonduvalt variäriühingutega. 15.Kohus märgib, et juhatuse liikmel on kohustus tagada maksukorralduse seadusest ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine. Tuvastatud on, et äriühingul on maksuvõlg. Maksuhaldur on asunud maksuvõlga sisse nõudma, kuid võlga ei ole õnnestunud äriühingult sisse nõuda ja maksuvõlg on tekkinud juhatuse liikme õigusvastase käitumise läbi tahtlikult ning tahtlus tähendab seda, et seaduslik esindaja mõistab , et rikub MKS § 8 nimetatud kohustusi. Maksuvõlg on tekkinud sellest, et 14.05.2015 revisjoniaktiga tuvastati OÜ ATMEOL maksuvõlg. Maksuvõlg tekkis ajal, mil S.R. oli ainus juhatuse liige (16.03.2001-19.02.2015 (incl)).Kuna S.R. oli äriühingu juht ainuisikuliselt, sellisel juhul on ka tema ainuisikuliselt vastutav kogu äriühingu tegevuse eest. Perioodil 01.01.2010 kuni detsember 2012 on läbi viidud revisjon. Tuvastatud on, et S.R. on jätnud deklareerimata osaliselt maksustatava käibe ja deklareeris sisendkäibemaksu oluliselt rohkem ning deklareerimata on jäänud S.R. tehtavad rahalised hüved. Seetõttu on S. R. rikkunud MKS § 85 lg 4 sätestatut mille kohaselt on deklaratsiooni esitaja kohustatud esitama talle teadaolevalt õigeid andmeid ning andmete õigsust kirjalikult kinnitama. Kohus märgib, et S.R. on rikkunud MKS § 105 lg 1 nõuet, mis räägib tasumiskohustusest. S.R. on tasumata OÜ-le ATMEOL 06.07.2015 maksuotsusega nr 12.2-3/024123-15 määratud maksusumma 14 555,88 eurot, S.R. on korraldanud oma äriühingus äritegevust selliselt, et on

esitanud ebaõigete andmetega KMD ja TSD deklaratsioonid. Kuna maksusumma pole õigeaegselt tasutud, on kohustus ka tasuda intressi, mis on tasumata maksu kõrvalkohustus ja tuleb täita. 16.Juhatuse liikme süü on tuvastatud sellega, et ta on rikkunud MKS § 8 lg 1 nimetatud kohustusi tulenevalt MKS § 40 lg 1. Antud asjas on õigesti tuvastatud, et S.R. on tahtlikult rikkunud oma äriühingus juhatuse liikme kohustusi. Kui isik on jätnud deklareerimata oma kohustused, on välja võtnud sularaha äriühingu arvelduskontolt suures ulatuses ja teostanud kaardimakseid , mis ei ole seotud äriühingu tegevusega ning pole selle kohta veenvaid dokumente esitanud, on tegu tahtliku juhatuse liikme kohustuste rikkumisega. Tahtlus on teadlikult oma äriühingus õigusvastase käitumise teostamine, mille tagajärjeks on maksuvõlg. Kokku on S.R. sularahana välja võtnud 37 785,66 eurot OÜ ATMEOL kontolt. Kaebaja on märkinud kaebuses, et ettevõtlusega seotud kulutus tehakse siis, kui raha makstakse kassast selle saajale, mitte siis kui raha võetakse pangakontolt kassasse.

17.Kaebaja on selgitanud revisjoniaktile esitatud eriarvamuses, et OÜ ATMEOL pangakontolt väljavõetud sularaha eest on soetatud Autorollo OÜ osa , InWin Invest OÜ osa ning anti laenu eraisikutele ning ta hüvitas sularahas ettevõtlusega seotud kulutusi. Kohus märgib, et asja materjalide kohaselt puuduvad eelnimetatu kohta korrektsed dokumendid, puuduvad kassa sisse- ja väljamineku dokumendid. Maksuhaldur on teinud kindlaks, et pearaamatu kassa kontol on suurel määral võltsimise tunnuseid, on näha andmete kustutamist ja juurdekirjutusi. S.R. on ka märkinud, et on oma vahenditest kandnud mõned äriühingu kulud, mis hilisemalt on sularahas hüvitatud, kuid maksuhaldur on märkinud, et puuduvad sellised dokumendid, mis tõendaks kaebaja väidet selle kohta, et väljavõetud raha on kasutatud sihipäraselt ja ettevõtluse tarbeks. Seega saab lugeda maksuhalduri põhjendust õigeks, et S.R. oli teadlik, et sularaha ei kasutatud OÜ ATMEOL ettevõtluse tarbeks, mis viitab pigem sellele, et väljavõetud sularaha on kasutatud enda tarbeks. Samuti on teinud S.R. ülekandeid ja kaardimakseid, kuid tõendamata on ka need kulutused, et need on tehtud äriühingu tarbeks. Asja materjalide juures on ka (II kd) kaebaja ülekuulamisprotokollid, milles on kaebaja märkinud, et ei mäleta omi peamisi kliente ega lepingupartnereid, hilisemalt on viidanud AS-le Kiirkandur, kaebaja ei mäletanud kes allkirjastas maksudeklaratsioonid, kuid pidas end vastutavaks isikuks sularaha õigsuse kontrollimisel perioodil 01.01.2010-31.12.2012. Kohus möönab, et iseenesest pole sularaha hoidmine keelatud kassas, kuid selleks puudub iseenesest vajadus, kuna suurte summade tasumine on mõistlik teha pangaülekannetega või kaardimaksetega, et oleks tõepärasem tõendada summade tasumist ettevõtlusega seonduvalt. S.R. on märkinud ka, et ta oli teinud oma isiklikest vahenditest ettevõtlusega seonduvaid kulutusi, mis talle sai sularahas hüvitatud, kuid seda väidet pole S.R. tõendanud dokumentaalselt. 18.Maksuhaldur on märkinud, et perioodil 01.01.2010 kuni 31.12.2010 on OÜ ATMEOL esindaja teinud ülekandeid ja kaardimakseid kokku summas 6858, 46 euro eest; perioodil 01.01.2011-31.12.2011 kulutused 139,19 euro ulatuses; 01.01.2012-31.12.2012 tehtud kulutused on summas 2239,66 eurot, perioodil 01.01.2011-31.12.2011 on tehtud kulutusi summas 2527,32 eurot; perioodil 01.01.2012-31.12.2012 on teinud kulutusi 686,20 eurot, mille kohta pole tõendeid esitatud, et kulutused oleks seotud ettevõtlusega. S.R. ei ole maksuhaldurile selgitanud kuidas kulud on seotud ettevõtlusega. 19.Asja materjalidest nähtuvalt on S.R. täitnud juhatuse liikme ülesandeid tasuta, pole töötasu saanud ning seega võib lugeda eelnimetatud summasid palgatuluks, mis samuti kuulub maksustamisele. Kuna S.R. on jätnud summad deklareerimata, pole ta esitanud TSD deklaratsioonides neid andmeid ning seega on TSD deklaratsioon valeandmetega.

20.Täiendavalt on maksuhaldur märkinud, et alusetult on deklareeritud sisendkäibemaksu perioodil 01.01.2010-31.12.2010, kuid pole esitanud sisendkäibemaksu kajastavaid dokumente. Käibe ja käibemaksu deklareerimata jätmine ning alusetu sisendkäibemaksu deklareerimine on aset leidnud perioodil 01.01.2011-31.12.2011, kasutatud on ebaõigeid andmeid teadvalt. Kohus märgib, et nii vale andmete deklareerimine kui ka deklareerimise kohustuse mittetäitmine saab olla tahtlik tegu, et vähendada maksukohustust. Käibe ja käibemaksu deklareerimata jätmine ning alusetu sisendkäibemaksu deklareerimine on aset leidnud perioodil 01.01.2012-31.12.2012. Nimetatud perioodil on jäetud välja Kiirkandur AS-le väljastatud arve. Maksuhaldur on teinud kindlaks, et 2012. aastal deklareeritud sisendkäibemaks on deklareeritud valesti ning OÜ ATMEOL sisendkäibemaksu arvestuses olid kulutused, mis olid seotud kaebaja enda tarbeks tehtud kulutustega. Perioodi 01.01.2010-31.12.2012 arvestuses suurenes OÜ ATMEOL tasumisele kuuluv käibemaks kokku summas 852,41 eurot ning sellele tuginedes esitas S.R. OÜ ATMEOL esindajana ebaõigete andmetega käibedeklaratsioonid, mis viitavad tahtlikule maksukohustuse vähendamisele. Tasumata on intressid. Kohus märgib, et OÜ-l ATMEOL tekkis maksuvõla tagajärjel ka intresside tasumise kohustus. Kuna maksuvõlg tekkis S.R. tahtliku tegevuse tulemusena, vastutab S.R. ka intresside tasumise eest solidaarselt OÜ-ga ATMEOL. Kuna põhivõla on S.R. tekitanud tahtlikult, seega on põhivõlaga seotud intress tekitatud samuti tahtlikult. Seetõttu on õiguspäraselt nõutud kaebajalt ka intressi tasumist. Kohus märgib täiendavalt, et MKS § 117 lg 1 intressimäär on põhiseadusega kooskõlas, mille kohta on tehtud kohtulahend 3-4-1-15-16. 21.Eeltoodu alusel saab tuvastada, et äriühingu juhatuse liikme S.R. tahtliku teo maksuvõla tekkimise ja intresside tekkimise tegevuse ja maksuotsusega määratud maksuvõla vahel on otsene põhjuslik seos ning maksuvõla tekkimisega otseses põhjuslikus seoses on tasumiskohustuse rikkumine S.R. poolt. 22.Asjaolu, kuidas maksuvõlg on kujunenud, ei ole käesolevas asjas oluline, kuna kohus ei vaata läbi maksuotsust. Antud asjas on oluline, et tuvastatuks oleks järgmine: kaebaja kui juhatuse liige on rikkunud oma kohustusi tahtlikult, rikutud on kohustust tagada maksukorralduse seadusest ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine ning sellise kohustuse rikkumise tõttu on tekkinud maksuvõlg. Seega on vastutusotsus tehtud õiguspäraselt ning vastutusotsusega S.R. nõutava maksukohustuse suuruseks on 10 838,26 eurot , millele lisandub intress 9449,77 eurot – kokku 20 288,03 eurot. 23.Kohus peab vajalikuks veelkord märkida, et maksuhalduri ülesanne on MKS §-st 11 tuleneva uurimispõhimõtte kohaselt koguda tõendeid ja tuvastada maksukohustuse seisukohast tähtsad, seejuures nii maksukohustust suurendavad kui seda vähendavad asjaolud. Kohtupraktikas on juurdunud järjekindel seisukoht, et juhatuse liige peab olema hoolas, otsuste vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud ega tohi võtta osaühingule põhjendamatuid riske. Kui juhatuse liige ei tegutse hoolsusega, mida mõistlik inimene taolises ametis sarnastel tingimustel ilmutaks, võib teda pidada ka hoolsuskohustust rikkunuks, mis võib kaasa tuua vastutuse äriseadustiku § 187 lg 1 järgi (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-41-05, p 31 ja seal viidatud kohtupraktika). Kohus märgib veel, et maksuhaldur ei ole paljasõnaliselt oletanud kaebaja süülist käitumist, vaid hindas seda nende tõendite põhjal, mida maksuhalduril õnnestus koguda ning maksuhaldur ei ole jätnud kaebajat ilma võimalusest tõendada, kas maksusumma on valesti määratud. Asja materjalide kohaselt, mis koosneb 3-köitelisest toimikust, nähtub hulganisti materjale, sealhulgas kaebaja pöördumisi maksuhalduri poole ja maksuhalduri vastuseid ja selgitusi selle kohta, mille

tulemina on maksuhaldur saanud teha vastutusotsuse. Kaebajale on antud mitmel korral võimalus omapoolseteks selgituseks ning koostatud on maksukohustuslase suulise seletuse protokollid. Kõik sellekohased etteheited kaebaja poolt maksuhalduri aadressil, mis puudutavad menetlusnormide rikkumist ja kaebaja mitteärakuulamist, on asjakohatud ja otsitud. Sellele tuginedes ei pidanud kohus ka vajalikuks kohtuistungi korraldamist, et kaebaja saaks veelkord küsimusi esitad vastustajale, kuna kohtu poolt on tuvastatud, et kõik küsimused ja selgitustaotlused on oma vastused saanud. Eeltoodud põhjustel jätab kohus S.R. kaebuse maksuhalduri 16.12.2016 vastutusotsuse nr 137/00678-31 tühistamiseks rahuldamata. Kohtu hinnangul on vastutusotsus seaduslik ja põhjendatud ning puudub alus vaidlusaluse haldusakti tühistamiseks. Vastutusotsuses tehtud järeldused põhinevad tõendite nõuetekohasel hindamisel kogumis ja vastastikuses seoses. Maksuhaldur on vastutusotsuses nõuetekohaselt tuvastanud ja motiveerinud kaebaja süü maksuvõla tekkimises. 24.Kaebaja on vaidlustanud ka vaideotsust selle tühistamise nõudes, kuna kaebaja on leidnud, et vaideotsus ei ole samuti õiguspärane. Kohus märgib, et vaideotsus ei saa olla õigusvastane ainult sellisel põhjendusel, et vaideotsusega on jäetud vaie rahuldamata. Kaebaja on viidanud vaideotsuse punktile 18, mille kohaselt on teinud maksuhaldur Metsa Arenduse Keskus OÜ-le korralduse dokumentide esitamiseks, kuid kuna äriühing ei olnud kättesaadav maksuhaldurile, on maksuhaldur märkinud, et ei saa hinnata dokumente mida talle pole esitatud. Kohtule jääb arusaamatuks kuidas nimetatud punktiga vaideotsuses on rikutud kaebaja õigusi iseseisvalt. Kaebuse täienduses on kaebaja viidanud vaideotsuse punktile 14, milles on tehtud hulganisti viiteid Riigikohtu lahenditele ning ebaselgeks jääb samuti kuidas nimetatud punktiga on kaebaja õigusi iseseisvalt rikutud. Kaebaja on viidanud ka vaideotsuse punktile 21, mis räägib sularaha väljavõtmist ja selle kasutamist. Kaebaja arvates on võimalik hinnata väljamaksete seotust ettevõtlusega. Kohtu arvates on vaideotsuse punktis 21 selgitatud , et kuidas on suures ulatuses võetud välja sularaha mitmel korral ning kohus nõustub maksuhalduriga, et miks ei saadud tasuda makseid ülekannetega, millest oleks jäänud alles ülekandedokumendid, mida saanuks maksumenetluses ja kohtus hinnata. Nimetatud teemat on kohus ka juba eespool käsitlenud punktis 17 ning kohtupraktika kohaselt saab üleüldse vaideotsuses toodud asjaolusid vaidlustada ainult juhul kui need iseseisvalt rikuvad kaebaja õigusi. Kohtu arvates on vaideotsus õiguspärane, vastab haldusakti tunnustele, on antud pädeva isiku poolt ja kehtiva õiguse alusel. Vaidemenetluses on käsitletud samu dokumente ja jõutud samale järeldusele nagu vastutusotsuseski. Asjaolu, et vaideotsusega ei rahuldatud kaebaja vaiet, ei ole põhjus vaideotsuse tühistamiseks. Samadel põhjendustel on õiguspärane ka vastutusotsus. Kohus ei ole tuvastanud maksuhalduri poolt menetlusnormide rikkumist ega muid õiguste rikkumisi kaebaja suhtes. Kohtu seisukohalt on vaidlustatud haldusaktid nii materiaalselt kui formaalselt õiguspärased. Kohtu seisukohalt on S.R. tahtluse esinemine nõuetekohaselt tõendatud ja põhjendatud ning haldusorgan on õiguspäraselt toiminud. MKS § 96 lg 6 kohaselt vastutusotsust ei tehta, kui maksuvõlga ei ole tekkinud või selle sissenõudmine on aegunud või see on kustutatud.

25.Kaebaja on oma 27.03.2017 esitatud kaebuses pealkirjaga sissejuhatuseks (tl 35 I kd) esitanud oma küsimused. Kohus märgib, et asja lahendamisel ei pea kohtulahendis käsitlema otseselt kaebaja poolt esitatud küsimusi selliselt, et nendele peab otseselt vastust andma. Kohtulahendis on kohus käsitlenud kogu asja läbivaatamise juures vajalikke selgitusi nii kaebaja kui maksuhalduri omi ja väiteid ning andnud omapoolse selgituse sellele mis puudutas vastutusotsust, selle menetlemist ja vaideotsust. Halduskohtumenetluse seadustik ei näe ette, et menetlusosalised esitavad kohtule küsimusi ja kohus on kohustatud neile vastama.

26.Kaebaja on vaidlustanud ka maksuhalduri otsust 16.12.2016 nr 13-7/00678-30 (haldusasi 317-651), milles on kaebaja soovinud nõuda välja Metsa Arenduse Keskus OÜ-lt OÜ ATMEOL 2010. aasta raamatupidamise algdokumente ja muid dokumente ja selgitusi esitades sellekohase taotluse 05.12.2016. Kohtuasjas 3-17-651 on tuvastatud, et nimetatud otsuse kohaselt on maksuhaldur edastanud kõik dokumendid, mida S.R. on soovinud ja selgitused selle kohta kuidas vastutusotsust on koostatud, kuid maksuhaldur ei pikendanud vastutusotsusele arvamuse andmise tähtaega. Seega on kohus märkinud, et maksuhaldur on teinud kaebaja suhtes menetlusõiguslikult negatiivse otsuse üksnes menetlustähtaja pikendamise taotluse osas, kuna kolmel korral on juba varasemalt antud tähtaja pikendust. Kohus peab vajalikuks välja tuua ka S.R. 05.12.2016 esitatud taotluse maksuhaldurile: 1) nõuda Metsa Arenduse Keskus OÜ-lt välja Osaühingu ATMEOL 2010 aasta raamatupidamise dokumendid, v.a need, mis maksuhalduril on olemas, s.o laenuleping, hoiuleping ja kaks notariaalset osa müügilepingut ning võtta need asja juurde; 2) tutvustada S. R. taotluse p-s 1 nimetatud alusel välja nõutud tõendeid; 3) menetluse kiirendamiseks ja hõlbustamiseks tutvustada dokumente maksuhalduri asukohas; 4) uuendada vastutusotsuse projektile seisukoha andmise tähtaja määramise- ja pikendamise menetlus ja määrata selleks 30 päeva alates p-s 1 nimetatud tõenditega tutvumisest; 5) selgitada S. R. haldusmenetluse seaduse (HMS) § 36 lg 1 p 3 järgi, milliseid tõendeid tuleb selleks, et on tagatud ettevõtte tegevusest täieliku ülevaate saamine, Osaühing ATMEOL 2010 2012 majandustegevuse kohta esitada; 6) selgitada S. R. ja näidata vastutusotsuse projektis ära maksuvõla aegumistähtaja alguse, peatumise ja lõppemise tähtajad vastavalt maksukorralduse seaduse (MKS) § 98 lg-le 1 ja §-le 99; 7) selgitada S. R., millised tõendid on maksuhalduril maksu määramiseks olemas ja milliseid kavatseb vastutusotsuse tegemisel arvestada. Eeltoodu alusel on põhjendamatu ka kaebaja väide, et talle on jäetud esitamata OÜ ATMEOL 2010 aasta raamatupidamise algdokumendid ja muud dokumendid, mida kaebaja on palunud. 27.Mis puudutab maksuotsust, siis see ei ole käesolevas asjas vaidlusesemeks ning maksuarvestust ja selle muutmist kohus ei pea vajalikuks käesolevas asjas analüüsida. Kohus märgib täiendavalt, et käesolevas kohtuasjas ei pidanud kohus täiendavaid dokumente juurde nõuda. 28.Kaebaja viide Põhiseaduse § 22 ja enese mittesüüstamisprivileegile on antud juhul asjakohatu, kuna maksuhalduril on õigus nõuda dokumente ja tõendeid asja õigeks lahendamiseks. Kuna maksuhaldur on maksude tasumise õigsuse kontrollimisel ja maksusumma määramisel kohustatud arvestama kõiki asjas tähendust omavaid, sealhulgas nii maksukohustust suurendavaid kui ka vähendavaid asjaolusid, on mõistlik esitada maksukohustuslasel maksuhaldurile võimalikult palju enda käes olevaid dokumente, et maksuhaldur saaks langetada

õiglase otsustuse. Kohus märgib, et kui kaebajal oli esitada dokumente ja andmeid ning ta keeldus maksuhaldurile neid esitamast, on alust arvata, et tegemist võib olla maksupettusega. Antud juhul on kaebaja tuginenud enese mittesüüstamisprivileegile ja keeldus selle alusel teatud andmete esitamisest. Riigikohus on kohtulahendis 3-1-1-25-02 märkinud, et teabe andmisest ja tõendite esitamisest keeldumise õiguse teke ei saa olla suvaotsus ning seetõttu peab olema ütluste mitteandmine ja teabe mitteesitamine kontrollitav, antud juhul see nii ei ole. Dokumentide esitamise kohustust ei saa jätta täitmata enese mittesüüstamise privileegile tuginedes ning dokumentide esitamisest keeldumise õigus ei laiene maksudeklaratsioonide esitamise kohustustele. Mis puudutab süütuse presumptsiooni, siis kohaldub see eelkõige kriminaal- ja väärteomenetluses ja seda ka juhul kui küsimust ei otsustata kohtus, vaid see toimub kohtuvälise menetleja juures ( Eesti Vabariigi Põhiseaduse kommenteeritud väljaanne).

29.Kohus märgib täiendavalt, et käesolevas asjas on käsitletud Metsa Arenduse Keskus OÜ võlga kui OÜ ATMEOL võlga, kuna maksuvõlg tekkis perioodil, kui tegemist oli OÜ-ga ATMEOL ja juhatuse liikmeks oli ainuisikuliselt S.R.. Kohtu arusaamist mööda ei laienenud kaebajale kohustused, mis tekkisid pärast tema liikmeksolekuks lahkumist. Vastutusotsuse eelduseks on võla olemasolu, mis on OÜ ATMEOL ühinemise teel 17.09.2015 üle läinud Metsa Arendus Keskus OÜ-le. Kohus nõustub maksuhalduriga ka selles, et võla liikumine ühelt äriühingult teisele annab põhjust kahelda, et võla vabanemiseks on jäetud mulje, et nagu OÜ ATMEOL õigusvõime oleks lõppenud ja sellega oleks lõppenud ka võlg. Kaebaja on seega asjatult väitnud oma kaebuses, et vastutusotsusega nõutakse OÜ ATMEOL maksuvõla tasumist, kuigi äriühingul on õigusvõime lõppenud. Nagu kohus eespool on märkinud, et Metsa Arenduse Keskus OÜ juhatuse liikmeks oli kuni 26.10.2015 T.I. ja hilisemalt T.T. , kellede nimed on seotud variäriühingutega ja kustutamishoiatustega või registrist üldse kustutatud, nõustub kohus maksuhalduriga, et äriühingute nime muutus antud asjas on seotud eesmärgiga saada vabaks maksuvõlast. Kuna ühinemislepinguga on võlg üle läinud uuele äriühingule, mis oli vastutusmenetluse ajal õigusvõimeline, saab nõuda OÜ ATMEOL tekkinud maksuvõla ja intressi tasumist selle endiselt juhatuse liikmelt.

30.OÜ ATMEOL maksuvõla tekkimine ja selle tasumata jätmine on seotud S.R. tahtliku tegevusega, mistõttu ei ole ka aegunud vastutusotsuse tegemine. Maksusumma tahtliku tasumata või kinni pidamata jätmise korral on maksusumma määramise aegumistähtaeg viis aastat. Aegumistähtaeg algab selle maksudeklaratsiooni esitamise tähtpäevast, mida ei esitatud või milles esitatud andmete alusel maksusumma valesti arvutati (MKS § 98 lg 1). Maksuhalduri arvestuste kohaselt on ka peatunud maksusumma määramine kokku 510 päevaks, kuna maksusumma määramist on kohtus vaidlustatud. Maksusumma nõue ei ole käesolevas asjas aegunud. 31.Eeltoodut arvesse võttes jätab kohus täielikult kaebuse rahuldamata. Kohus on lähtunud otsuse tegemisel halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 160 lg 1, mille kohaselt koosneb kohtuotsus sissejuhatusest, selgitustest, kirjeldavast ja põhjendavast ning resolutiivosast.

32.Menetluskuludest:

Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega menetluskulude nimekirja. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt) Mare Priks kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 11.06.20263-26-1704/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 11.06.20263-26-1661/5Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja