Rahvastik › PPA taotlus isiku kinnipidamiskeskuses kinni pidamiseks

Schengeni alale siseneda või seal viibida) alates 29.06.2016 kuni 21.05.2017. Lisaks ei olnud D.B.il esitada Schengeni konventsiooni liikmesriigi pädeva asutuse poolt välja antud viisat või elamisluba, või muu õiguslik alus Eestis viibimiseks. D.B.i sõnul taotles ta esmakordselt elamisluba Itaalias, seejärel Rootsis ning käesoleval ajal on tal kehtiv Rootsi Kuningriigi elamisluba. Isiku sõnul olevat ta elamisloa taotluse esitanud Hispaania Kuningriigis, kus elavad tema lähikondlased. Isiku advokaadi sõnul aegus hiljuti D.B.i elamisluba Hispaania Kuningriigis ning uue elamisloa saab ta umbes kuu aja pärast. D.B.i ei osanud selgitada, miks ta taotles elamisluba Rootsi Kuningriigis, kui tal oli hiljuti Hispaania elamisluba ning väidetavalt kuu aja pärast saab Hispaanias uue elamisloa. D.B.i sõnade kohaselt reisis ta autoga koos sõbraga, turismi eesmärgil. Algselt sõitsid nad Hispaaniast Eestisse, kus viibisid 2 (kaks) päeva ning seejärel sõitsid reisilaevaga Soome, kus viibisid 5 (viis) päeva. Soomest soovisid nad sõita koju Hispaaniasse läbides Eestit transiidina. Isiku sõnul ei olnud ta teadlik, tema suhtes Rootsi poolt kohaldatud sissesõidukeelust. PPA leiab, et isiku ütlused Schengenisse saabumise ja viibimise kohta on ebaselged ja vajavad täiendavat kontrollimist. Välismaalaste seaduse (VMS) § 43 lg 1 kohaselt peab välismaalasel Eestisse saabumiseks ja Eestis viibimiseks olema seaduslik alus. D.B.il käesoleval ajal selline viibimisalus puudub. Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 1 lg 1 kohaselt sätestab VSS välismaalasele Eestist väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu kohaldamise alused ja korra ning välismaalase Eestist läbisõidu korra. Vastavalt VSS § 2 lg 1 peab välismaalasel Eestis viibimiseks olema seaduslik alus. Välismaalasel on keelatud viibida Eestis seadusliku aluseta. 22.03.2017 vormistas PPA D.B.ile VSS § 11 lg 1, § 72 lg 2 p 1, § 72 lg 2 alusel ettekirjutuse nr 1037916807 Eestist lahkumiseks (koheselt sundtäidetav) ning kohaldas sissesõidukeelu viieks aastaks. D.B.i on Maroko Kuningriigi kodanik, kes viibib Eestis, omamata Eestis viibimiseks, elamiseks ja töötamiseks seaduslikku alust. Hinnanud tõendeid ja kaalunud faktilisi asjaolusid leiab PPA, et D.B.i paigutamine PPA kinnipidamiskeskusesse on proportsionaalne, kohane ja vajalik sunnivahend väljasaatmiseks, kuna on alust arvata, et isik võib väljasaatmismenetlusest kõrvale hoiduda. VSS § 23 lg 1 alusel isiku paigutamine PPA kinnipidamiskeskusesse on haldusmenetluse korras kohaldatav abinõu, mida rakendatakse Eestis ebaseaduslikult viibiva isiku suhtes, keda pole olnud võimalik VSS § 18 lg 1 sätestatud tähtaja jooksul riigist välja saata. Isik on kohustatud väljasaatmise korraldamisele kaasa aitama, vabaduses viibides puudub tal selleks ajend, mida isik on oma käitumisega tõendanud. Lisaks märgib PPA, et VSS § 28 lg 3 kohaselt on sissesõidukeelu õiguslikuks tagajärjeks muu hulgas see, et välismaalasel, kelle suhtes on kohaldatud sissesõidukeeld, ei ole lubatud Eestis viibida ning tema Eestis viibimine on ebaseaduslik, sõltumata viibimisaluse omamisest. Sama paragrahvi lõikes 32 sätestatakse, et Eestis viibiv välismaalane, kelle suhtes kehtib sissesõidukeeld, peetakse PPA või Kaitsepolitseiameti poolt kinni ja korraldatakse viivitamata tema Eestist väljasaatmine. Välismaalase väljasaatmiseks tehakse VSS § 7 lg 1 kohane lahkumisettekirjutus. Sätte sõnastusest nähtuvalt on tegemist rangelt siduva normiga. Välismaalase Eestis viibimise seaduslikud alused on defineeritud VSS § 2 lg 2, viibimise alused on sätestatud VMS § 43 lg 1. Eeltoodust tuleneb põhimõte, et isikul, kelle suhtes on kohaldatud sissesõidukeeldu, ei ole lubatud Eestis viibida ka juhul, kui isikul on viibimisalus olemas. Seega sissesõidukeeld võtab isikult õiguse tugineda ükskõik millisele Eestis viibimise seaduslikule alusele. Tuginedes eeltoodule on PPA täitnud seaduses antud kohustust tehes viibimisaluseta Eestis viibivale D.B.i koheselt sundtäidetava ettekirjutuse Eestist lahkumiseks koos sissesõidukeelu kehtestamisega. Lähtuvalt eeltoodust peab PPA vajalikuks väljasaatmise täideviimiseks isiku paigutamist PPA kinnipidamiskeskusesse ning leiab, et vabatahtliku lahkumisettekirjutuse vormistamine ei ole antud juhul kohane, kuna tegemist on Eestisse ebaseaduslikult saabunud isikuga, kelle suhtes on Rootsi Kuningriigi poolt kehtestatud sissesõidukeeld Schengeni konventsiooni liikmesriikidesse kehtivusajaga 29.06.2016–21.05.2017. Samuti Schengeni infosüsteemi kaudu tehtud päringu vastusest 23.03.2017 Sirene Hispaanialt selgus, et B. A. D. s xxxxxxx on nende andmebaasidele tundmatu ning PPA-le teadaolevalt ei ole

isikul ka Rootsi Kuningriigis midagi pooleli. Ülaltoodust tulenevalt on isiku PPA kinnipidamiskeskusesse paigutamine kuni tema EV-st väljasaatmiseni põhjendatud. PPA leiab, et D.B.i väljasaatmine Eesti Vabariigist ei ole perspektiivitu, kuna D.B.i puhul on tuvastatud tema kuulumine Maroko Kuningriigi kodakondsusesse ning isikut on võimalik välja saata. D.B.il puudub Eestis elukoht, sotsiaalsed sidemed ja sissetulek. Arvestades eeltoodut ja asjaolusid ning seda, et väljasaatmist ei ole 48 tunni jooksul võimalik lõpule viia ning kehtiva reisidokumendi puudumist palus PPA vastavalt VSS § 23 paigutada D.B.i PPA kinnipidamiskeskusesse kuni tema väljasaatmiseni Eesti Vabariigist. Kohtuistungil jäi PPA oma taotluse juurde ja selgitas täiendavalt, et kirjalikus taotluses on tehtud viga väites, et taotluse aluseks on kehtiva reisidokumendi püüdmine, mistõttu ei ole isikut 48 tunni jooksul Eestist välja saata. PPA esindaja selgitas, et kinnipidamistaotluse üheks oluliseks aluseks on põgenemisoht.

KOHTU PÕHJENDUSED

VSS § 15 lg 2 sätestab, et välismaalast võib kinni pidada, kui VSS-s sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust ning eelkõige juhul, kui 1) esineb välismaalase põgenemise oht; 2) välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust või 3) välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.