Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kaire Pikamäe, Monika Laatsit ja Virgo Saarmets
Määruse tegemise aeg ja koht
05.04.2018, Tallinn
Haldusasja number
3-16-2069
Haldusasi
XX kaebus Tallinna Vangla kohustamiseks võimaldama kaebajale kartseris vangistusseaduse § 651 lg 3 nõuetele vastavaid jalutuskäike
Menetlusosalised
Kaebaja – XX Vastustaja – Tallinna Vangla, volitatud esindaja Monika Raiendik
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 17.03.2017 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX apellatsioonkaebus
Menetlustoiming
Apellatsioonkaebuse läbi vaatamata jätmine
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 187 lg 7, § 190, § 235 lg-d 1 ja 3).
3-16-2069
2(5)
3-16-2069 Kohus ei saa kohustamisnõuet rahuldada, kui muutunud faktilised asjaolud seda ei võimalda ning seda isegi sõltumata vastustaja tegevuse varasemast õigusvastasusest. Ei ole ilmnenud, et vastustaja oleks kohelnud kaebajat halvemini võrreldes teiste samas olukorras viibivate (st kartserikaristust kandvate) kinnipeetavatega. Kohtule esitatud kartserihoone ruumide plaanist nähtuvalt kuuluvad kartserihoone jalutusboksid kartserikambrite juurde. Mõistliku halduskoormuse säilitamisega ei ole võimalik tagada, et kõik vanglas kinni peetavad isikud saaksid vabas õhus viibida neile meelepärastes ning täpselt samasugustes oludes, sõltumata, millisele kinnipidamise režiimile nad on allutatud. Vangistusseadus ega muud vangistusõiguse normid ei sätesta nõudeid kartserikaristuse korral vabas õhus veetmise ruumi suurusele ega muid nõudeid selle sisustusele ega heakorrale. Arvestades, et jalutusbokside suurus on vastustaja esitatud andmetel 3,82 m2–4,68 m2 ning boksi kasutab korraga üks kinnipeetav, ei saa jalutamistingimusi pidada õigusvastaselt napiks. Vangistusõiguse normid ei kohusta vastustajat tagama kinnipeetavatele jalutusboksides istumisvõimalust ega muid sisustuselemente. Seega ei ole kohtuotsuse tegemise aja seisuga ilmnenud muid asjaolusid, mis võiksid tingida kohustamisnõude rahuldamise. Tervisekaardi väljavõttest ilmneb, et kaebaja on järjekindlalt erinevate probleemidega vangla meditsiiniosakonna poole pöördunud ja tema olukorda kartserikaristuse kandmisel ka osaliselt leevendanud. Istepingi väljastamine jalutusboksis kasutamiseks on põhjendatud vaid juhul, kui see on terviseseisundist tulenevalt vältimatult vajalik. Arsti vastav otsus ei ole avalikõiguslik otsustus, vaid arsti kutsetegevuse raames osutatava ravi osa. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
3-16-2069 ringkonnakohus praeguste asjaolude pinnalt, mil kaebaja on Tallinna Vanglast vabanenud, kohustada Tallinna Vanglat võimaldama kaebajale kartseris VangS § 651 lg 3 nõuetele vastavaid jalutuskäike.
3-16-2069 (Riigikohtu 09.02.2017 määrus nr 3-3-1-75-16, p 8.1). Lisaks eeltoodule välistab praegusel juhul tuvastamiskaebuse esitamise õiguse see, et kaebajal on tõhusad vahendid oma õiguste kaitsmiseks tulevikus sarnases olukorras (HKMS § 45 lg 2 esimene lause). Kui kaebaja karistus pööratakse täitmisele ja vangla peaks kaebaja uuesti kartserisse paigutama, jättes võimaldamata kaebaja hinnangul VangS § 651 lg 3 nõuetele vastavaid jalutuskäike, on kaebajal võimalik esitada vanglale vaie, taotledes selliste jalutuskäikude lubamist. Vaidemenetluse ajal saab kaebaja vajaduse korral halduskohtule esitada esialgse õiguskaitse taotluse (HKMS § 249 lg 2). Vangla peab kinnipeetava kohtule adresseeritud kirja edastama kohtule viivitamatult (vt eelviidatud määruse nr 3-3-1-75-16 p 9).
/allkirjastatud digitaalselt/
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.