Võlaõigus › Kommunaalteenuste osutamise lepingud (sh soojusenergia, elektrienergia ja veevarustuse lepingud)

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

2-15-13215 Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud Z V esitas 07.09.2015 Viru Maakohtule hagi O G ja G S vastu kaasomandi lõpetamiseks. Avalduse kohaselt oli korteriomandil aadressil XXX (ühetoaline korter) kolm omanikku – J F ja tema tütred O G ja G S, kes muutusid omanikukeks pärast ema J F surma. J F pärandas oma eluajal osa omandist hagejale Z V, kes hoolitses te-ma eest teatud perioodi jooksul hoolitsenud. 29. mail 2015. a J F suri. Hageja pöör-dus nii J F eluajal kui pärast tema surma korduvalt kostjate poole lõpetada kaasomand korterile. Vastust kostjatelt hageja ei saanud. Ühetoalise korteri ühiskasutus on võimatu, kostjad hoiduvad kõrvale korteri pidamisega seotud kulude katmisest. Seoses sellega palub hageja kaasomand lõpetada ja mõista hagejalt kostja kasuks välja rahaline hüvitis 5900 eurot, sealhulgas O G kasuks 2950 eurot ja G S kasuks 2950 eurot. Senine menetlus 06.01.2016 a otsusega rahuldas kohus hagi. 22. veebruari 2015. a määrusega rahuldas Tartu Ringkonnakohus O G menetlusabi taotluse, vabastas ta täielikult riigilõivu tasumisest apellatsioonkaebuse esitamisel. 12. aprilli 2015. a määrusega rahuldas ringkonnakohus O. G apellatsioonkaebuse ja tühistas Viru Maakohtu 06.01.2016 otsuse ja 03.02.2016 täiendava otsuse ja saatsid asja maakohtule uueks arutamiseks eelmenetluse staadiumis. Ringkonnakohtu määruse kohaselt ei ole kohus välja selgitanud, kas kostjate suhtes esinevad riigi õigusabi andmise eeldused, et nad saaksid õigusteadmistega esindaja kaudu esitada hagile sisulised vastuväited, sh vajadusel osaleda kohtuistungil esindaja kaudu. Samuti viitab ringkonnakohus kostja väitele apellatsioonkaebuses, mille kohaselt oli kohtusse pöördumine ennatlik, samuti kostja väitele võimalikes vastunõuetest, mille kostja saaks esitada tasaarvestava vastuväitena. 27.05.2016 esitas hageja taotluse (tl 90) vaadata läbi kirjalikus menetluses. Taotlusest nähtub, et vaidlusalune korter seisab 2015. a maist tühjana, kuid hageja on sunnitud selle korrashoiu eest tasuma. Mõlemad kostjad on saanud Z. V rahalise kompensatsiooni oma osa eest, kuid O G soovib jätkuvalt osaleda kohtuistungil, esitamata sealjuures teisi korteri jagamise tingimusi. Hageja hinnangul soovib O. G hagejat menetluse venitamisega kiusata. 20.06.2016 esitas hageja hagiavalduse täienduse. Kohus määras asja läbivaatamise istungil 18.10.2016. 01.09.2016 saatis O. G kohtusse käsikirja2

2-15-13215 lise kirja, milles palus seoses haiguse ägenemisega 08.09.2016. a määratud kohtuistung edasi lükata 04.01.2017, sooviga osaleda kohtuistungil. Kohus vastas O. G, et 04.01.2017 ei ole istungit määratud ja et ta ka 18.10.2016 määratud istungit edasi ei lükka. 28.09.2016 esitas O. G vastuse hagile, milles tunnistas, et nii kostja II kui tema saanud ha-gejalt hüvitust 2950 eurot, mille hageja tasus Viru Maakohtu hiljem tühistatud 06.01.2016 kohtu-otsuse alusel. Nimetatud vastuses käsitles O. G vastuväidetena taas kord asjaolusid, mida käsitleti Viru Maakohtu 11.10.2016 otsuses (tsiviilasi nr 2-15-11308). Vastus oli koostatud heas eesti keeles koos viidetega õigusnormidele. 18.10.2016 kohtuistungil osales kostjatest O. G. Senises kohtumenetluses O. G menetlusabi taotlust ei esitanud. Kohtuistungil tunnistas hagi, kuid palus väljamõistetavaid õigusabikulusid vähendada, kuna ta on 100% töövõimetu.

Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et pooled on XXX asuva korteriomandi kaasomanikud. Hagejale kuulub 4/6 osa ja kostjatele kummalegi 1/6 osa. Tegemist on ühetoalise korteriga, mille ühiskasutamine on võimatu. Hageja väitel kostjad korteriga seotud kulusid ei kan-na. Kostjad ei ole tõendanud vastupidist.

2-15-13215 selt välja mõista. Sellel määral menetluskulude tekkimises on täielikult süüdi kostjad, kes ei näidanud üles mingit soovi lahendada vaidlust kohtuväliselt ning ka kohtumenetluses tegid kõik võimaliku menetluse venimiseks.

(digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.