Korrakaitse › Vanglad

Tartu Vangla on lahendanud mõlemad nõuded ühes menetluses ja jätnud mittevaralise ja varalise kahju nõude rahuldamata otsustusega 21.09.2016 nr 1-13/136-2. Marko Nigol on pöördunud halduskohtu poole kaebusega ning seonduvalt majanduslike põhjustega on muutnud kahjunõude suurust ja taotleb nõuda välja kahjusumma 500 eurot. Selle hulgas hindab kaebaja käekella väärtust 50 eurot, oma väärikuse alandamise eest soovib kaebaja mittevaralist kahju 250 eurot ja tervise kahjustamise eest 200 eurot. Kaebuselt on tasutud summas 15 eurot riigilõivu. Kohtumäärusega on kohus 27.10.2016 asja menetlusse võtnud. Kaebaja on märkinud, et tema esindajaks on Vello Luik ning palus elektroonselt saata talle asja materjalid, kuid kohtu järelepärimisele vastas Vello Luik, et Marko Nigol ei ole talle volitust andnud käesolevas asjas tema esindamiseks, mistõttu esindab kaebaja end ise. Kaebaja seisukohad, põhjendused ja taotlused 2.Marko Nigol on pöördunud halduskohtu poole kaebusega mittevaralise ja varalise kahju hüvitamise nõudes 500 eurot. Selle hulgas hindab kaebaja käekella väärtust 50 eurot, oma väärikuse alandamise eest soovib kaebaja mittevaralist kahju 250 eurot ja tervise kahjustamise eest 200 eurot. Kaebaja sõnutsi on teda 19.07.2016 hommikul jalutusboksis rünnanud vanglaametnikud, kes tekitasid kaebajale füüsilist valu. Vanglaametnikud olid rünnanud teda agressiivselt ning alandasid sellega kaebaja inimväärikust, tekitades valu ja piinu ning kaebajal jäi rüseluse käigus vasak käsi kõhu alla ning kaebajat suruti vastu maad nii, et kaebaja käekell Lorus sai selle käigus viga, käekella klaasile tekkisid täkked ja kriimud. Kaebajal endal oli pärast vahejuhtumit nägu paistes ja tekitatud oli erinevaid kehavigastusi, mis põhjustas kannatusi ja ebameeldivusi. Kaebaja meelest on Tartu Vangla kaebajat alandanud sihilikult ja tahtlikult. Kaebaja viitab põhiõigustele ja Euroopa õigusele. Kaebuse täienduses on kaebaja ära märkinud selle, et teised kaaskinnipeetavad nägid kaebajat verisena ringi liikumas ja kommenteerisid seda, mistõttu pidi kaebaja seda kannatama ja kaebaja tundis end alandatuna. Vastustaja seisukohad, põhjendused ja taotlused 3.Tartu Vangla taotleb jätta kaebuse rahuldamata. Vastavalt vangistusseaduse (VangS) § 67 p-le 1 on kinnipeetav kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirja ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Käesoleval juhul keeldus kaebaja täitmast vanglaametnike korraldust lõpetada jalutuskäik ning suunduda läbiotsimise teostamiseks jalutusaedikust välja. Selle asemel astus kaebaja sammu vanemvalvur E. Tootsi suunas ning püüdis vanglaametnike vahelt läbi astuda. VangS § 71 lõike 2 kohaselt võib vanglateenistuse ametnik kasutada teenistusülesannete täitmisel ja enda ohutuse tagamiseks enesekaitsevahendeid ning füüsilist jõudu. Kuivõrd kaebaja püüdis vanglaametnike vahelt läbi astuda ega allunud korraldusele jalutuskäik lõpetada ja suunduda läbiotsimise teostamiseks jalutusaedikust välja, on kaebaja suhtes füüsilise jõu kasutamine toimunud õiguslikul alusel. Vangla on kahtluse alla seadnud selle, et kaebaja kella klaas on kriimustada saanud 19.07.2016 intsidendi ajal, pigem on kell üle viie aasta vana, mistõttu on tõenäoline, et kella klaasil olevad kriimud ja täkked võisid olla seal juba varem. Vastustaja leiab, et nii mittevaralise kui varalise kahju nõue on põhjendamatu. Kohtu seisukohad, põhjendused ja otsustus 4.Kohus, tutvudes asja materjalidega, asub seisukohale, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.

5.Tartu Vangla 21.09.2016 otsusega nr 1-13/136-2 on jäetud Marko Nigoli 21.07.2016 ning 02.08.2016 esitatud kahju hüvitamise taotlused rahuldamata. Otsuse kohaselt ei olnud ametnike tegevus M. Nigoli suhtes 19.07.2016 jõu kasutamisel õigusvastane, mistõttu ei ole ka rahalise hüvitise nõue põhjendatud. 6.Asja materjalide kohaselt on vanemvalvur Kaur Vassili esitanud ettekande nr 4293, mille kohaselt avastas valvur V. Tonts 19.07.2016 kella 9.16 paiku jalutusaediku suitsunurgas kaebaja sigarettide arvu kontrollides, et kaebajal on käes 5 sigaretti ning ta suitsetas 6 sigaretti. Samuti oli kaebaja suitsetanud jalutuskäigu ajal sigaretti ka juba enne eelnimetatud sündmust. Seega avastati kaebajal 19.07.2016 toimunud jalutuskäigu ajal rohkem sigarette, kui tal olla oleks tohtinud. Tartu Vangla kodukorra p 4.5 kohaselt, kui kinnipeetav paneb jalutuskäigul toime distsipliinirikkumise tunnustele vastava teo, otsustab vanglateenistuse ametnik jalutuskäigu jätkamise või katkestamise. Vastavalt vangistusseaduse (VangS) § 67 p-le 1 on kinnipeetav kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirja ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Käesoleval juhul on kaebaja keeldunud täitmast vanglaametnike korraldust lõpetada jalutuskäik ning suunduda läbiotsimise teostamiseks jalutusaedikust välja. Selle asemel astus kaebaja sammu vanemvalvur E. Tootsi suunas ning püüdis vanglaametnike vahelt läbi astuda. 7.VangS § 71 lõike 2 kohaselt võib vanglateenistuse ametnik kasutada teenistusülesannete täitmisel ja enda ohutuse tagamiseks enesekaitsevahendeid ning füüsilist jõudu. Kuivõrd kaebaja püüdis vanglaametnike vahelt läbi astuda ega allunud korraldusele jalutuskäik lõpetada ja suunduda läbiotsimise teostamiseks jalutusaedikust välja, on kaebaja suhtes füüsilise jõu kasutamine toimunud õiguslikul alusel. 8.Asja materjalidest nähtuvalt kaebaja ei lahkunud vanglaametniku korralduse peale jalutusaedikust ära vaid õigustas end sellega, et tal on õigus tund aega jalutada. Vanemvalvur E. Toots seletusest nähtub, et ta selgitas kaebajale omakorda, et kui ta korraldusele ei allu, kasutatakse tema suhtes füüsilist jõudu ning toiming viiakse ikkagi lõpuni. Kaebaja vastas E. Tootsile, et kasutage jõudu kui tahate, tal on ükskõik, kus ta istub. Ka vanemvalvur E. Toots on oma 15.08.2016 selgitustes toonud välja, et selgitas kaebajale, mis põhjusel peab ta jalutusaedikust välja tulema ning hoiatas, et korraldusele mitteallumisel kasutatakse tema suhtes jõudu. Seega tuleneb nii vanemvalvur K. Vassili ettekandest nr 4293 kui ka vanemvalvur E. Tootsi 15.08.2016 selgitustest selgelt, et kaebajale kirjeldati talle antud korralduste sisu ja põhjust ning hoiatati füüsilise jõu kasutamise eest. Seega oli kaebaja teadlik, et tema suhtes kasutatakse füüsilist jõudu kui ta ei kuuletu. Seega olid kaebaja jaoks ebameeldivused talle ette teada ning ta möönis seda, kuid siinjuures jääb arusaamatuks kaebaja väide, et teda rünnati. Kuna kaebajale ei tulnud vangla ametnike poolt jõu kasutamine ootamatult, pidi ta olema teadlik sellest, et vanglaametnikud kasutavad jõudu tema suhtes ja jõu kasutamisega kaasnevad ebameeldivused ning kaebaja enda teha oli see, et neid ebameeldivusi ära hoida. Kaebaja eiras vanglaametnike korraldust teadlikult , kuna ei allunud korraldusele jalutuskäik lõpetada ja suunduda läbiotsimise teostamiseks jalutusaedikust välja, mistõttu võttis vanemvalvur E. Toots ühe käega kaebaja paremast käest ning teise käega surus kaebaja pea allapoole. K. Vassili kirjelduste kohaselt võttis ta seejärel kaebaja vasakust käest kinni. Seepeale lasi kaebaja end istukile ja osutas aktiivset vastupanu, üritades oma käsi haardest lahti tõmmata. Kui kaebaja oli kõhuli pandud ja tema käed seljale väänatud, paigutas K. Vassil kaebajale käerauad. Valvur A. Orav hoidis samal ajal kinni kaebaja jalgu. Seejärel tõstsid K. Vassil ja E. Toots kaebaja püsti ja viisid ta jalutusaedikust välja kambrisse nr 1192 rahunema. Kohtutoimikus on ka videosalvestus, mis kattub videosalvestuse kirjeldusega (tl 32), selles osas on menetlus kinniseks kuulutatud kohtumäärusega 30.11.2016. Videosalvestuses nähtub sündmus 19.07.2016 kella 9.01.25 alates vahejuhtumi algusest kuni kella 9.23.56-ni, mil viiakse kinnipeetav Marko Nigol jalutusaedikust ära.

9.Eeltoodu alusel nõustub kohus vanglaga, et kaebaja on ise tekitanud nimetatud intsidendi, kuna kaebaja ei kuulanud vanglaametnike selgitusi ja ei allunud korrale lahkuda jalutusaedikust ning üritas vanglaametnikest jõuga läbi trügida, misjärel võttis ametnik kaebajast kinni ning tõmbas ta jõuga pikali maha ja seejärel kasutati füüsilist jõudu tema äratoimetamisel kambrisse. Toimunu põhjal ei saa väita, et kaebajat on sihilikult piinatud ja alandatud ning talle on tahtlikult tekitatud kehavigastusi. Need kehavigastused, mis kaebajale peale rüselust on tekkinud, on tekkinud sellest, et kaebaja osutas jõu kasutamisele füüsilist vastupanu, mistõttu on paratamatu, et jõu kasutamise ning käeraudade paigaldamisega kaasnesid kaebajale kergemaliigilised vigastused. Seega tahtlikke kahevigastuste tekitamist vangla poolt ei ole tuvastatud, samuti pole ohtu seatud ka kaebaja elu ja tervist. Füüsilise jõu kasutamine vanglaametnike poolt oli õigustatud ja tulenes VangS § 71 lg 2, mille kohaselt võib vanglaametnik kasutada teenistusülesannete täitmisel ja enda ohutuse tagamiseks enesekaitsevahendeid ja füüsilist jõudu ja seda eelkõige julgeoleku kaalutlustel. Kohus märgib, et käesolevas asjas ei ole vangla kokkuvõttes ületanud jõumeetodi kasutamisega lubatud piire. Kohus möönab, et kaebaja võis rüseluse käigus tunda valu, kuid sellises olukorras on valu tekkimine paratamatu. Tekkinud olukord ei ole vastuolus VangS § 41 sätestatuga.

jõudu. Vangla on väitnud, et kell on juba 5 ja pool aastat vana, et kella klaasil võisid olla kriimud tekkinud varasemalt. Kohus märgib, et kella klaasil võisid olla kriimud tekkinud ka varem, kuid isegi kui kella klaasile tekkisid kriimud seonduvalt 19.07.2016 hommikuse intsidendi läbi, on eelnevalt märgitud, et vahejuhtum on tekkinud kaebaja mittekuuletumisel vangla ametnikele, mistõttu tekkis rüselus ja kannatada võis saada kaebaja kell, kuid sellel ei lasu vangla süüd. Kuna kaebajale varalise kahju tekitajaks ei ole vangla , ei saa ka vanglalt välja mõista kaebajale varalist kahju ning ka selles osas jääb kahjunõue rahuldamata. 15.Eeltoodu alusel jätab kohus täies ulatuses kaebuse rahuldamata. Kohus on lähtunud otsuse tegemisel halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 160 lg 1, mille kohaselt koosneb kohtuotsus sissejuhatusest, selgitustest, kirjeldavast ja põhjendavast ning resolutiivosast. 16.Menetluskuludest: Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuselt on tasunud riigilõivu 15 eurot. Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega menetluskulude nimekirja. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Mare Priks kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.