Korrakaitse

3-15-430 taja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-15-430 tuste kohaselt olid nendeks töödeks konkreetsel juhul Tallinna vanalinnas ja kesklinnas teostatud hooldustööde kvaliteedi ja Laboratooriumi tänava reostuse kontrollimine. Vaidluse lahendamisel on otsustava tähendusega LS § 84 lg 1 p-s 2 toodud hooldussõiduki definitsiooni tõlgendamine koos § 84 lg-st 4 tuleneva hooldussõiduki juhi õigusega kalduda oma ametiülesannete täitmisel kõrvale osadest LS nõuetest. Eritalituse sõiduk on sõiduk, millega täidetakse teehoiuülesandeid ja teel möödapääsmatuid tööülesandeid (hooldussõiduk) (LS § 84 lg 1 p 2). Hooldussõiduki juht, kelle sõidukil on sisse lülitatud kollane vilkur, võib tööülesannete täitmisel kõrvale kalduda LS § 14 lg-s 1, §-s 20, §-s 45 ja § 48 lg-s 6 sätestatud nõuetest ning liiklusmärkide, välja arvatud eesõigusmärgid ja kiirust piiravad märgid, ja teemärgiste nõuetest (LS § 84 lg 4). Vaidlus taandub küsimusele, kas sisustada teehoiuülesannete ja teel möödapääsmatute tööülesannete täitmisena kitsalt teehoiuga otseselt kokku puutuvate n-ö puhastus-, koristus- ja teeparandussõidukitega töötamist või kasutada laiemat tõlgendust ja lugeda teehoiuülesannete täitmiseks ka nende tööde juhtimist, järelevalvet, korraldamist, mis võimaldab hooldussõidukina käsitada ka vastavalt tähistatud tavalist sõiduautot. LS § 84 lg 1 p 2 sõnastusest nähtuvalt ei ole seadusandja pidanud vajalikuks määratleda hooldussõidukitena ainult spetsiaalselt teehooldustöödeks ehitatud või kohandatud sõidukeid. Seadusandja on pidanud vajalikuks tuua eraldi välja sõidukid, millega teostatakse teel möödapääsmatuid tööülesandeid. Teehoidu ei saa teostada ilma järelevalve, tööde koordineerimise ja organiseerimiseta. Selliste möödapääsmatute tööülesannete täitmiseks on nende sisu ja teedevõrgu suurt ruumilist ulatust arvestades mõistlik ja õigustatud ka tavaliste sõiduautode kasutamine. On ilmne, et mõnikord on näiteks linnatänavate võrgustikust, liikluskorraldusest ja teehoolduse käigus kontrollitavate objektide asukohast tulenevalt mõistlik jätta tööde juhataja või kontrollija hooldussõiduk konkreetsest kontrolli või tööde organiseerimise kohast eemale ning minna objektile jalgsi. Ka sellisel juhul on kollase vilkuriga varustatud sõiduk käsitatav seaduse mõttes hooldussõidukina. Eeltoodust tulenevalt on kaebaja sõiduk käsitatav hooldussõidukina ning sõidukijuhil oli õigus kõrvale kalduda LS § 84 lg-s 4 nimetatud LS nõuetest ja parkimistasu maksmise kohustust määravate liiklusmärkide nõuetest. Vaidlusalune sõiduk ei ole käsitatav ainult isikut töökohale transportiva sõidukina, kuna teehoiu juhtimis- ja kontrolliülesannete täitmine eeldab pidevalt ühest kohast teise liikumist ja selleks sõiduki kasutamist ehk tegemist on teel möödapääsmatuid tööülesandeid täitva sõidukiga. Ka teetöölisi töökohta transportiva sõiduki puhul võib olla seaduse mõttes tegemist hooldussõidukiga, kui see on teetöid teostava isiku (ettevõtte) poolt selleks määratud ja vastavalt tähistatud. Välistada ei saa olukordi, kus hooldussõidukile vastava tähistusega sõiduk ei ole tegelikult hooldussõiduk ja selle omanik on kuritarvitanud hooldussõidukile iseloomulikku töötavat kollast vilkurit. Sellisel juhul on parkimiskontrolöridel õigus määrata viivistasu, kuid nad peavad tõendama, et tegemist ei olnud hooldussõidukiga. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

3(6)

3-15-430 baja seletuse kohaselt kasutas ta sõidukit selleks, et liikuda tööülesannete täitmise kohta. Samas ei kasutatud sõidukit tööülesannete ega ka teehoiuülesannete täitmiseks. LS § 84 ei anna alust viivistasu otsuse tühistamiseks. LS § 84 lg 4 kohaselt võib nõuetest kõrvale kalduda juhul, kui juhitakse sõidukit. Praegusel juhul oli sõiduk pargitud. Kõnealuse sõiduki endaga ei täidetud LS § 84 lg 1 p-s 2 sätestatud ülesandeid. Vastupidi, kaebaja on väitnud, et ta suundus neid ülesandeid täitma mujale. Hooldussõiduki puhul ei piisa üksnes sisse lülitatud kollasest vilkurist, vaid sellele lisaks peavad olema täidetud ka teised seaduses sätestatud tingimused. Kuna sõiduki endaga ei täidetud viivistasu otsuse koostamise hetkel teehoiuülesandeid või teel möödapääsmatuid tööülesandeid, siis ei ole tegemist hooldussõidukiga. Halduskohtu seisukoha aktsepteerimisel tekib olukord, kus ükskõik milline kollast vilkurit kandev sõiduk tuleb lugeda hooldussõidukiks ning selle osas on välistatud parkimistasu maksmise kohustus ja viivistasu määramine sellise kohustuse täitmata jätmisel.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-15-430

3-15-430 konnakohus kaebaja lähenemisega, et töötava kollase vilkuriga sõiduki puhul on viivistasu otsuse tegemine igal juhul välistatud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maret Altnurme

/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.