TT kaebus AS Ühisteenused 20.01.2015 viivistasu otsuse nr 0026027380 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – TT, esindaja v.adv Alar Urm Vastustaja – AS Ühisteenused, esindaja Paavo Paal
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 15.04.2016 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
AS Ühisteenused apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta AS Ühisteenused apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 15.04.2016 otsus haldusasjas nr 3-15-430 muutmata.
2.Mõista AS-lt Ühisteenused TT kasuks välja apellatsioonimenetluse kuluna 600 (kuussada) eurot ning muus osas jätta kaebaja kulu tema enda kanda.
Jätta AS Ühisteenused apellatsioonimenetluse kulud vastustaja enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 10.04.2017, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustäh-
3-15-430 taja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.AS Ühisteenused koostas 20.01.2015 viivistasu otsuse nr 0026027380, mille kohaselt oli sõiduk Nissan registreerimismärgiga XX XXX pargitud 20.01.2015 kell 18.52 tasulise parkimise alal Tallinnas Lai tn 33 parkimistasu maksmata. Otsuse õiguslikuks aluseks on liiklusseaduse (LS) § 188 lg 1 p 1. Sõiduki omanik TT esitas vaide, mille Tallinna Transpordiamet jättis 26.01.2015 käskkirjaga nr 102174 rahuldamata.
2.TT esitas Tallinna Halduskohtule 19.02.2015 kaebuse 20.01.2015 viivistasu otsuse tühistamiseks. Kaebaja kasutas viivistasu otsuse tegemise ajal otsuses märgitud sõidukit Tallinna linna ja Tänavapuhastuse AS vahel 15.11.2007 sõlmitud tänavahooldustööde lepingu ja teehoiuülesannete täitmiseks. Kaebaja parkis sõiduki ning läks kontrollima kesklinnas ja vanalinnas teostatud tööde kvaliteeti ning Laboratooriumi tänava reostuse kohta esitatud kaebuse asjaolusid. Samuti kohtus ta õhtuse vahetuse meistriga, korraldas vanalinna tänavaprügikastide tühjendamist ning libeduse tõrjumist Tondi ja Seebi tänavate nurgal ning Nafta ja Petrooleumi tänavate nurgal. Pargitud autol oli sisse lülitatud kollane vilkur ja autol olid Tänavapuhastuse AS kleebised. Kaebaja sõiduki puhul oli tegemist hooldussõidukiga LS § 84 lg 1 p 2 mõistes. Vastavalt LS § 84 lg-le 4 on sisse lülitatud kollase vilkuriga hoolsussõiduki juhil õigus tööülesannete täitmisel kõrvale kalduda sättes osutatud nõuetest. AS-l Ühisteenused ei ole kaalutlusõigust otsustamaks selle üle, kas töötava kollase vilkuriga hooldussõiduk on parajasti hooldussõiduk või mitte.
3.AS Ühisteenused palus jätta kaebus rahuldamata. Vastustajal on õigus diskretsiooni teostamiseks ja viivistasu määramiseks. Kaebaja sõidukit ei saa praeguse juhtumi asjaoludel lugeda hooldussõidukiks LS mõttes ja seetõttu pidi sõiduki kasutaja maksma parkimistasu. Isegi kui lugeda sõiduk hooldussõidukiks, ei teostatud sellega teehoiuülesandeid ja teel möödapääsmatuid tööülesandeid. Sõiduki tüübist tulenevalt jääb arusaamatuks, milliseid teehoiuülesandeid ja teel möödapääsmatuid ülesandeid võinuks kaebaja viivistasu määramise ajal ja kohas täita tavalise reisijateveoks kohandatud sõidukiga. Tegemist oli sõidukiga, mida kaebaja kasutas enda transpordiks. Kui tänavahoolduseks kasutatud sõiduk pargitakse avalikul tasulisel parkimisalal, tuleb selle eest tasuda parkimistasu. Oluline on, et kaebaja ei täitnud sõidukiga parkimise ajal teehoiuülesandeid, vaid siirdus oma sõnul parkimise järel teehoidu kontrollima. Sellises olukorras pole kaebaja mootorsõiduk käsitatav hooldussõidukina ja viivistasu otsus on õiguspärane.
4.Tallinna Halduskohus rahuldas 15.04.2016 otsusega kaebuse, tühistas 20.01.2015 viivistasu otsuse ja mõistis vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud 719,42 eurot. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja sõiduk oli viivistasu otsuse tegemise ajal pargitud tasulise parkimise alal parkimistasu maksmata, sõidukil olid Tänavapuhastuse AS kleebised ning esiklaasi all oli kollane vilkur. Kollane vilkur on nähtav ka fotolt. Kohus luges tõendatuks, et kollane vilkur töötas parkimise ajal. Vastustaja ei ole kaebaja vastavat väidet ümber lükanud ning on oma vastuse üles ehitanud seisukohale, et vilkuri töötamine ei oma praegusel juhul otsuse õiguspärasuse seisukohalt tähendust. Tänavapuhastuse AS 18.02.2015 tõendi alusel on tõendatud ka asjaolu, et kaebajale kuuluv sõiduk on Tänavapuhastuse AS kasutuses olev hooldussõiduk ja seda kasutavaks töötajaks on kaebaja. Sisulist vaidlust ei ole ka selles, et kaebaja suundus auto parkimise järel Tänavapuhastuse AS Tallinna osakonna juhataja ametikohustuste raames täitma ülesandeid, milleks olid Tallinna Kommunaalametiga 15.11.2007 sõlmitud hankelepingu kohased teehooldustööd. Tänavapuhastuse AS tõendi ja kaebaja selgi2(6)
3-15-430 tuste kohaselt olid nendeks töödeks konkreetsel juhul Tallinna vanalinnas ja kesklinnas teostatud hooldustööde kvaliteedi ja Laboratooriumi tänava reostuse kontrollimine. Vaidluse lahendamisel on otsustava tähendusega LS § 84 lg 1 p-s 2 toodud hooldussõiduki definitsiooni tõlgendamine koos § 84 lg-st 4 tuleneva hooldussõiduki juhi õigusega kalduda oma ametiülesannete täitmisel kõrvale osadest LS nõuetest. Eritalituse sõiduk on sõiduk, millega täidetakse teehoiuülesandeid ja teel möödapääsmatuid tööülesandeid (hooldussõiduk) (LS § 84 lg 1 p 2). Hooldussõiduki juht, kelle sõidukil on sisse lülitatud kollane vilkur, võib tööülesannete täitmisel kõrvale kalduda LS § 14 lg-s 1, §-s 20, §-s 45 ja § 48 lg-s 6 sätestatud nõuetest ning liiklusmärkide, välja arvatud eesõigusmärgid ja kiirust piiravad märgid, ja teemärgiste nõuetest (LS § 84 lg 4). Vaidlus taandub küsimusele, kas sisustada teehoiuülesannete ja teel möödapääsmatute tööülesannete täitmisena kitsalt teehoiuga otseselt kokku puutuvate n-ö puhastus-, koristus- ja teeparandussõidukitega töötamist või kasutada laiemat tõlgendust ja lugeda teehoiuülesannete täitmiseks ka nende tööde juhtimist, järelevalvet, korraldamist, mis võimaldab hooldussõidukina käsitada ka vastavalt tähistatud tavalist sõiduautot. LS § 84 lg 1 p 2 sõnastusest nähtuvalt ei ole seadusandja pidanud vajalikuks määratleda hooldussõidukitena ainult spetsiaalselt teehooldustöödeks ehitatud või kohandatud sõidukeid. Seadusandja on pidanud vajalikuks tuua eraldi välja sõidukid, millega teostatakse teel möödapääsmatuid tööülesandeid. Teehoidu ei saa teostada ilma järelevalve, tööde koordineerimise ja organiseerimiseta. Selliste möödapääsmatute tööülesannete täitmiseks on nende sisu ja teedevõrgu suurt ruumilist ulatust arvestades mõistlik ja õigustatud ka tavaliste sõiduautode kasutamine. On ilmne, et mõnikord on näiteks linnatänavate võrgustikust, liikluskorraldusest ja teehoolduse käigus kontrollitavate objektide asukohast tulenevalt mõistlik jätta tööde juhataja või kontrollija hooldussõiduk konkreetsest kontrolli või tööde organiseerimise kohast eemale ning minna objektile jalgsi. Ka sellisel juhul on kollase vilkuriga varustatud sõiduk käsitatav seaduse mõttes hooldussõidukina. Eeltoodust tulenevalt on kaebaja sõiduk käsitatav hooldussõidukina ning sõidukijuhil oli õigus kõrvale kalduda LS § 84 lg-s 4 nimetatud LS nõuetest ja parkimistasu maksmise kohustust määravate liiklusmärkide nõuetest. Vaidlusalune sõiduk ei ole käsitatav ainult isikut töökohale transportiva sõidukina, kuna teehoiu juhtimis- ja kontrolliülesannete täitmine eeldab pidevalt ühest kohast teise liikumist ja selleks sõiduki kasutamist ehk tegemist on teel möödapääsmatuid tööülesandeid täitva sõidukiga. Ka teetöölisi töökohta transportiva sõiduki puhul võib olla seaduse mõttes tegemist hooldussõidukiga, kui see on teetöid teostava isiku (ettevõtte) poolt selleks määratud ja vastavalt tähistatud. Välistada ei saa olukordi, kus hooldussõidukile vastava tähistusega sõiduk ei ole tegelikult hooldussõiduk ja selle omanik on kuritarvitanud hooldussõidukile iseloomulikku töötavat kollast vilkurit. Sellisel juhul on parkimiskontrolöridel õigus määrata viivistasu, kuid nad peavad tõendama, et tegemist ei olnud hooldussõidukiga. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
5.AS Ühisteenused palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ja jätta TT kaebus rahuldamata. Kohus tõlgendas LS § 84 lg 1 p-s 2 ja lg-s 4 sätestatut vääralt ning asus ebaõigele seisukohale, et praeguse vaidluse asjaoludel tuleb nimetatud sätteid kohaldada ka kaebaja sõiduki suhtes. Asjas on olulised järgmised asjaolud. Lai tn 33 juures ei täidetud teehoiuülesandeid ja teel möödapääsmatuid tööülesandeid. Väitega, et kaebaja läks kontrollima Laboratooriumi tänaval asunud väidetavat reostust, kohtuma õhtuse vahetuse meistriga ning kontrollima libeduse tõrjumist Tondi ja Seebi tänava nurgal ning Nafta ja Petrooleumi tänava nurgal, on kaebaja möönnud, et sõidukiga ei täidetud Lai tn 33 juures teehoiuülesandeid ega tööülesandeid. Kae-
3(6)
3-15-430 baja seletuse kohaselt kasutas ta sõidukit selleks, et liikuda tööülesannete täitmise kohta. Samas ei kasutatud sõidukit tööülesannete ega ka teehoiuülesannete täitmiseks. LS § 84 ei anna alust viivistasu otsuse tühistamiseks. LS § 84 lg 4 kohaselt võib nõuetest kõrvale kalduda juhul, kui juhitakse sõidukit. Praegusel juhul oli sõiduk pargitud. Kõnealuse sõiduki endaga ei täidetud LS § 84 lg 1 p-s 2 sätestatud ülesandeid. Vastupidi, kaebaja on väitnud, et ta suundus neid ülesandeid täitma mujale. Hooldussõiduki puhul ei piisa üksnes sisse lülitatud kollasest vilkurist, vaid sellele lisaks peavad olema täidetud ka teised seaduses sätestatud tingimused. Kuna sõiduki endaga ei täidetud viivistasu otsuse koostamise hetkel teehoiuülesandeid või teel möödapääsmatuid tööülesandeid, siis ei ole tegemist hooldussõidukiga. Halduskohtu seisukoha aktsepteerimisel tekib olukord, kus ükskõik milline kollast vilkurit kandev sõiduk tuleb lugeda hooldussõidukiks ning selle osas on välistatud parkimistasu maksmise kohustus ja viivistasu määramine sellise kohustuse täitmata jätmisel.
6.TT palub vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Ebaõige on vastustaja seisukoht, et kaebaja ei teostanud Lai tn 33 juures parkimise ajal teehoiuülesandeid ning oleks seega pidanud parkimise eest maksma. Puudub vaidlus, et kaebaja teostas Tallinna vanalinnas pärast parkimist oma tööülesandeid, milleks oli tööde kvaliteedi kontrollimine ja teehoiutööde koordineerimine. Teehoiutööde koordineerimine on samuti teehoiutöö. Töö koordineerimiseta ei oleks Tänavapuhastuse AS-l võimalik täita hankelepingust tulenevaid kohustusi. LS § 84 lg 1 p-st 2 ja lg-st 4 tulenevalt oli kaebajal õigus kõrvale kalduda liiklusmärkide nõuetest, seega ka parkimistasu maksmise kohustusest. Vastustaja ei vaidle vastu, et kaebaja täitis pärast auto parkimist teehoiuülesandeid, ent leiab samas, et kuivõrd teehoiuülesandeid ei täitnud sõiduk, vaid sõiduki juht, siis ei olnud kaebajal õigust kalduda kõrvale parkimistasu maksmise kohustusest. Vastustaja arutluskäik ei ole õige. LS § 84 lg 4 eesmärk on see, et hooldussõiduki juhid saaksid segamatult keskenduda oma ülesannete täitmisele ega peaks tööülesannete kõrvalt tegelema muu hulgas parkimise eest tasumisega. Samasugune regulatsioon kohaldub nt pääste-, kiirabi- ja politseiautodele. Hooldussõidukite jaoks on sätestatud erand, sest rangelt kõigi liiklusmärkide nõudeid järgides ei oleks võimalik teid mõistlikul viisil hooldada. Ei ole mõistlik, et nt kaebaja, kes peab iga päev oma tööülesannete raames peatuma mitmekümnes erinevas kohas, peaks iga kord tegelema parkimise eest tasumisega. Linnas tehakse igasuguseid teehoiutöid ning neid ei tee ainult harjadega autod, teerullid ja asfaldilaoturid, tööprotsessis osalevad ka insenerid, töö kontrollijad ja korralduste andjad. Kaebaja peab reageerima kiiresti teehoidu puudutavatele kaebustele ja väljakutsetele ning suunama sinna vajadusel teisi töötajaid. Seadusel ei põhine vastustaja seisukoht, et parkimiskontrolöril on diskretsioon otsustada, kas ta aktsepteerib vilkurit. Kui kasutatakse vilkurit, siis on tegemist kas alarmsõiduki või hooldussõidukiga ning sisse lülitatud vilkuri kasutamise fakt tekitab õigusliku tagajärje. Lisaks pole vaidlust, et pärast parkimistrahvi määramist sai vastustaja igal juhul teabe, et tegu oli hooldussõidukiga ja määratud trahv oli ebaõige. Vilkuri ebaõige kasutamise eest on võimalik trahvida (karistusseadustiku § 426). Ei ole mõistlik eeldada, et inimesed hakkaksid massiliselt parkimistasu maksmisest kõrvale kalduma ning kasutaksid selleks mistahes võimalusi, sh paigaldaksid oma autole kollase vilkuri. Kui vastustaja kahtlustab, et toimub seaduserikkumine, saab ta anda sellest teada õiguskaitseorganitele, mitte aga teha viivistasu otsust. Vastustajal ei ole õigust teha viivistasu otsust töötava kollase vilkuriga parkiva hooldussõiduki suhtes.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Apellatsioonkaebuse väited ei anna halduskohtu otsuse tühistamiseks alust. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole halduskohus eksinud vaidluse lahendamiseks oluliste asjaolude tuvastamisel ega materiaalõiguse kohaldamisel. 4(6)
3-15-430
8.Asjas vaieldakse jätkuvalt selle üle, kas 20.01.2015 Tallinnas Lai tn 33 juures pargitud Tänavapuhastuse AS kleebiste ja sisse lülitatud kollase vilkuriga kaebaja sõiduk oli käsitatav LS § 84 lg 1 p-s 2 märgitud hooldussõidukina, mille juht võis kõrvale kalduda LS § 84 lg-s 4 osutatud nõuetest, sh liiklusmärkide (välja arvatud eesõigusmärgid ja kiirust piiravad märgid) nõuetest.
9.LS § 84 lg 1 p-s 2 nimetatakse üheks eritalituse sõidukiks hooldussõidukit, s.o sõidukit, millega täidetakse teehoiuülesandeid ja teel möödapääsmatuid tööülesandeid. LS ei ava teehoiu ja teehoiuülesannete mõistet. Nende mõistete sisustamisel on võimalik lähtuda sama mõisteaparaati kasutanud ja kuni 01.07.2015 kehtinud teeseadusest (TeeS). TeeS § 14 lg 1 kohaselt mõistetakse teehoiuna teetööde tegemist, kavandamist, teekasutuse korraldamist, tee kaitsevööndi hooldust, tee projekteerimist ning tee haldamisega seotud tegevust. Teetööks nimetatakse tee ehitamist, remontimist, hooldamist (TeeS § 14 lg 2). Tee hooldamise eesmärk on tagada tee seisundi vastavus nõuetele (TeeS § 17 lg 3). Teetööks on muu hulgas lumekoristus, libeduse tõrje, teede puhastus- ja korrastustööd (TeeS § 251). Seega on teehoiu mõiste laiem kui vahetult teede ehitamiseks, remontimiseks või hooldamiseks kasutatavate mehhanismide juhtimine. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et teehoiuülesannete täitmisena ei saa ka LS mõttes vaadelda üksnes teetöödeks vahetult kasutatavate mehhanismide (praeguse vaidluse kontekstis tee hooldamiseks kasutatavate imurite, sahkade, puisturite, traktorite, liikurmasinate jms) juhtimist, sest nende mehhanismide juhtide töö vajab vältimatult kohapealset koordineerimist ja kontrollimist, mis oligi kaebaja tööülesandeks. Seega jagab ringkonnakohus halduskohtu seisukohta, et teehoiuülesannete täitmiseks kasutatavaks sõidukiks ehk hooldussõidukiks LS § 84 lg 1 p 2 mõttes saab olla ka sõiduk, millega teostatakse teetööde kohapealset juhtimist ja kontrollimist.
10.Nõustuda ei saa vastustaja seisukohaga, et LS § 84 lg 4 alusel saab nõuetest kõrvale kalduda üksnes juhul, kui sõidukit juhitakse, mitte aga siis, kui sõidukit pargitakse. LS § 84 lg 4 alusel võib hooldussõiduki juht tööülesannete täitmisel kõrvale kalduda muu hulgas LS §-s 20 sätestatud nõuetest. LS § 20 reguleerib sõiduki peatamist ja parkimist. Luba parkimisnõuetest kõrvale kalduda muutuks sisutühjaks, kui nõustuda vastustajaga selles, et kõrvalekaldumine on lubatud üksnes liikuva sõidukiga.
11.Nõustuda ei saa ka vastustaja väitega, et kaebaja ei täitnud vaidlusaluse sõidukiga teehoiuülesandeid Lai tn 33 juures. Vastustaja ei ole vaidlustanud asjaolu, et Tänavapuhastuse AS osutas Tallinna linnale muu hulgas Tallinna vanalinna tänavate hooldusteenust (töövõtuleping, tl 10); kaebaja oli Tänavapuhastuse AS Tallinna osakonna juhataja, kelle ametikoha eesmärk oli teehoiu- ja heakorratööde kvaliteetne organiseerimine ning tööde teostuse järelevalve ja kontroll, ning kelle tööülesandeks oli muu hulgas teehoiu- ja heakorratööde lepingute täitmise jälgimine, vajadusel abinõude rakendamine täitedistsipliini ja töö kvaliteedi parandamiseks (ametijuhend tl 70-71). Tänavapuhastuse AS 18.02.2015 tõend (tl 12) ja kaebaja seletuskiri (tl 9) kinnitavad, et kaebaja kontrollis vanalinnas teostatud tööde kvaliteeti, konkreetsemalt on välja toodud Laboratooriumi tänava reostuse kontrollimine. Lai tänav on samuti vanalinnas ja Laboratooriumi tänav on Lai tn 33 vahetus läheduses. Asjaolu, et kaebaja ei viibinud viivistasu otsuse tegemise hetkel pargitud sõiduki kõrval, vaid liikus oma tööülesandeid täites läheduses jalgsi, ei anna ka ringkonnakohtu hinnangul põhjust väita, et sel hetkel ei olnud tegemist sõidukiga, millega täideti teehoiuülesandeid.
12.Erinevalt kaebajast jagab ringkonnakohus vastustaja ja halduskohtu seisukohta, et pelgalt sisse lülitatud kollane vilkur ei muuda sõidukit LS 84 lg 1 p 2 (ja LS § 44 lg 1 p 1) mõttes hooldussõidukiks, sest tegemist peab olema sõidukiga, millega täidetakse teehoiuülesandeid või teel möödapääsmatuid tööülesandeid. Olukorras, kus normis sisalduvad õigusmõisted on määratlemata, tuleb normi rakendajal paratamatult neid mõisteid sisustada ning juhtumi asjaolude põhjal otsustada, kas norm kuulub kohaldamisele või mitte. Seetõttu ei nõustu ring5(6)
3-15-430 konnakohus kaebaja lähenemisega, et töötava kollase vilkuriga sõiduki puhul on viivistasu otsuse tegemine igal juhul välistatud.
13.HKMS § 108 lg-st 1 tulenevalt on kaebajal õigus apellatsioonimenetluses kantud kulude hüvitamisele. Kaebaja taotleb esindaja kulu hüvitamist summas 1102,36 eurot. Kulu kandmise kohta on esitatud advokaadibüroo arved koos spetsifikatsioonidega ja arvete tasumist tõendav pangakonto väljavõte. Kulu seos praeguse asjaga ja kulu kantus on tõendatud, kuid vastustajalt väljamõistetava kulu suurust tuleb vähendada HKMS § 109 lg 6 alusel, mille kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud kulud. Kuludokumentide kohaselt on osutatud teenuseks apellatsioonkaebusega tutvumine ja sellele vastuse koostamine. Apellatsioonkaebus ega ka vastus ei ole kuigi mahukad ning apellatsioonimenetluses on tõendite ring ja poolte õiguslikud argumendid jäänud sisuliselt samaks. Reeglina ei saa apellatsioonimenetluses väljamõistetav esindaja kulu ületada esimese astme kohtus välja mõistetud kulu. Esimese astme kohtus taotles kaebaja 819,42 euro (sh riigilõiv 15 eurot) suuruse menetluskulu hüvitamist. Halduskohus vähendas seda summat HKMS § 109 lg 6 alusel 100 euro võrra. Ringkonnakohus hindab apellatsioonimenetluses vajaliku ja põhjendatud kulu suuruseks 600 eurot. Muus osas jäävad kaebaja apellatsioonimenetluse kulud tema enda kanda.
14.Vastustaja on tasunud apellatsioonimenetluses 15 euro suuruse riigilõivu ja 120 euro (koos käibemaksuga) suuruse esindaja kulu, millest 100 eurot palub vastustaja mõista välja kaebajalt. Need kulud jäävad HKMS § 108 lg 1 alusel vastustaja enda kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Maret Altnurme
/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.