Heiti Kits kaebus Tartu vangla tegevuse peale (nr 6-3/356 ja 62/1966).
Menetlusosalised
Kaebaja – Heiti Kits
Resolutsioon
Edasikaebamise kord
Vastustaja – Tartu Vangla
1.Lõpetada haldusasjas nr 3-16-2315 menetlus .
2.Tagastada Heiti Kits kaebuselt tasutud riigilõiv summas 15 eurot Heiti Kits vanglasisese isikuarve arveldusarvele pärast käesoleva määruse jõustumist.
3.Väljastada kaebajale ärakirjad halduskohtu toimiku lehekülgedest 4, 6-7 ja 20. Määruse punktide 1-2 peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. Muus osas ei ole määrus edasikaevatav.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.16.11.2016 laekus Tartu Halduskohtu Tartu kohtumajja kinnipeetav Heiti Kitse poolt esitatud kaebus Tartu Vangla 21.10.2016 käskkirja nr 6-3/356 tühistamiseks.
2.29.12.2016 laekus kohtule H. Kitse kaebuse täiendus, milles ta vaidlustas ka Tartu Vangla 22.12.2016 käskkirja nr 6-2/1966.
3.Tartu Vangla tunnistas nr 6-2/1966 kehtetuks.
enda
10.01.2017
vaideotsuse
nr
1-11/775-2
käskkirja
4.03.02.2017 laekus kohtule H.Kitse kaebuse nõude muutmise kohta taotlus, millega kaebaja taotles 21.10.2016 käskkirja nr 6-3/356 õigusvastaseks tunnistamist.
5.03.03.2017 laekus Tartu Halduskohtule kaebaja taotlus haldusasja 3-16-2315 menetluse lõpetamiseks ja riigilõivu tagastamiseks.
KOHTU SEISUKOHT
6.Kohus võtab esmalt seisukoha nõuete osas, milles kaebaja vaidlustas Tartu Vangla 22.12.2016 käskkirja nr 6-2/1966 (I), ning seejärel Tartu Vangla 21.10.2016 käskkirja nr 63/356 õigusvastaseks tunnistamise osas (II). Viimaks lahendab kohus kaebaja taotluse, milles kaebaja soovib dokumentidest koopiat (III). I
7.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. Haldusmenetluse seaduse § 61 lg 2 kohaselt kehtib haldusakt kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti.
8.Kuna Tartu Vangla vaideotsusega nr 1-11/775-2 tühistati Tartu Vangla käskkiri nr 6-2/1966, siis tuleb Tartu Halduskohtul halduskohtumenetluse seadustiku § 152 lg 1 p 4 alusel lõpetada kaebaja nõue 22.12.2016 käskkirja nr 6-2/1966 suhtes ja tagastada riigilõiv 15 eurot (HKMS § 104 lg5 p 4).
9.Neil faktilistel ja õiguslikel asjaoludel lõpetab kohus Tartu Vangla 22.12.2016 käskkirja nr 6-2/1966 osas haldusasja menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel.
10.HKMS § 43 lg 1 p 2 sätestab, et halduskohtule kaebuse esitamine ei ole lubatud, kui sama isik on halduskohtule juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning selle kohta on jõustunud kohtumäärus menetluse lõpetamise kohta.
11.Kuna käesoleval juhul kuulub menetlus lõpetamisele HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, siis tuleb kaebajale tagastada tasutud riigilõiv summas 15 eurot. Kaebaja on tasunud 23.12.2016 riigilõivu kaebuselt 15 eurot (Merike Kits kaudu) Rahandusministeeriumi arveldusarvele. Tasutud riigilõiv kuulub kaebajale tagastamisele HKMS § 104 lg 5 p 4 alusel ja seda vastustajalt välja ei mõisteta.
12.Riigilõiv summas 15 eurot tagastatakse Heiti Kitse vanglasisese isikuarve arveldusarvele Rahandusministeerium nr EE932200221023778606, EE891010220034796011, EE701700017001577198 või EE403300333416110002 viitenumbriga 10588000865184 selgitusega: Heiti Kits Leho p. 06.11.1980, pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist.
II
13.Kohus tõlgendab, et kaebaja 02.03.2017 pöördumise näol on tegemist kaebusest loobumise avaldusega 21.10.2016 käskkirja nr 6-3/356 osas halduskohtumenetluse seadustiku § 152 lg 1 p-i 3 alusel.
14.HKMS § 152 lg 1 p 3 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse, kui ta võtab kaebusest loobumise vastu. Kohtu hinnangul on H. Kitse kaebusest loobumine kooskõlas tema tahtega ega riku vastustaja või kolmandate isikute õigusi. H. Kits on teadlik kaebusest loobumise tagajärgedest. Sellest tulenevalt ja juhindudes HKMS § 152 lg 1 p-st 3 ja § 155 lg-st 4, võtab kohus H. Kitse kaebusest loobumise vastu käskkirja 21.10.2016 nr 6-3/356 osas ning lõpetab haldusasjas nr 3-16-2315 menetluse selle käskkirja kohta.
15.Kohus selgitab täiendavalt, et vastavalt HKMS § 43 lg 1 p-le 2, menetluse lõpetamise korral ei ole samas asjas halduskohtule kaebuse esitamine lubatud.
16.HKMS § 108 lg 7 lause 1 kohaselt kannab menetluskulud kaebaja, kes loobub kaebusest. Kuna Tartu Vanglal ei ole praeguse asjaga seoses tekkinud menetluskulusid, mille väljamõistmist ta kaebajalt sooviks, jätab kohus kaebaja ja vastustaja võimalikud menetluskulud nende endi kanda. III
17.Kaebaja on 03.03.2017 Tartu Halduskohtule laekunud taotluses märkinud, et soovib võimalusel saada koopiaid kõikidest tema poolt saadetud taotlustest ja muudest materjalidest.
18.HKMS § 88 lg 1 kohaselt on menetlusosalisel õigus saada toimikus olevatest menetlusdokumentidest ärakirju. HKMS § 88 lg 2 esimene lause lubab seda õigust piirata HKMS § 79 lg-s 1 loetletud alustel. Vastavaid aluseid praegusel juhul ei esine. Lisaks osutatud piirangutele on Riigikohtu halduskolleegium leidnud, et ka HKMS § 28 lg 2, mille kohaselt ei luba kohus menetlusosalisel oma õigusi kuritarvitada, piirab menetlusosalise õigust saada menetlusdokumentidest ärakirju (8. septembri 2015. a määrus kohtuasjas nr 3-7-1-502-15). Viidatud määruses selgitas kolleegium: „Koopiate tegemise ja saatmisega kaasnevate kulude jätmine riigi kanda peab olema õiguste kaitse seisukohast vajalik. [---] Õigus ärakirja saada on piiratud, kui vajadus selleks puudub või on sedavõrd väike, et taotlust võib ilmselgelt pidada pahatahtlikuks või läbimõtlematuks. Menetlusosalisel puudub üldjuhul põhjendatud vajadus saada ärakirju tema enda poolt kohtule esitatud menetlusdokumendist. Niisuguse dokumendi sisu on isikule teada ning tal on reeglina enne dokumendi kohtule esitamist võimalik teha sellest omale ärakiri.“
19.Kaebaja soovis ärakirja tema enda poolt kohtule esitatud kaebusest ja muudest materjalidest. Kaebaja enda koostatud dokumentide sisu on talle teada ning tal oli enne selle kohtule esitamist võimalik teha endale näiteks käsikirjaline ärakiri või lühikokkuvõte. Seetõttu puudub kaebajal ilmselgelt põhjendatud vajadus enda õiguste kaitseks eelmainitud kaebusest ärakirja saada. Kohus jätab kaebaja taotluse kõikidest tema enda poolt saadetud taotlustest rahuldamata ja väljastab kaebajale vaid halduskohtu toimiku leheküljed 4, 6-7 ja 20.
20.Eelnevalt osutatud määruses selgitas Riigikohtu halduskolleegium ka seda, et menetlusdokumendist ärakirja väljastamise taotluse rahuldamata jätmise määrus ei ole edasikaevatav.