lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-17-369/9

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 06.03.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-17-369/9
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Erimenetlus
Kuulutamise aeg
06.03.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
990
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Oliver Kask ja Ruth Plaks

Määruse tegemise aeg ja koht

06.03.2017, Tallinn

Haldusasja number

3-17-369 AN taotlus Tallinna Vangla 08.02.2017 käskkirja nr 52/117 täitmise peatamiseks esialgse õiguskaitse korras Taotleja – AN Vastustaja – Tallinna Vangla

Haldusasi Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 17.02.2017 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

AN määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta AN määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 17.02.2017 määrus haldusasjas nr 3-17-369 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale ei saa esitada määruskaebust (HKMS § 252 lg 7 ls 2).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Tallinna Vangla valvur JA 17.01.2017 ettekandes nr 139 fikseeriti, et AN keeldus 17.01.2017 kella 19.30 ajal tõusmast voodist ja seismast voodi kõrvale. Kirjalikes selgitustes väidab AN, et ta on süüdi lavastatud, tema ei ole tegu toime pannud, ta käitus vastavalt juhistele ja viisakalt. AN hinnangul on menetleja tema suhtes vaenulik. AN-le tutvustati 07.02.2017 distsiplinaarmenetluse protokolli, millele ta esitas vastuväiteid 08.02.2017.
2.Tallinna Vangla 08.02.2017 käskkirjaga nr 5-2/117 karistati AN vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 rikkumise eest kartserisse paigutamisega viieks ööpäevaks. AN-l oli enne ettekande koostamist kuus kehtivat distsiplinaarkaristust ja kaks samaliigilist distsipliinirikkumist (korraldusele allumatus). eesmärgipärane ei ole määrata AN-le kergemat karistust kui eelmised, kuna talle ei ole kartserikaristus mõjunud.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
3.AN esitas 13.02.2017 Tallinna Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus peatada Tallinna Vangla 08.02.2017 käskkirja nr 5-2/117 täitmine.
4.Tallinna Vangla vaidles esialgse õiguskaitse kohaldamisele vastu. AN keeldus allumast vanglateenistujate seaduslikele korraldustele, s.o tõusta voodist ja seista voodi kõrval.

3-17-369 Meditsiiniosakonna arvamuse kohaselt ei esine AN tervislikke takistusi kartserikaristuse kandmiseks.

5.Tallinna Halduskohus jättis 17.02.2017 määrusega AN esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. AN ei ole taotluses selgesõnaliselt välja toonud, missugused pöördumatud tagajärjed kaasnevad talle käskkirja täitmisega. AN taotluses ja vaides väidetu ning Tallinna Vangla 15.02.2017 vastusega esitatud haldusmenetluse materjalid ei anna põhjust pidada esitatavat kaebust edukaks. AN suhtes on alustatud mitmeid distsiplinaarmenetlusi. Samas ei ole see seotud menetleja poolse kiusamise või pahatahtlikkusega, vaid sellega, et taotleja ei allu vanglateenistuse seaduslikele korraldustele. AN teavitati ettekande koostamisest ja talle anti võimalus selgituste andmiseks, millest ta loobus. Korraldused voodist välja tõusta ja voodi kõrvale seista on nõudmised, mis esitatakse kinnipeetavale isiklikult. Seega ei saanud AN keegi süüdi lavastada, sest see oleks eeldanud, et keegi teine lamas tema asemel voodis. Käskkirjaga määratud karistust ei saa pidada ebaproportsionaalseks. Distsiplinaarkaristuse täitmisele pööramisel ei ole oluline, kas isik juba viibib kartseris või mitte. Kinnipeetavat ei tohi küll hoida kartseris liiga kaua. Praegusel juhul puudub vastuolu inimväärikuse põhimõttega. Tallinna Vangla meditsiiniosakond ei ole tuvastanud, et AN tervislik seisund takistaks tal kartserikambris viibida. Asjaolu, et AN vanglaametniku korraldusele ei allunud, näitab tema üleolevat ja negatiivset suhtumist vanglasüsteemi. Sellest piisab, et määrata karistuseks kartserisse paigutamine viieks päevaks. Vanglal tuleb distsipliinirikkumistele reageerida, et isik ei saaks end karistamatult tunda. Kartserikaristuse täitmise peatamist ei saa nõuda ka pelgalt sellepärast, et kartseris oldud aeg läheneb maksimumile. Vastasel korral võib isik süüdimatult panna toime vangistust reguleerivate aktide rikkumisi. 08.02.2017 käskkirjade 5-2/118, 5-2/119 ja 5-2/121 proportsionaalsust hinnatakse eraldi. Ei saa välistada, et kõigi 08.02.2017 tehtud käskkirjade järjestikune kohaldamine on vastuolus inimväärikuse ja proportsionaalsuse põhimõttega.
6.AN esitas Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu 17.02.2017 määruse peale määruskaebuse, milles palub kohaldada esialgset õiguskaitset, millega peatada käskkirjade täitmine või kohustada Tallinna Vanglat voodi alla laskma ning kätte andma voodivarustus päevasel ajal. AN palub lähtuda liiga pikkade kartserikaristuste osas õiguskantsleri seisukohtadest. Taotleja on invaliid, ka peast.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7.AN maksejõetus on leidnud halduskohtu 17.02.2017 määruse resolutsiooni p-ga 1 tuvastamist. Ringkonnakohus jätkab AN-le HKMS § 114 lg 2 alusel menetlusabi andmist ja võtab määruskaebuse menetlusse.
8.Halduskohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Nõustudes halduskohtu määruse põhjendustega, ei pea ringkonnakohus vajalikuks neid HKMS § 201 lg-le 4 ja § 203 lg-le 2 tuginedes korrata.
9.Ringkonnakohus märgib, et kaevatava käskkirjaga ei ole otsustatud, millises järjekorras ning millise ajalise vahega pööratakse taotlejale määratud karistused täitmisele. Seega ei saa 2(3)

3-17-369 see küsimus olla praeguse kohtuasja, sh esialgse õiguskaitse menetluse esemeks. Praeguses asjas saab otsustada, kas esialgse õiguskaitse korras tuleks välistada 08.02.2017 käskkirja nr 5-2/117 täitmine üldse. Tuleb märkida, et AN on kaevatava käskkirjaga määratud distsiplinaarkaristuse tänaseks juba kandnud (19.02.2017–24.02.2017). Seega pole esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamine faktiliselt enam võimalik.

10.Õiguskantsler on 05.10.2016 kirjas nr 6-1/161019/1604041 Justiitsministeeriumile asunud seisukohale, et rahvusvaheliste soovituste kohaselt ei tohiks kinnipeetav olla üle 14 päeva järjest kartserirežiimil ning 14-päevasele kartseris viibimisele peab järgnema teatud mõistlik ajavahemik n-ö tavarežiimil, misjärel jätkab kinnipeetav kartseris karistuste kandmist. Ringkonnakohus selgitab, et olukorras, kus vangla on kinnitanud, et kinnipeetavale määratud distsiplinaarkaristused pööratakse täitmisele järgemööda, võimaldamata kinnipeetaval viibida vahepeal mõistliku aja jooksul n-ö tavarežiimil, on kinnipeetaval võimalik esitada vanglale vaie nõudega kohustada vanglat võimaldama viibida kartserikaristuste kandmise vahepeal nö tavarežiimil. Vaidemenetluse ajal saab taotleda halduskohtult esialgset õiguskaitset. Isegi kui tõlgendada VangS §-i 65 selliselt, et see ei võimalda vanglal kaalutlusõiguse alusel jätta karistuste kandmise vahele mõistlikke ajavahemikke, ei välista see esialgse õiguskaitse taotluse ja hiljem kaebuse rahuldamist, kuna säärane regulatsioon võib osutuda põhiseaduse vastaseks, mis tuleb jätta kohtuasja lahendamisel kohaldamata.
11.Haldusasjas nr 3-17-404 teavitas Tallinna Vangla 27.02.2017 halduskohut, et AN tervislikus seisundis ei esine meditsiiniosakonna hinnangul objektiivseid tervisekaebusi, mis ei võimaldaks AN-l kartserikaristust kanda või tingiksid kartserikaristuse kandmisele eritingimuste kohaldamise, ning AN-l puuduvad näidustused päevasel ajal voodi ja voodivarustuse kasutamiseks ka praegusel hetkel. Ringkonnakohus märgib, et Tallinna Vangla kodukorrast ja selle seletuskirjast tuleneb, et kartseris karistust kandval kinnipeetaval voodirežiimiks näidustuse olemasolu tuvastab arst tervishoiuteenuse osutamise käigus tulenevalt kinnipeetava tervislikule seisundile antud meditsiinilisest hinnangust. Arst otsustab kodukorra p-s 1.11.5 sätestatud tõendi väljastamise eraõigusliku suhte raames. Arst annab hinnangu abinõude kohta, mis tuleb võtta kinnipeetava haiguse ravimiseks, vaevuste leevendamiseks, tema tervise seisundi halvenemise või haiguse ägenemise ärahoidmiseks ning tervise taastamiseks. Arsti otsuse näol ei ole tegemist avalik-õigusliku otsustusega, vaid arsti kutsetegevuse raames osutatava ravi osaga ning seda vaatamata asjaolule, et vangla direktor on kodukorda kehtestades otsustanud teha arsti hinnangu järgimise vanglale siduvaks (vt Tallinna Ringkonnakohtu 29.03.2016 määrus haldusasjas nr 3-16-514). Seega saab AN selles osas oma õigusi kaitsta tsiviilkohtumenetluses.

(allkirjastatud digitaalselt) Oliver Kask

(allkirjastatud digitaalselt) Villem Lapimaa

(allkirjastatud digitaalselt) Ruth Plaks

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium