lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-17-352/2

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 09.03.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-17-352/2
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
09.03.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
946
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Janek Laidvee

Määruse tegemise aeg ja koht

9. märts 2017. a, Tallinn

Haldusasja number

3-17-352

Haldusasi

A.N.i kaebus Tallinna Vangla 09.02.2017 otsusele nr 5-15/17/51-2

Menetlusosalised

Kaebaja – A.N.

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

Tagastada kaebus ja menetlusabi taotlus läbivaatamatult.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib Tallinna Halduskohtu kaudu esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest (HKMS § 121 lg 4, § 203 lg 1 ja § 204 lg 2).

ASJAOLUD

1.Tallinna Vanglas registreeriti 29.01.2017 A.N.i pöördumine menetleja taandamiseks tema suhtes 29.01.2017 ettekande nr 292 alusel algatatud distsiplinaarmenetlusest (loendusel puudus nimesilt). A.N. taotles menetleja taandamist põhjusel, et too olevat tema suhtes negatiivselt meelestatud. Tallinna Vangla direktor tagastas 02.02.2017 vastusega nr 5-8/17/2487-2 A.N.i taotluse, kuna A.N.i suhtes ei ole 29.01.2017 ettekande alusel distsiplinaarmenetlust algatatud.
2.A.N. esitas 02.02.2017 vastusele nr 5-8/17/2487-2 vaide, mis tagastati 09.02.2017 otsusega nr 5-15/17/51-2. A.N. leidis, et menetleja on asjast huvitatud isik, kes on tema endine kannatanu ja vihavaenlane, kellega ta ei ole oktoobrist 2016 sõnagi vahetanud. Tallinna Vangla vastuse kohaselt ei ole juhtunu suhtes distsiplinaarmenetlust algatatud. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 72 lg 2 kohaselt vaidlustatakse haldusmenetluse toiming koos haldusaktiga. Taandamistaotluse näol on tegemist menetlustoiminguga, mis ei muuda iseseisvalt vaide esitaja õigusi ega kohustusi. Menetleja taandamata jätmine saab mõjutada vaide esitaja õigusi juhul, kui talle määratakse käskkirjaga distsiplinaarkaristus ja taandamata jätmine toob kaasa karistuse ebaõige määramise. A.N. saab enda õigusi kaitsta, esitades vastuväite menetleja taandamata jätmise kohta distsiplinaarmenetluses tehtava haldusakti vaidlustamisel.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
3.Tallinna Halduskohtusse saabus 13.02.2017 A.N.i määruskaebusena pealkirjastatud avaldus, milles ta vaidlustab Tallinna Vangla 09.02.2017 vaideotsust nr 5-15/17/51-2. Avalduses on järgmised taotlused: 1) tunnistada vastustajaks Tallinna Vangla; 2) tühistada vaideotsus; 3) kohustada vanglat tegema vaides ja taotluses soovitut; 4) vabastada riigilõivust, kuna raha pole ega tule. Määruskaebuse eesmärgina on A.N. märkinud preventiivse, otsuse ÜRO-le ja EIK-ile, saada soovitu.

3-17-352

KOHTU PÕHJENDUSED

4.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 2 lg 4 teise lause kohaselt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Lähtudes kohtule esitatud kaebusest ja sellele lisatud Tallinna Vangla otsusest, mõistab kohus kaebaja eesmärki selliselt, et kaebaja soovis vanglale esitatud taotluses tema suhtes 29.01.2017 ettekande nr 292 alusel algatatud distsiplinaarmenetlustest taandada menetlejat. Seda eesmärki ei aita saavuta tühistamisnõue, vaid kohustamisnõue.
5.HKMS § 120 lg 1 p-de 3 ja 8 kohaselt tuleb kaebuse saanud alluvusjärgsel kohtul kontrollida, kas selles on esitatud kaebuse eesmärgi saavutamiseks sobivad ja vajalikud nõuded ning kas esineb aluseid kaebuse käiguta jätmiseks või tagastamiseks. Kaebuse tagastamise alused on sätestatud HKMS §-is 121. Kaebuse saab menetlusse võtta siis, kui selliseid aluseid ei esine (HKMS § 120 lg 2).
6.Kohus leiab, et kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. Menetleja taandamist aitab saavutada kohustamisnõue. VangS § 11 lg 5 kohaselt tuleb kohustamisnõude esitamisel läbida kohtueelne menetlus. Kohtueelne menetlus loetakse läbituks, kui vaie tagastatakse, v.a juhul, kui vaie tagastatakse põhjusel, et vaides ei kõrvaldata tähtaegselt puudusi või vaie esitatakse mittetähtaegselt, vaie rahuldatakse osaliselt või jäetakse tähtaegselt lahendamata. Praegu on kaebaja kohtueelse menetluse läbinud. Kaebaja on esitanud kohtule 09.02.2017 vaideotsuse nr 5-15/17/51-2. Kaebaja on nõudnud menetleja taandamist distsiplinaarasja menetlusest. Kuivõrd Tallinna Vangla 09.02.2017 otsuse nr 5-15/17/51-2 kohaselt ei ole 29.01.2017 ettekande nr 292 alusel distsiplinaarmenetlust algatatud, ei saa kaebaja õigused olla riivatud, mistõttu tuleb kaebus tagastada. Kohus märgib täiendavalt, et kohtupraktika kohaselt on distsiplinaarmenetluses menetleja taandamiseks esitatud taotluse lahendamine distsiplinaarmenetluse toiming (RKHKo 21.10.2010 otsus asjas nr 3-3-1-56-10, p 12). HKMS § 45 lg 3 kohaselt võib menetlustoimingu peale ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise. Ka kohtupraktikas ei ole menetlustoimingute iseseisev vaidlustamine reeglina lubatud (RKHKo 18.02.2002 otsus asjas nr 3-3-1-8-02, p 5; 19.03.2014 otsus asjas nr 3-3-1-73-13, p 15), välja arvatud, kui selline õigus tuleneb seadusest või kui seda õigustavad menetlusökonoomia kaalutlused, seda eelkõige juhul, kui tegemist on sedavõrd olulise ja ilmse menetlusveaga, mis juba menetluse käigus võimaldab jõuda järeldusele, et sellise menetluse tulemusena antav lõplik haldusakt ei saa olla sisuliselt õiguspärane või kui menetlustoiming rikub isiku õigusi sõltumata menetluse lõpptulemusest (RKHKo 21.06.2010 otsus asjas nr 3-3-1-39-10). Distsiplinaarmenetleja taandamisest keeldumine ei kujuta endast menetlustoimingut, mille õigusvastasus mõjutaks tingimata menetluse lõpptulemust. Nimelt on karistuse määrajal VangS § 64 lg-st 3 tulenevalt otsustamisel kaalumisruum ning menetlust läbi viinud ametniku seisukoht ei ole talle siduv (RKHKo 21.10.2010 otsus asjas nr 3-3-1-56-10, p 14). Kohus möönab, et vanglate praktika kohaselt viivad distsiplinaarmenetlust läbi ja määravad karistuse samad ametnikud. Samas ei tähenda menetleja ja karistuse määraja kokkulangemine tingimata, et inspektor-kontaktisik oleks isiklikult huvitatud asja lahendist või tekitaks muud asjaolud kahtlust tema erapooletuses HMS § 10 lg 1 punkti 4 mõistes. Kaebaja peab lõpliku haldusakti vaidlustamisel tõendama asjaolusid, mis viitavad menetleja erapoolikusele. Kohus kontrollib

2(3)

3-17-352 haldusakti õiguspärasust reeglina järelkontrolli raames ega saa sekkuda haldusorgani otsustusruumi enne haldusakti andmist. Kaebaja saab oma õigusi kaitsta, sh esitada vastuväited menetleja taandamata jätmise kohta, distsiplinaarmenetluses tehtava lõpliku haldusakti, s.o distsiplinaarmenetluse käskkirja vaidlustamisel. Vaide rahuldamata jätmise korral saab kaebaja pöörduda tühistamiskaebusega halduskohtusse. Siis saab kohus muu hulgas hinnata A.N.i väiteid menetleja taandamata jätmise ja tema võimaliku erapoolikuse kohta. Kuivõrd esinesid kaebuse tagastamise alused, ei pidanud kohus vajalikuks küsida Tallinna Vanglalt haldus- ja vaidemenetluse materjale. Sellegipoolest märgib kohus, et kaebaja on temaga seotud teistes kohtumenetlustes vaidlustanud käskkirju (3-16-974, 3-16-1081, 3-161682, 3-16-1934, 3-16-1937, 3-16-1939, 3-16-1940, 3-17-225) ning nõudnud ka käskkirjade täitmise peatamist (näiteks haldusasjades nr 3-17-349, 3-17-369, 3-17-370, 3-17-372, 3-17-373, 3-17-405), mistõttu ei ole kahtlust, et ta oskab enda õiguste eest seista. Kuna kaebus kuulub tagastamisele, ei pea kohus lahendama menetlusabi taotlust.

7.HKMS § 43 lg 2 järgi ei võta kaebuse tagastamine kaebajalt õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

(allkirjastatud digitaalselt) Janek Laidvee Kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium