X kaebus Tartu Vangla vastu läbiotsimistega tekitatud mittevaralise kahju summas 5 000 eurot hüvitamise nõudes
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Tartu Vangla, volitatud esindaja Tiiu Miller
Asja läbi vaatamine
18. jaanuar 2017, kohtuistung
Resolutsioon
1.Jätta X kaebus läbi vaatamata 16.10.2015, 20.10.2015, 24.10.2015. 31.10.2015, 03. – 05.11.2015, 11.11.2015, 14.11.2015, 18.11.2015, 20.11.2015, 24.11.2015, 01. – 02.12.2015, 18. – 19.12.2015, 24.12.2015, 28.12.2015 ja 30.12.2015 läbiotsimistega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõudes.
2.Jätta X kaebus haldusasjas nr 3-15-3238 ülejäänud osas rahuldamata.
3.Jätta kaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv Eesti Vabariigi kanda.
4.Vastustaja menetluskulud jätta tema enda kanda.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 22. märts 2017. a. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
1.Kaebaja X viibis vangistuses alates 27.01.2014. a Eesti vanglates ja Tartu Vanglas viimati alates 15.04.2015. a kuni 22.01.2016. a, mil ta vabanes seoses temale mõistetud karistuse ära kandmisega.
2.X esitas 14.10.2015. a Justiitsministeeriumile vaide ja kahju hüvitamise nõude (tl 54–61), mis on suunatud lahendamiseks Tartu Vanglale ja jäeti rahuldamata Tartu Vangla 14.12.2015. a kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise otsusega nr 1-13/286-2 (tl 62–63).
3.30.12.2015. a laekus Tartu Halduskohtule Xu kaebus (tl 1–14) 2015. aastal vanglas teostatud täielike läbiotsimistega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kaebaja pidas oma õigusi rikkuvaks ka Tartu Vangla direktori 14.12.2015. a otsust nr 1-13-/286, millega jäeti kahju hüvitamise taotlus rahuldamata. Kohtuistungil täpsustatuna (tl 164 p) taotles kaebaja lõppkokkuvõttes kaebuse lisas (tl 16) loetletud 07.10.2015. a – 30.12.2015. a toimunud väärikust alandavate täielike läbiotsimistega tekitatud mittevaralise kahju summas 5 000 eurot hüvitamist.
4.Tartu Vangla vaidles 15.02.2016. a vastuses (tl 50–52) kaebusele vastu. Kohtuistungil avaldas vastustaja esindaja (tl 165 p), et seoses kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmisega kaebaja poolt tuleb kaebus 16.10.2015. a – 30.12.2015. a toimunud läbiotsimistega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõudes jätta läbi vaatamata ja muus osas rahuldamata. Kaebaja nõue
5.Kohtuistungil kokku võetuna peab kaebaja vangla poolt teostatud ja kaebuse lisas loetletud kuupäevadel täielikke läbiotsimisi väärikust alandavaks ebainimlikuks kohtlemiseks, kuna läbiotsimiste käigus pidi kaebaja kükitama ja sügavalt ette kummradades tuharad lahti tõmbama. Kaebaja väärikust alandasid läbiotsijate (valvuri ja praktikandi) pilgud ja muigamised, mis võisid olla tingitud kaebaja kehalisest iseärasusest. Täieliku läbiotsimise oleks pidanud läbi viima meditsiiniosakonna töötajad, mida kaebaja läbiotsijatelt ka nõudis. Vangla läbiotsimise juhend ei saa olla õigustuseks ebainimlikule kohtlemisele läbiotsimistel. Kaebajal ei ole konkreetseid etteheiteid ühelegi kaebuse lisas nimetatud ametnikule seoses nende poolt toimetatud läbiotsimisega. Kaebaja väärikust on alandanud vanglateenistuse ametnik Madis Lind, kes karistas kaebajat vanglas seoses läbiotsimisega antud korralduste täitmata jätmise eest. Kohtu seisukoht
6.Halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 151, mis sätestab kaebuse läbi vaatamata jätmise alused, sätestab 1. lõike punktis 1, et kohus peab jätma kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad käesoleva seadustiku § 121 lõikes 1 sätestatud asjaolud. HKMS § 121 lg 1 p 4 kohaselt kuulub kaebus selle esitajale tagastamisele, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 8 kohaselt, vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud.
7.Kohtuistungil asus vastustaja esindaja seisukohale, et kaebus tuleb pärast 13.10.2015. a toimunud läbiotsimistega väidetavalt tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõudes jätta läbi vaatamata, kuna kaebajal on selles osas kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata. Kaebaja arvates on menetlus läbitud.
8.Käesolevas asjas ei ole halduskohtule esitatud tõendeid selle kohta, et kaebaja on esitanud vanglale 16. oktoobrist kuni 30. detsembrini 2015. a toimunud kahekümne läbiotsimisega tekitatud kahju hüvitamise taotluse. Kohus kontrollis ka kohtute infosüsteemist kaebaja Xu poolt Tartu Halduskohtule esitatud teisi kaebusi. Ka nendes menetlustes ei esinenud tõendeid kaebaja poolt vanglale kahju hüvitamise taotluse esitamise kohta. Seega tuleb kaebus selles osas jätta läbi vaatamata (HKMS § 121 lg 1 p 4, § 151 lg 1 p 1, VangS § 11 lg 8).
9.Poolte vahel on halduskohtu menetlusse jäävas kaebuses vaidlus 07.10.2015. a ja 13.10.2015. a toimunud täieliku läbiotsimisega kaebaja väärikuse alandamise üle, kusjuures kaebaja peab läbiotsimisi lausa ebainimlikuks kohtlemiseks.
10.VangS § 68 lg 1 kohaselt on vanglaametnikul õigus teostada kinnipeetava läbiotsimist, tema isiklike asjade, elu- ja olmeruumide, samuti teiste ruumide ja territooriumi läbiotsimist keelatud esemete ja ainete avastamiseks. Kinnipeetava läbiotsimist teostavad temaga samast soost isikud.
11.Vastuseks pooltele osundab halduskohus, et nõustub Riigikohtu halduskolleegiumi 17. oktoobri 2012 otsusele kohtuasjas nr 3-3-1-32-12 riigikohtunik Tõnu Antoni eriarvamuses esitatud seisukohaga, mille kohaselt alastiläbiotsimise või täieliku läbiotsimise puhul lasub tõendamiskoormus sellise toimingu nõuetekohase läbiviimise osas vangla administratsioonil, mitte kinnipeetaval.
12.Seoses praktikandi osalemisega kaebaja alastiläbiotsimistel osundab kohus sama kohtuasja otsuse punktile 10, milles nenditi, et kui läbiotsitud isik on meessoost ja vaidlust ei ole selles, et kaebaja läbiotsimist teostasid temaga samast soost, s.o meessoost vanglaametnikud, siis ei ole kaebaja õigusi ei rikutud sellega, et teda otsisid läbi kaks samast soost vanglaametnikku. Nimelt nentis Riigikohus, et vangistusseadus ei sätesta, mitu samast soost isikut võib kinnipeetavat läbi otsida. Seetõttu ei ole keelatud isiku läbiotsimine ka kahe samast soost vanglaametniku juuresolekul. Halduskohus on seisukohal, et sama põhimõte kehtib ka praktikandi osalemisele kaebaja läbiotsimistel, kuna arvestades vangla üldisi julgeolekunõudeid, ei ole mõeldav ja eluliselt usutav, et vanglateenistujaks õppiv isik saaks kuidagi negatiivselt mõjutada kinnipeetavate läbiotsimisi, või et tal oleks võimalik pilgu või žestiga kinnipeetavat alandada. Vastav tegevus viiks tema praktika ebaõnnestumisele ja suure tõenäosusega tema õpingute lõppemisele akadeemias.
13.Kaebaja kohtuistungil antud selgituste kohaselt ei ole tal sisulisi etteheiteid nimetatud kuupäevadel teenistuses olnud vanglateenistujate Toivo Kolberi ja Gabriel Gisari tegevusele. Kohtule esitatud tõendite kohaselt ei ole kaebaja nimetatud vanglateenistuja T. Lind vaidlusalustes läbiotsimistes ja otsustusprotsessis osalenud, mistõttu jätab kohus kaebaja vastavad etteheited tähelepanuta.
14.VangS § 68 lg-st 4 tulenevast volitusnormist justiitsministri poolt kehtestatud määruse nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas“ § 32 p 5 kohaselt on kinnipeetava läbiotsimine vanglasisesel saatmisel kohustuslik. Kaebuse lisa (tl 16) kohaselt toimusid vaidlusalustel päevadel läbiotsimised jalutuskäigult tulles.
15.Arvestades kaebaja suhtes teostatud läbiotsimistega tema privaatsfääri sekkumise intensiivsust (kinnipeetav pidi aluspüksid alla laskma, tegema kükke ja sügavalt kummardama, näitama valvuritele kubeme ja pärakupiirkonda), tuleb lugeda tema läbiotsimised (nn alastiläbiotsimine) täielikuks läbiotsimiseks. Kohtupraktikas on valitsevaks seisukoht, mille kohaselt peab toimetama isiku täielikku läbiotsimist kohas, kus on tagatud isiku privaatsus. Kaebaja ei ole vaidlustanud seda, et käesoleval juhtumil toimusid tema läbiotsimised privaatselt, kuna ta ei osunda võimalusele, et lisaks vanglateenistuse ametnikele oleks kellegi kõrvalise võimalikud pilgud teda häirinud.
16.Riigivastutuse seaduse § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist muu hulgas süüliselt väärikuse alandamise ja eraelu puutumatuse rikkumise korral. Halduskohus on seisukohal, et kuna käesoleval juhtumil kinnipeetava läbiotsimisel tema privaatsust sellest aspektist ei rikutud, siis ei alandanud vastustaja kinnipeetava väärikust.
17.Halduskohus peab vajalikuks kaebajale täiendavalt osundada, et PS § 25 kohaselt on igaühel õigus nõuda õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamist. Avalikõiguslike ülesannete täitmisel tekitatud kahju hüvitamise alused on sätestatud riigivastutuse seaduses (RVastS). RVastS § 7 lg 1 kohaselt peavad kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks olema täidetud järgmised tingimused: 1) avaliku võimu kandja õigusvastane tegu avalikõiguslikus suhtes; 2) isiku subjektiivsete õiguste rikkumine; 3) kahju tekitamine; 4) põhjuslik seos õigusvastase teo ja kahju tekkimise vahel; 5) esmaste õiguskaitsevahendite ammendatus. RVastS § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral.
18.Vaidlust ei ole selles, et vastustaja (Tartu Vangla) on avaliku võimu kandja, kes täidab talle seadusest tulenevat avalik-õiguslikku ülesannet (vangistuse täideviimine). Seega tuleb võtta seisukoht küsimuses, kas vangla tegevus 7. oktoobril ja 13. oktoobril 2015. a kaebaja täielikul läbiotsimisel oli õigusvastane teistel kaebaja nimetatud põhjustel ning kas see annab aluse kahjuhüvitise väljamõistmiseks.
19.Eelpool osundatud määruse nr 44 § 31 lg 1 ls 1 kohaselt on vanglateenistuse ametnikul õigus vanglas viibiv isik koos asjadega läbi otsida. Eeltoodust tulenevalt on vanglaametnikel seadusest tulenev õigus teostada keelatud esemete leidmise eesmärgil kinnipeetavate läbiotsimisi. Kohus leiab, et läbiotsimisi iseenesest ei saa pidada alandavaks tegevuseks. Kinnipeetavad peavad vangla julgeoleku huvides taluma eesmärgipäraseid läbiotsimisi ja nende tagajärgi (vt Riigikohtu 06.09.2007 määrus nr 3-3-1-40-07, p 12). Samas tuleb läbiotsimisi läbi viies arvestada VangS § 41lg-ga 1, mille kohaselt tuleb kinnipeetavat kohelda viisil, mis austab tema inimväärikust ning kindlustab, et karistuse kandmine ei põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas kinnipidamisega. Väärikust alandava kohtlemise või karistamise keelu sätestavad PS § 18 ja EIÕK art 3. PS § 18 kohaselt ei või kedagi piinata, julmalt või väärikust alandavalt kohelda ega karistada. EIÕK art 3 järgi ei või kedagi piinata ega ebainimlikult või alandavalt kohelda ega karistada. Õiguse eraelu puutumatusele näevad ette PS § 26 ja EIÕK art 8. PS § 26 kohaselt on igaühel õigus perekonnaja eraelu puutumatusele. Riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud ei tohi kellegi perekonna- ega eraellu sekkuda muidu, kui seaduses sätestatud juhtudel ja korras tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks. EIÕK art 8 p 1 sätestab, et igaühel on õigus sellele, et austataks tema era- ja perekonnaelu ja kodu ning sõnumite saladust. Art 8 p 2 kohaselt ei sekku ametivõimud selle õiguse kasutamisse muidu, kui kooskõlas seadusega ja kui see on demokraatlikus ühiskonnas vajalik riigi julgeoleku, ühiskondliku turvalisuse või riigi majandusliku heaolu huvides, korratuse või kuriteo ärahoidmiseks, tervise või kõlbluse või kaasinimeste õiguste ja vabaduste kaitseks.
20.Kohtu hinnangul viidi kaebaja läbiotsimised läbi kooskõlas VangS § 41lg-ga 1 ja § 68 lgga 1, määruse nr 44 § 32 p-ga 5 ning olid seega õiguspärased. Kohus on seisukohal, et kaebaja poolt kohtuistungil kirjeldatud kehaline iseärasus on antud lähtudes kaebaja subjektiivsest hinnangust ja kohus ei pea eluliselt usutavaks, et taoline asjaolu sai tekitada vanglateenistuse ametnikes ebatervet huvi kaebaja läbiotsimiste vastu, mida kaebaja on väitnud menetlusdokumentides. Kuna kaebaja kirjelduste kohaselt toimusid tema läbiotsimised kahe meessoost isiku poolt, siis ei ole eluliselt usutav, et nad mõlemad juhtusid samaaegselt olema nn seksuaalvähemustesse kuulujateks, mida kahtlustab kaebaja ja et see asjaolu oleks saanud mõjutada nende reageeringuid kaebaja läbiotsimiste ajal. Kohus nõustub vastustaja käsitlusega, et sigarettide näol on tegemist vangla julgeolekut ohustavate esemetega (oht tulekahju põhjustamiseks, sigarettide vahetamisel muude esemete vastu võib tekitada kinnipeetavate vahel võlasuhteid ja konflikte). Asjaolu, et kaebaja juurest ei leitud kahelt jalutuskäigult tulles keelatud esemeid, ei oma tähtsust, kuna pisteliste läbiotsimiste eesmärgiks on mh ennetada
lubamatute esemete (sh sigarettide) levikut. Asja materjalide kohaselt (tl 64–94) on kaebajal varasemalt olnud probleeme õiguskorraga vanglas. Kaebajat on läbi otsitud jalutuskäikudelt tulles sisuliselt nädalase vahega, kui arvestada, et nendes osakondades viibis sel ajal vähemalt 60 kinnipeetavat, kus kaebajat hoiti, siis ei viita miski ka rutiinseks muutunud või kaebaja isikust tingitud pahatahtlikele läbiotsimistele kaebaja suhtes.
21.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna vanglateenistuse ametnikul oli õigus teostada kaebaja täielikku läbiotsimist lahti riietumisega, siis oli meetme vajalikkus kord nädalas ka põhjendatud. Kaebaja kirjalikud tõendid vanglas 2016. aastal läbiotsimiste toimetamiste kohta, ei veena kohut seisukoha muutmiseks, kuna kaebaja poolt oluliseks peetud blogipostitus kajastab blogipidajast isiku subjektiivset negatiivset suhtumist õiguskorda vanglas ja seda oluliselt laiemas küsimuste ringis, kui kaebajale osaks saanud kord nädalas toimunud läbiotsimine suitsetava kinnipeetava suhtes, kel on varasemalt olnud probleeme tema kambrist leitud keelatud sigarettidega, mille leidmist kambrist kaebaja kohtuistungil ei eita arutledes küll süü küsimuse tõendatuse üle.
22.Kohus peab vajalikuks vastuseks kaebusele rõhutada, et EIK on tuvastanud EIÕK art 3 rikkumise juhul, kui läbiotsimisi on viidud läbi naisametnike juuresolekul (EIK 24.07.2001, 44558/98, Valasinas vs. Leedu) või ametnike juuresolekul, kes alandasid kinnipeetavat verbaalselt (EIK 15.02.2002, 25196/94, Iwanczuk vs. Poola). Kaebaja ei ole väitnud, et meessoost vanglateenistuse ametnikud või praktikant oleks teda verbaalselt alandanud. Samuti on EIK leidnud, et EIÕK art 3 rikkumisega võib olla tegemist siis, kui läbiotsimistel puudub igasugune seos vangla julgeoleku tagamise, korrarikkumiste või kuritegude ennetamisega (EIK 15.02.2002, 25196/94, Iwanczuk vs. Poola). Praeguses asjas ei nähtu kaebaja kohtuistungil antud seletusest, et kaebaja osas oleks lahti riietumisega läbiotsimisele lisandunud muid tegevusi, mida EIK on pidanud täieliku läbiotsimisega seonduvalt inimväärikust alandavaks ja EIÕK art 3 rikkumiseks.
23.Kohtu veendumusel ei ole vastustaja rikkunud kaebaja õigust privaatsusele ega alandanud tema inimväärikust. Viited võimalikule ebainimlikuks kohtlemiseks kvalifitseeruvale tegevusele puuduvad täielikult. Kuigi täielik läbiotsimine võib põhjustada kinnipeetavale ebamugavusi, on tegemist vajaliku ja efektiivse meetmega, et vältida keelatud esemete ja ainete sattumist vangla eluosakonda. Tegude toimepanemine, mis annavad aluse seaduslikuks vabaduse võtmiseks ja vanglakaristus kui selline, toob paratamatult kaasa olukordi, mis ei pruugi olla kinnipeetavale meelepärased ning kujutavad sekkumist põhiõigustesse, kuid oma eesmärgist lähtudes on vajalikud vangistuse eesmärkide saavutamiseks. Praegusel juhul ei ole kohtu hinnangul kaebaja õigusi riivatud enam kui läbiotsimisega paratamatult kaasnev ebamugavus.
24.Kaebaja on väitnud, et tal tuli läbiotsimise käigus kükitada ja sügavalt ette kummarduda. Keelatud esemete otsimiseks teostatava läbiotsimise käigus ei saa iseenesest lugeda nimetatud korraldusi õigusvastaseks, kui see võimaldab efektiivselt kontrollida keelatud esemete peitmist kehaõõnsustesse.
25.Eeltoodud põhjustel ei ole vastustaja kaebaja täielikul läbiotsimisel käitunud õigusvastaselt ning seega ei ole kahju hüvitamise eeldused täidetud ja kaebus jääb rahuldamata. 26.Seoses kaebuse rahuldamata jätmisega jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda ja kaebuse esitamisel tasumisele kuuluma pidanud riigilõiv riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Roby Koik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.