FT kaebus Tallinna Vangla kinnipidamistingimustega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – FT Vastustaja – Tallinna Vangla, esindaja Ave Kasvandik
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 03.03.2016 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
FT ja Tallinna Vangla apellatsioonkaebused
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tallinna Vangla apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Rahuldada FT apellatsioonkaebus osaliselt.
3.Muuta Tallinna Halduskohtu 3. märtsi 2016. a otsuse haldusasjas nr 3-14-52473 resolutsiooni punkti 2 ja mõista Tallinna Vanglalt FT kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis 800 (kaheksasada) eurot. Muuta halduskohtu otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.
4.Tühistada Tallinna Halduskohtu 3. märtsi 2016. a otsuse haldusasjas nr 3-14-52473 resolutsiooni punkt 4. Muus osas jätta halduskohtu otsus muutmata.
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 10.03.2017, välja arvatud halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).
3-14-52473 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.FT esitas 16.10.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla vastu 35 000 euro suuruse mittevaralise kahju hüvitamiseks ajavahemike 02.07.2004-22.12.2004, 12.01.200518.01.2005, 04.01.2007-29.04.2009, 22.04.2010-16.08.2011, 03.04.2012-16.10.2013 ja perioodi alates 06.05.2014 eest, mil ta oli sunnitud viibima Tallinna Vanglas kambrites, kus vaba põrandapinda ühe kinnipeetava kohta oli vähem kui 3m2.
2.Tallinna Halduskohus luges 22.01.2015 määrusega hüvitamiskaebuse kuni 08.08.2011 mittetähtaegseks ja jättis kaebetähtaja ennistamata.
3.Tallinna Ringkonnakohus jättis 30.06.2015 määrusega FT kaebuse kuni 08.08.2011 (k.a) tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks läbi vaatamata. Ringkonnakohtu lahend jõustus 01.10.2015.
4.Tallinna Halduskohus rahuldas 03.03.2016 otsusega kaebuse osaliselt (p 1), mõistes FT kasuks välja 110 euro suuruse mittevaralise kahju hüvitise (p 2). Muus osas jättis halduskohus kaebuse rahuldamata (p 3). Kohus arvestas kambri kogupindalaga, mis hõlmab ka tualettruumi ja mööblialust pinda. Asjassepuutuval 628 päeval ei olnud kaebajale kunagi tagatud vähem kui 2,5 m2 isiklikku põrandapinda, kuid 116 päeval oli kaebajale tagatud täpselt 2,5 m2 isiklikku põrandapinda. 606 päeval oli kaebaja suletud osakonnas ja sellest 300 päeval oli kaebaja isiklik kambripind väiksem kui 3 m2. 22 päeval viibis kaebaja avatud osakonnas, kus temale oli tagatud pidevalt isiklikku kambripinda üle 3 m2 (vahemikus 4,19 m2–5,86 m2). Ajal, mil kaebajale oli tagatud vähemalt 3 m2 isiklikku põrandapinda, kaebaja õigusi ei rikutud. Puudusid asjaolud, mis koos kambripinna väiksusega oleksid põhjustanud inimväärikust alandava kohtlemise. Suletud osakonnas ei hoitud kaebajat asjassepuutuval 300 päeval järjest alla 3 m2 isikliku põrandapinnaga kambris: pikim selline periood oli 51 päeva. Kaebajale oli 300 päeval, mil temale oli tagatud vähem kui 3 m2 isiklikku põrandapinda, lubatud tunnine jalutuskäik. Kaebaja osales lühiajaliselt suitsetamisest loobumise nõustamisel ja temale olid tagatud lühiajalised kokkusaamised lähedastega. Need asjaolud küll leevendasid kinnipidamistingimusi suletud osakonnas, kuid arvestades ebapiisaval põrandapinnal viibimise kogukestust, ei olnud piisavad selleks, et välistada kinnipidamistingimuste õigusvastasust. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
5.Tallinna Vangla palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ja lõpetada asja menetlus või alternatiivselt jätta uue otsusega kaebus täies ulatuses rahuldamata. Kaebust ei esitatud tähtaegselt. Kohus on võtnud selle ebaõigesti menetlusse. Kuna kaebaja on jätnud tõhusamad õiguskaitsevahendid kasutamata, puudub tal õigus nõuda kahju hüvitamist. Halduskohus on põhjendamatult mõistnud kaebaja kasuks välja hüvitise 110 eurot.
2(4)
3-14-52473
6.FT vaidleb vastuses Tallinna Vangla apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.
7.FT palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus osas, milles tema kaebus rahuldamata jäeti, ning uue otsusega rahuldada kaebus. Kohus on ebaõigesti leidnud, et nii mööbli kui ka WC alune põrandapind tuleb arvestada kambri üldpinna hulka. Kambri suurus ei võimaldanud kaebajal mööbliesemete vahel vabalt liikuda. Olukorda raskendas ebapiisav ruum jalutusboksides ning loomuliku valguse, ventilatsiooni ja värske õhu puudus kambrites. Kinnipidamistingimused olid õigusvastased 628 päeva vältel, s.o kogu vaidlusalusel perioodil. Väljamõistetud hüvitis on kinnipidamistingimuste õigusvastasust arvestades ebamõistlikult väike.
8.Tallinna Vangla vaidleb vastuses FT apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus ei nõustu vastustaja seisukohaga, et kaebuse rahuldamise välistab praeguses asjas kinnipidamistingimuste varasem vaidlustamata jätmine. Riigikohus on selgitanud, et arvestades vangla piiratud võimalusi ülerahvastatuse probleemi lahendamiseks, ei oleks esmaste õiguskaitsevahendite kasutamine tõenäoliselt saanud aidata kaebajal kahju tekkimist ära hoida ega seda vähendada (Riigikohtu 09.12.2015 otsus nr 3-3-1-42-15, p 24).
10.Halduskohus on õigesti leidnud, et vaidluse all on kaebaja hoidmine 628 päeval väidetavalt inimväärikust alandavates kinnipidamistingimustes perioodidel 09.08.2011– 16.08.2011 (8 päeva), 03.04.2012–16.10.2013 (562 päeva) ja 06.05.2014–02.07.2014 (58 päeva). Halduskohus on ekslikult leidnud, et vaid 300 päeval oli kaebajale tagatud vähem kui 3 m2 suurune isiklik kambri põrandapind. 628 päevast oli kaebajale 304 päeval tagatud vähem kui 3 m2 isiklikku kambripinda sõltumata sellest, kas lugeda kambri üldpinna hulka WC-alust pinda. Kui WC-alust pinda mitte arvestada, viibis kaebaja nimetatud 304 päeval enamasti alla 2,5 m2 suurusel isiklikul kambripinnal (vt ka EIK 20.10.2016 otsus nr 7334/13, p 114).
11.Lisaks eelnimetatud 304 päevale tuleb arvestada kokku 85 päevaga, mil kaebaja isiklik kambripind oli mõnevõrra alla 3 m2, kui arvata kambri üldpinnast välja WC-alune pind. Vastupidisel juhul oli kaebajale tagatud täpselt 3 m2 isiklikku kambripinda või pisut enam.
12.Pikemad perioodid, mil kaebaja isiklik kambripind oli katkematult alla 3 m2 või selle lähedane (vt p 11), jagunevad järgmiselt: 03.04.2012–02.05.2012 (30 päeva), mille järel oli kaebajale tagatud oluliselt üle 3 m2 isiklikku põrandapinda 6 päeval; 09.05.2012–09.07.2012 (62 päeva), mille järel oli kaebajale tagatud oluliselt üle 3 m2 isiklikku põrandapinda 10 päeval; 20.07.2012–14.08.2012 (26 päeva), mille järel oli kaebajale tagatud oluliselt üle 3 m2 isiklikku põrandapinda 1 päeval; 16.08.2012–19.09.2012 (35 päeva), mille järel vaheldus lühemate perioodidena mitme kuu vältel kaebajale tagatud isikliku kambripinna suurus pidevalt üle või alla 3 m2; 22.02.2013–24.03.2013 (31 päeva), mille järel oli kaebajale tagatud oluliselt üle 3 m2 isiklikku põrandapinda 2 päeval; 27.03.2013–07.07.2013 (103 päeva), mille järel oli kaebajale tagatud oluliselt üle 3 m2 isiklikku põrandapinda 1 päeval; 3(4)
3-14-52473 09.07.2013–08.08.2013 (31 päeva).
13.Kui kambris on isiklikku pinda vähem kui 3 m2, tuleb Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art 3 rikkumist eeldada ja vangla ülesanne on tuua kohtumenetluses välja olulised asjaolud, mis eraldi või kogumis hinnatuna lükkavad eelduse inimväärikuse alandamisest ümber (vt Riigikohtu 09.12.2015 otsus nr 3-3-1-42-15, p 21). Vastustaja ei ole selliseid asjaolusid välja toonud. Kaebaja oli üle aasta kambris, kus talle oli tagatud kas oluliselt alla 3 m2 või selle lähedaselt isiklikku kambripinda. Vahepealsed perioodid, mil kaebajale oli tagatud üle 3 m2 põrandapinda, olid vaid mõni päev pikad.
14.Asjassepuutuvast 628 päevast vaid 22 päeval viibis kaebaja avatud osakonnas (sealne isiklik kambripind oli 4,19 m2–5,86 m2). Ülejäänud ajal, sh 389 päeval, mil kaebaja isiklik kambripind oli alla 3 m2 või selle lähedane, paiknes kaebaja lukustatud kambris (tl 78–79). Määravat tähtsust kinnipidamistingimuste hindamisel ei oma asjaolu, et kaebaja osales 2012. a juunis neljal suitsetamisest loobumise kohtumisel ja aeg-ajalt lühiajalistel kohtumistel pereliikmete ja tuttavatega (tl 179 pöördel). Kaebajal oli lukustatud kambris paiknemise ajal lubatud viibida päevas üks tund väljaspool kambrit, s.o jalutuskäigu ajal. Sel perioodil sõltusid kaebaja liikumisvõimalused otseselt kambripinna suurusest. Kaebaja liikumisvõimaluste selline piiratus koostoimes isikliku kambripinna vähesusega (alla 3 m 2) kokku ligikaudu aasta kestel põhjustasid kaebaja inimväärikust alandava kohtlemise vastuolus EIÕK artikliga 3 ja põhiseaduse §-dega 10 ning 18. Seetõttu jätab ringkonnakohus rahuldamata Tallinna Vangla apellatsioonkaebuse.
15.Ringkonnakohus peab vajalikuks muuta halduskohtu otsust kaebajale mõistetud mittevaralise kahju hüvitise summa osas. Kinnipidamistingimusi kogumis arvestades tuleb kaebaja inimväärikust alandavateks kinnipidamistingimusteks lugeda asjassepuutuvat perioodi 389 päeva osas, mil kaebaja isiklik kambripind oli kas oluliselt alla 3 m2 või selle lähedane (vt ülal p-d 10–12). Arvestades kaebaja väheseid liikumisvõimalusi tulenevalt paiknemisest lukustatud kambris, kus isiklik kambripind oli oluliselt alla 3 m2 või selle lähedane, ja minimaalseid võimalusi sellest tingitud liikumis- ning suhtluspiirangute leevendamiseks, peab ringkonnakohus põhjendatuks mõista kaebajale 389 päeva kohta, mil kaebajal tuli viibida inimväärikust alandavates kinnipidamistingimustes, hüvitisena 800 eurot.
16.Eelnevale tuginedes tuleb kaebaja apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt ja tõsta vastustajalt kaebaja kasuks välja mõistetava mittevaralise kahju hüvitist 110 eurolt 800 eurole.
17.Kaebaja ei ole esitanud dokumente menetluskulude väljamõistmiseks. Kohus jätab menetluskulud, v.a riigilõivu, poolte endi kanda.
18.Kaebaja on menetlusabi jätkuvuse põhimõttest lähtuvalt vabastatud riigilõivu tasumisest apellatsioonkaebuse esitamisel (HKMS § 114 lg 2). Riigilõiv tuleb jätta riigi kanda (HKMS § 118 lg 3). Vastustaja oli riigilõivu tasumisest vabastatud (HKMS § 15 lg 2, § 104 lg 10).
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe
/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks
/allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.