Rahvastik › Välismaalased

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja A.J. palub kaevatavad otsus tühistada, esitades selle kohta järgmised põhjendused.

6.1 Kaebaja on ajakirjanik, uudiste portaali BALTNEWS.LV peatoimetaja. Eestiga on kaebajal majanduslikud ja kutsesidemed, mis on seotud kaebaja kui ajakirjaniku tööülesannete täitmisega. Rahvusvaheliste standardite kohaselt ei pea riigid takistama ajakirjaniku tegevust ja vaba liikumist ning vastavad sidemed väärivad kaitsmist. Vaidlustatud otsus ei ole õiguspärane, sest see on tehtud rikkumisega. Kaebaja ei kujuta ohtu avalikule korrale või riigi julgeolekule ega ähvarda reaalselt ja piisavalt tõsiselt ühiskonna põhihuve. Ohu olemasolu on vaidlustatud otsuses tõendamata. Kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjendustes tuleb märkida, millistest kaalutlustest on haldusorgan akti andmisel lähtunud. Eriliselt tähtis on motivatsioon juhtudel, kui haldusaktiga piiratakse isikute õigusi ja vabadusi ning luuakse isiku jaoks oluliselt koormav tagajärg. Otsuses puuduvad igasugused viited sellele, missuguseid asjaolusid otsuse tegemisel arvesse võeti. Viited seaduste paragrahvile ei ole otsuse põhjendamiseks piisavad. Tegemist on menetlusveaga, mis võis oluliselt mõjutada otsuse sisu ning otsus tuleb tühistada.

isikule. VSS alusel kohaldatud sissesõidukeeld ei rajane poliitilistel või üldpreventsiooni kaalutlustel, vaid need peavad põhinema eranditult isiku isiklikul käitumisel. Seetõttu peab vastustaja tõendama isiku riiki saabumisega kaasneva võimaliku ohu suurust ja selle realiseerumise tõenäosust ning sissesõidukeelu kohaldamise tagajärgi asjaomasele isikule. Väited, et sissesõidukeeld on preventiivne, ei õigusta keelu kohaldamist. SM kasutab oma sisukoha tõendamiseks samu tõendeid, mis haldusasjas nr 3-15-2785 eesmärgiga tõendada kaebaja seotust Gorchakovi Fondiga. Antud kohtumenetluses tahab vastustaja tõendada kaebaja seotust eriteenistusega. Fondi korraldatud üritustel osalemine ei anna alust arvata isiku seotust eriteenistusega. Kuivõrd kaebaja on korduvalt rõhutanud, et ta pole otsusega nõus, siis see tähendab, et kaebaja ei nõustu ka otsuses toodud väidetega, sh väitega, et kaebajat on põhjendatult alus pidada VF mõjutustegevuses osalevaks isikuks. Kaebaja ei saa jätkuvalt aru, mis on mõjutustegevus, missugune kaebaja tegevus on käsitletav mõjutustegevusena, mis tõendab tema seost eriteenistusega ning kuidas tema ajakirjaniku tegevus on suunatud Eesti vastu.

Kuna sissesõidukeelu kehtestamise puhul on tegemist haldusmenetluse erimenetlusega ning vaidlustatud otsuse tegemise ajal ei olnud kaebaja Eestis elamisluba või elamisõigust omav isik, siis ei pidanud vastustaja lähtuma otsuse tegemisel HMS-i nõuetest. Sealhulgas ei tulnud vastustajal järgida HMS-i sätteid, mis reguleerivad haldusakti vormi ja sisunõudeid, ärakuulamisõiguse realiseerimist ega ka haldusakti teatavakstegemist/kättetoimetamist. 7.4 Halduspraktika on kujunenud selliseks, et vähemalt peamised motiivid on sissesõidukeelu kohaldamise otsuses ära märgitud. Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli lepingu artikli 346 lõike 1 punktist a tuleneb, et ükski liikmesriik ei ole kohustatud andma informatsiooni, mille avalikustamist ta peab oma oluliste julgeolekuhuvide vastaseks. Ka Euroopa Kohus on 04.06.2013 otsuses (kohtuasi C-300/11, ZZ vs Secretary of State for Home Department) jätnud võimaluse isikule edastatavat informatsiooni riigi julgeolekuhuvidest tulenevalt piirata. Vajadus kaitsta riigi julgeolekut ja avalikku korda välismaalase siinviibimisest tingitud võimaliku ohu eest, samuti vajadus tagada julgeolekuasutustele võimalus tõhusalt oma tööd teha ning selleks vajalikku teavet koguda, kaaluvad üles välismaalase õiguse Eestis viibida nagu ka saada üksikasjalikku teavet põhjuste kohta, miks tema viibimisõigust piiratakse. Nii on kaebaja suhtes tehtud otsuses esitatud peamine motiiv, millest tulenevalt on sissesõidukeeldu kohaldatud, kuid üksikasjalik teave, millele vastav motiiv tugineb, on piiratud juurepääsuga ja kaitstud riigisaladusega ning selle avaldamine kaebajale ei ole võimalik. Kuna vaidlustatud otsuse kohaselt tingib sissesõidukeelu kohaldamise kaebaja osalemine VF-i mõjutustegevuses ja kaebaja on sellesisulisest põhjendusest teadlik, siis on väide, et vaidlustatud otsusest ei nähtu sissesõidukeelu kohaldamise alust, väär. Kaebaja ei ole kordagi vaielnud vastu väitele, et teda on põhjendatult alus pidada VF-i mõjutustegevuses osalevaks isikuks. 7.5 ELKS-ist tulenevalt on sissesõidukeelu kehtestamise eelduseks põhjendatud alus arvata, et konkreetse isiku Eestis viibimine võib ohustada Eesti Vabariigi julgeolekut või avalikku korda. Kuigi oht EV julgeolekule ja avalikule korrale on määratlemata õigusmõisted, on nende määratlemata õigusmõistete sisustamine normi rakendaja pädevuses ning kohus saab määratlemata õigusmõiste sisustamise kohtuliku kontrolli raames täies ulatuses üle kontrollida. Avaliku korra mõiste sisustamine on ka Euroopa Liidu kontekstis iga liikmesriigi pädevuses ja sõltub muuhulgas riigi õigustraditsioonist. Euroopa Liidu siseselt puudub ühtne väärtusskaala. Mõistete sisustamist käsitlevad näiteks järgmised Euroopa Kohtu lahendid – C-145/09, C-285/98, C-115/81 jt. Korrakaitseseaduse § 4 lõikes 1 on avaliku korra mõistet sisustatud järgmiselt - avalik kord on ühiskonna seisund, milles on tagatud õigusnormide järgimine ning õigushüvede ja isikute subjektiivsete õiguste kaitstus. Riigikohtu kriminaalkolleegium on avaliku korra rikkumist käsitlenud asjas nr 3-1-1-60-10 märkides, et kohtupraktikas omaksvõetult tuleb avaliku korrana mõista tavadega, heade kommetega, normidega või reeglitega kinnistatud isikutevahelisi suhteid ühiskonnas, mis tagavad igaühe avaliku kindlustunde ja võimaluse realiseerida oma õigusi, vabadusi ja kohustusi. [-] Kuivõrd avaliku korra sisustamine on väärtushinnanguline, tuleb avaliku korra ja avaliku õigusrahu rikkumise kindlakstegemisel anda juhtunule hinnang kogu sündmustiku konteksti silmas pidades. 7.6 Siseministeeriumile esitatud KAPO taotlusest nähtub, et avaliku korra ja julgeoleku kahjustumise oht võib tuleneda asjaolust, et on põhjendatult alust arvata, et kaebaja tegeleb Eesti vastu suunatud VF-i mõjutustegevusega ja selle toetamisega. Olukord, kus on põhjendatult alust arvata, et isik tegeleb „mittesõbraliku“ välisriigi huvides mõjutustegevusega, mille tagajärjeks võib pikemas perspektiivis olla siseriikliku olukorra destabiliseerimine ja võimalik kaasmaalaste õiguste kaitse egiidi all sõjalise jõu kasutamine, on põhiseaduslikku korda ohustav ehk ilmselgelt käsitletav julgeolekuohuna. Tallinna Ringkonnakohus on asjas nr 3-15-72 leidnud, et vaadete levitamine, mis on suunatud Venemaa endise suuruse ja võimsuse taastamisele ning erinevate agressioonide heakskiitmisele,

eestlaste süüdistamisele natsismis, kahjustab ühiskonna sidusust ning seeläbi riiklikku julgeolekut. Seega, kui Venemaa Föderatsioon teostab teatud isikute ja organisatsioonide abil selliste võimalike tagajärgedega mõjutustegevust, siis on põhjust sekkuda ennetavalt. Sissesõidukeeld tõkendina on ennetav meelde julgeoleku kui vaieldamatult ühiskonna ühe põhihuvi kahjustamise ärahoidmiseks. 7.7 Vastustaja ei nõustu kaebaja seisukohaga, et olles ajakirjanik, on tal majanduslikud sidemed Eesti Vabariigiga. Kuna kaebaja töökoht ei asu Eestis ning sissetuleku saamiseks ei ole tal vaja ilmtingimata viibida EV-s, siis on kaebaja väide majanduslike sidemete olemasolu kohta paljasõnaline ja väär. Samuti ei nõustu vastustaja kaebaja seisukohaga, et tema kui ajakirjaniku vaba liikumist ei tohiks takistada. Sissesõidukeelu eesmärk on eelkõige tagada riigi julgeoleku ja avaliku korra kaitse ning nimetatud eesmärgi kahjustumise ärahoidmiseks on lubatud ennetavate meetme kohaldamine ka nende isikute suhtes, kes soovivad EV-i siseneda ajakirjanduslikul eesmärgil.

KOHTU PÕHJENDUSED

põhjendamiskohustus ega ka HMS sätted, mis reguleerivad haldusakti vormi ja sisunõudeid, ärakuulamisõiguse realiseerimist ja haldusakti kättetoimetamist. Kuna halduspraktika on kujunenud selliseks, et vähemalt peamised motiivid on sissesõidukeelu kohaldamise otsuses ära märgitud, siis see nõue on täidetud. Ammendava põhjenduse avaldamine haldusaktis ei ole võimalik riigi julgeoleku huvides. Vastustaja ei nõustu väitega, et kaebajal on majanduslikud sidemed Eesti Vabariigiga, kuivõrd tema töökoht ei asu Eestis ning sissetuleku saamiseks pole vajadust viibida tingimata Eestis. Riigi julgeoleku ja avaliku korra kaitseks on lubatud sissesõidukeelu kui ennetava meetme kohaldamine ka ajakirjanduslikul eesmärgil riiki sisenevate isikute suhtes. Kaasatud haldusorgan nõustub valdavas osas vastustaja seisukohtadega märkides, et arvamus kaebaja Eestis viibimise võimaliku ohtlikkuse kohta on kujunenud teabehanke käigus kogunenud paljude erinevate infokildude analüüsimisel ning nende andmete allikate ja kogumise asjaolude avaldamine oleks mõeldamatu ja muudaks julgeolekuasutuse töö võimatuks. Välismaalase Eestis viibimise õiguse piiramine ei ole olulise põhiõiguse piiramine. Vaidlustatud otsus on tehtud isikust lähtuvast ohust ning ohtu tuleb sisustada prognoosotsusena.

isikule edastatavat informatsiooni riigi julgeolekuhuvidest tulenevalt. Erandina eelmises punktis nimetatud reeglist tuleb seda sätet tõlgendada kitsalt, võtmata sellelt siiski selle kasulikku mõju“. Kohus leiab, et riigi julgeolekuhuvina tuleb muu hulgas käsitada avalikku huvi riigisaladuse kaitse vastu, mis kaalub üles piirangu adressaadi õiguse tutvuda kõigi kogutud tõenditega. Avalikuks huviks on huvi tagada julgeolekuasutuste töö efektiivsus, mis kogutud andmete avaldamisel saaks oluliselt kahjustatud, kuivõrd neist andmetest võivad selguda teabehanke meetodid ja allikad, mille kaudu teabe saamine on põhimõtteliselt võimalik vaid seni, kuni need püsivad saladuses. Seega tuleb põhistus esitada tingimustel, mil arvestatakse, et neist andmetest ei pea selguma teabehanke täpsemad meetodid ja allikad, mis võiksid seada ohtu teabe saamise võimalused või anda teavet asjaga seotud uurimissuundade kohta. Eeltoodust tulenevalt ei pea kohus põhjendatuks kaebaja seisukohta, et vaidlustatud otsuse õiguspärasuse eelduseks on otsuse põhjendustes kõigi asjaolude üksikasjaline esitamine ja eriteenistusega seotuse tõendite esitamine.

Seega on igal riigil suveräänne õigus otsustada välismaalase riiki lubamine või mitte lubamine. Euroopa Liidu õigus tagab küll üldpõhimõttena isikute vaba liikumise liikmesriikide vahel, ent ka see õigus pole piiramatu, seda võib piirata avaliku korra ja liikmesriikide julgeoleku huvides. Sissesõidukeelu kohaldamise aluseks saab olla pädeva organi põhjendatud arvamus, et isiku Eestis viibimine võib ohustada EV-i julgeolekut, avalikku korda või teiste isikute tervist. Isiku puhul, kelle suhtes on põhjendatud alust arvata, et tegemist on Venemaa mõjutustegevuses osalevate isikutega, on tema Eestis viibimine ohuks EV-i julgeolekule, avalikule korrale ja ühiskondlikule turvalisusele. EV-s võib ettepaneku Siseministeeriumile teha sissesõidukeelu kohaldamiseks KAPO teadaolevate asjaolude pinnalt. Käesolevalt on KAPO esitanud arvamuse kaebaja Eestis viibimise võimaliku ohtlikkuse kohta ja see on kujunenud julgeolekuasutuste seaduses (edaspidi JAS) sätestatud ülesannete täitmisel. Vaidlust ei nähtu küsimuses, et JAS § 6 p 1 kohaselt on KAPO ülesandeks riigi põhiseadusliku korra ja territoriaalse terviklikkuse vägivaldse muutmise ärahoidmine ja tõkestamine ning selleks vajaliku teabe kogumine ja töötlemine. Nimetatud ülesanne hõlmab endas võõrriikide mõjutustegevuse ennetamist ja tõkestamist. KAPO ongi EV-s järjepidevalt enda aastaraamatutes analüüsinud ja juhtinud tähelepanu VF mõjutustegevusele ja sellega kaasnevatele ohtudele Eesti Vabariigi julgeolekule; täpsemalt on need esitatud Kapo aastaraamatutes „Põhiseadusliku korra kaitse“ osades. Igal konkreetsel juhul esitab KAPO oma ettepaneku otustamaks SM-le. Mõjutustegevuses osalevate välisriigi kodanike tegevust Eestis tuleb piirata kohaste demokraatliku õigusriigi printsiibist lähtuvate abinõudega ja üheks mehhanismiks on mõjutustegevuses osalevate isikute suhtes sissesõidukeeldude kehtestamine EV-i. Sissesõidukeelu kohaldamise näol on tegemist prognoosil põhineva haldusorgani otsusega ja eesmärgiks on võimalike ohtude ennetamine. Seetõttu ei ole iseenesest kuidagi taunitav ennetava meetme rakendamine, mis toimub tulevikku suunatud prognoosi alusel, milles haldusorgan annab piiratud teabe pinnalt hinnangu, kas kaitstava õigushüve kahjustus on tõenäoline. Ennetava meetme rakendamisel ei ole oluline, et kaitstava õigushüve kahjustus kindlasti saabuks, vaid see, kas õigushüve kahjustus on tõenäoline. Seetõttu tuleb ennetava meetme õiguspärasuse kontrollimisel lähtuda ex ante vaatlusviisist ehk arvestada saab neid asjaolusid, mis olid haldusorganile teada enne meetme rakendamist. Vastava lähtekoha ja selgituse on andnud ka Riigikohus otsuses nr 3-3-1-63-09 (p 16). Seega nõustub kohus vastustaja ja kaasatud isiku seisukohaga, et prognoosil põhinevad otsused sisaldavad paratamatult hinnangut tulevikus toimuda võivate sündmuste kohta, tulevikus aset leida võivaid asjaolusid ei ole võimalik täpsemalt ette tõendada. Nendest printsiipidest lähtub ka läbiviidav haldusmenetlus. Venemaalt lähtuva mõjutustegevuse eesmärgiks on Vene impeeriumi taastamine oma endistes piirides, kuid sellist eesmärki tuleb vaadelda ohuna EV-i põhiseaduslikule korrale ning sellise tegevuse ja toetamise läbi kahjustatakse EV julgeolekut. Levitatavate seisukohtade näol on tegemist maailmavaatega, mis vastandub selgelt Eesti Vabariigi põhiseaduslikule korrale ning sellise tegevuse taunimine ei kujuta endast isikute vabaduste ja õiguste piiramist, sj ka kaebaja viidatud sõnavabaduse piiramist. VF-i eriteenistus ja temaga seotud isikuid ei saa olemuslikult jätta ellu viimata VF-i seatud eesmärke ja eemale jääda mõjutustegevusest. Siinkohla saab veel märkida, et igati tavapärane on, et riigid ei soovi enda põhiseadusliku korra vastast tegevust soosida ning selline tegevus mõistetakse hukka; riigid võtavad kasutusele erinevaid meetmeid, et ohuolukordi vältida. Taoliselt ohu ennetamine on oluliselt tõhusam ja avalikke huve paremini kaitsev kui ohtude realiseerumisel nendega võitlemine või nende tagajärgede likvideerimine. Kohus võib omakorda näitena siinkohal tuua, et ka VF on oma riigi huve silmas pidades avalikult keelustanud mitmete organisatsioonide ja isikute tegevuse eelmärgitud eesmärkidel, nt Sorose Fondi tegevuse; VF-i enda erinevate allikate avalikustatud andmetel on Föderatsiooninõukogu Venemaal kandnud soovimatute ühingute nimekirja hiljuti 12 organisatsiooni; president V. Putin allkirjastas soovimatute välismaiste ühingute tegevuse peatamise otsuse ning seadus lubab Vene riigivõimul anda Venemaa territooriumil tegutsevatele välismaa ühingutele ebasoovitava ühingu staatuse, kui need on vastuolus riigi põhiseadusega, õõnestavad riigi turvalisust

või kaitsevõimet (Äripäev 30.11.2015 - http://www.aripaev.ee/uudised/2015/11/30/venemaakeelustas-sorose-fondi, samuti http://maailm.postimees.ee/3203001/kreml-selgitab-milliseidorganisatsioone-ohtlikuks-peetakse ja http://m.postimees.ee/section/123/3195981). Seega ei ole EV tegevus siinkohal erandlik, kui ta jälgib geopoliitilist olukorda ja kui seaduse koahselt on põhjust alustada haldusmenetlust, et konkreetse isiku puhul menetlus läbi viia. Otsuses kirjeldatud kaasmaalaste poliitika elluviimiseks on vaja leida ja tekitada võimalikult laialdast kandepinda, kelle toetuseta ei jääks kavandatav süsteem püsima. Sellise koostöö moraalne hukkamõist on samuti mõistetav ning ennetamise aspektid pole väheolulised, mistõttu sobivate meetmete rakendamise küsimus on iga riigi otsustada ja igati asjakohane. Seega on riigid iseseisvad otsustama, millal esineb nende riikidele oht ja mil tuleks võtta tarvitusele abinõud selle vältimiseks. Siseministeeriumile 16.07.2015 esitatud KAPO taotlusest nähtub, et avaliku korra ja julgeoleku kahjustumise oht võib tuleneda käesoleval juhul asjaolust, et on põhjendatult alust arvata, et kaebaja tegeleb Eesti vastu suunatud VF-i mõjutustegevusega ja selle toetamisega. Seega ei saa kohus nõustuda, et otsuse tegemine ei ole olnud isikupõhine. Sj saab märkida, et kaebuses on kaebaja ise ära nimetanud, et otsuse tegemise aluseks on asjaolu, et on põhjendatud alus arvata, et isik omab sidemeid VF-i eriteenistustega (SM 14.06.2016 otsus p. 2). Samuti on sissesõidukeelu kohaldamise otsuses märgitud, et faktilised põhjendused on esitatud KAPO 14.07.2015 ettekandes nr 04569, mis on salajane dokument. Kohus ei näe võimalust esitada siinkohal haldusakti motiveerimisele etteheiteid. Sisuliselt soovib kaebaja saada otsuse kaudu neid hoopiski andmeid, mida temale avaldama ei pea. Seega ei nõustu kohus kaebajaga, et ta on jäetud teadmatusse sissesõidukeelu põhjuse olemasolus, kuna on selgelt äratuntav, et kaebaja on seda põhjust ise mõistnud, kuid ta eitab põhjuse oelmasolu. Täidetud on nõue, mille kohaselt isik on saanud teada õiguste piiramise põhjused ja see teave on esitatud temale kirjalikult. Asjaolu, et kaebajale pole haldusakti kaudu nähtav, kuidas teave on kogutud, millele otsus tugineb, ei tähenda otsuses selle tegemise põhjuste puudumist, samuti mitte tegelike kaalutluste puudumist või asjaolude kontrollimatust. Kohus nõustub vastustaja ja kaasatud isikuga, et sissesõidukeelu kehtestamise puhul on tegemist haldusmenetluse erimenetlusega, mille suhtes kohaldub VSS regulatsioon. VSS § 1 lg 2 teise lause kohaselt ei rakendata sissesõidukeelu kohaldamise menetluse suhtes HMS-s sätestatut, mistõttu ei pidanud SM otsust tehes lähtuma HMS-s sätestatud haldusaktile ettenähtud nõuetest. Välismaalastega seotud erimenetluse eesmärkidest ning tähtsust omavate asjaolude olemusest ja tõendite kogumise erisustest tulenevalt ei ole võimalik või avalikes huvides igal korral haldusakti põhjenduses ära näidata tuvastatud asjaolusid ning seetõttu on välismaalastega seotud erimenetlustes nähtud ette haldusakti põhjendamisest loobumine. SM on aga vastuses välja toonud, et halduspraktikas on üldjuhul sissesõidukeelu kohaldamise põhilised motiivid ära märgitud. Nagu kohus eelnevalt leidis, on seda käesolevalt tehtud. Seaduses on sätestatud andmetele ligipääsu piirang, mille kohaselt menetluses tehtud otsuseid ei põhjendata ning otsuse tegemise asjaolusid ja sellega seonduvat teavet ei avaldata, mis aga ei tähenda, et tegemist oleks haldusorgani kontrollimatu suvaotsusega. Otsuse veelgi täpsem mittepõhjendamine ja otsuse tegemisega seonduva teabe mitteavaldamine ei too kaasa olukorda, mil tehtud otsuse õiguspärasust ei ole võimalik kontrollida. Kuna vaidlust ei ole selles, et ettepaneku SM-le kaebaja suhtes kohaldada sissesõidukeeldu EV-i tegi selleks pädevalt KAPO, siis nähtub otsusest, et see on tehtud teadaolevate asjaolude pinnalt julgeolekuasutuste seaduses sätestatud ülesannete täitmisel (JAS § 6 p 1). Prognoosil põhinevad otsused sisaldavad vältimatult hinnangut tulevikus toimuda võivate sündmuste kohta, mida ei ole võimalik ette tõendada. Avalik-õiguslikud ülesanded ei saa seetõttu jääda täitmata ning vajalikul juhul seadusega lubatud tõkend kohdaldamata. Otsuse tegemisega seonduva teabe mitteavaldamine ei pea tooma kaasa olukorda, kus haldusakti õiguspärasust ei ole võimalik kontrollida, põhjendused peavad olema kontrollitavad vähemalt kohtumenetluses. Teave, millele kaebajal ei ole juurdepääsu, on kaitstud riigisaladusega. Juurdepääsu õigust riigisaladusele kohtumenetluses reguleerib riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse (edasiselt RSVS) § 29 lg 1, mille kohaselt piiratud, konfidentsiaalse või salajase taseme riigisaladusele juurdepääsu õigus on kriminaal-, tsiviil-, haldus- või väärteoasja kohtueelse

menetlemise ja kohtumenetluse osalisel, menetlusse kaasatud isikul ning kummagi esindajal uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu põhistatud määruse alusel pärast julgeolekukontrolli läbimist, kui juurdepääs on kriminaal-, tsiviil-, haldus- või väärteoasja lahendamiseks vältimatult vajalik. Uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu määruse alusel ei lubata juurdepääsu täiesti salajase taseme riigisaladusele (RSVS § 29 lg 2). KAPO poolt esitatud riigisaladusega kaitstud tõendusteabele kaebajad ligipääsu ei ole taotlenud, samas ei nähtu, et juurdepääs riigisaladusele on kohtuasja lahendamiseks kaebajale vältimatult vajalik. RSVS-s kasutatud määratlemata õigusmõistet “vältimatult vajalik“ sisu selgub läbi kohtumenetluse normide. HKMS § 88 kohaselt on menetlusosalisel õigus tutvuda toimikuga ja seda õigust võib piirata HKMS § 79 lg-s 1 loetletud alustel, st ka riigisaladuse kaitseks. Menetlusosalisele ei anta luba tutvuda toimikuga üksnes juhul, kui huvi saladuse hoidmiseks on kaalukam menetlusosalise õigusest tutvuda toimikuga ja saada seal olevatest või selle juurde kuuluvatest menetlusdokumentidest ärakirju (HKMS § 88 lg 2) ning kohus on määrusega juurdepääsu piiranud. Seda määrust keegi ei ole vaidlustanud ning huvi saladuse hoidmise kaalukuses selliselt kahelnud. Vajadus kaitsta riigi julgeolekut, avalikku korda ja ühiskondlikku turvalisust välismaalase siinviibimisest tingitud võimaliku ohu eest, samuti vajadus tagada julgeolekuasutustele võimalus tõhusalt oma tööd teha ning selleks vajalikku teavet koguda, kaaluvad igal juhul üles välismaalase õiguse saada üksikasjalikku tõendusteavet põhjuste kohta, miks tema viibimisõigust piiratakse. Arvamus, mis on käesoleval juhul kujunenud teabehanke käigus kogunenud erinevate infokildude analüüsimisele, on osaliselt kaebajale teatavaks tehtud. Kohus võib asja lahendamisel tugineda tõenditele, millega mõnel menetlusosalisel ei ole olnud võimalik juurdepääsupiirangute tõttu tutvuda ega nende suhtes oma täpsemat seisukohta kujundada. Kui kõiki asjaolusid ei sisaldu sissesõidukeelu kohaldamise otsuses, ei saa sellest veel tuletada seisukohta, et kaalutlust poleks teostatud. Sissesõidukeelu otsuse kohaldamise eesmärgiks on vältida ebasoovitava välismaalase riigis viibimist ning on ilmselge, et selle veelgi täpsem selgitamine ei ole vajalik. Kaebajal ei ole küll salastatud teabele juurdepääsu puudumise tõttu võimalik täies mahus sisuliselt vastu vaielda otsuses väidetule, kuid VSS § 6 eesmärgiga ei oleks kooskõlas, kui kaebajal oleks võimalik tutvuda sissesõidukeelu vaidlustusmenetluses nende kohta kogutud riigisaladusena kaitstud teabega. Salastatud teabe tutvustamine kaebajale oleks vastuolus nimetatud teabe salastamise eesmärgiga. Euroopa Inimõiguste Kohus on leidnud, et õigus teada kõiki isiku vastu kogutud tõendeid ei ole absoluutne, sest selle õigusega võib konkureerida rahvusliku julgeoleku või teiste isikute õiguste tagamise või politsei töömeetodite salastamise kohustus (Fintan Paul O’Farrell jt vs Ühendkuningriik). Välismaalase riiki lubamine on iga riigi suveräänne otsus. Seega salastatud teabe kasutamisel on haldusakti kontrollitavus tagatud kaebeõiguse ja kohtuliku kontrolli kaudu. Kaebaja on oma õiguste kaitse ja kohtuliku kontrolli realiseerinud kohtule kaebuse esitamisega. Kohus saab hinnata, kas otsuse põhimotiivid ja nende kinnituseks kohtule esitatud (konfidentsiaalne) teave on vastavuses ja toetavad otsuse järeldusi. Eeltoodust järeldub, et kaebajale ei ole taksitatud hiljemalt kohtumenetluse esitamast põhjendusi või omapoolseid tõendeid, kui ta seda oluliseks peab. Lisaks saab märkida, et kaebaja on välja toonud oma töökohana, et ta on uudiste portaali BALTNEWS.LV peatoimetaja, lisatud on, et ta on ajakirjanik, seega saab eeldada, et ta on olupoliitikaga kursis olev isik ja mõistab neid protsesse ega vaja eraldiseisvalt muid lisaselgitusi. Tulenevalt seaduse sätetest ei ole kohtul julgeoleku huvides õigust avaldada vastavate dokumentide sisu. Seega on esitatud kohtule teave, mis võimaldab kontrollida otsuse faktilisi aluseid ning kohtu hinnangul kinnitab esitatud teave kaebaja vältimatut aktiivset seotust VF eriteenistusega oma kontaktide ja tegevuse kaudu. Arvestades, et vaidlustatud otsuses on viidatud samasisulisele teabele (viide Kaitsepolitseiameti ettekandele), siis on ka selge, et vastustajal oli otsuse tegemisel otsuse põhimotiive kinnitav teave olemas. Kaebaja märgib veel, et vaidlustatud otsus on põhjendatud samade tõenditega nagu varasem otsus (nr 1-24/6), mille kohus tühistas põhjusel, et vastustaja seisukoht oli tõendamata ning et vaidlustatud otsus (1-24/88) võeti vastu samal päeval, mil jõustus varasem otsus nr 1-24/6, ent nendest väidetest

ei selgu, missugune tähendus on neil asjaoludel uue otsuse tegemisel. Kuigi kaebaja nimetab, et seetõttu kahtleb kaebaja, kas vastustaja on oma seisukoha tõendanud, on kohus eelnevalt märkinud, miks ta leiab, et kaebaja on otsust mõistnud, selle motiivid on talle teada ja kohus siinkohal saab lisaks märkida, et uue otsuse tegemine ei olnud varasema kohtuotsusega välistatud. Kohus nimetas otsuses, et asjas esinevad muud asjaolud, millele vaidlustatud otsuses ei ole selgelt toetutud, kuigi need asjaolud võivad omada sissesõidukeelu seadmisel tähtsust. Kohus oli varasemas otsuses (nr 124/6) leidnud, et arutada olnud haldusaktis nimetatud fondiga seotus jäi selgusetuks. Seega on asjakohane viidata, justkui poleks saanud arvestada samade tõenditega. Kuigi kaebaja rõhutab veel, et SM ja KAPO kirjavahetus annab alust järeldada, et vastustaja lihtsalt püüab leida võimalust kaebaja suhtes sissesõidukeelu kohaldamiseks, kuid puuduvad tõendid ja konkreetsed etteheited, ei saa kohus ka selle üldistava seisukohaga nõustuda juba sellel põhjusel, et eelnev kohus ei saanud välistada sissesõidukeelu aluste olemasolu ega ole seda ka teinud. Kaebaja märgib õigesti, et sissesõidukeelu seadmisel tuleb arvestada isikust tulenevat ohtu, kuid kohus ei saa nõustuda kaebajaga, justkui saaks sissesõidukeeldu kehtestada vaid siis, kui on selgelt teada, et isik kavandab mingil ajal mingit konkreetset tegu. Sissesõidukeelu kohaldamise näol on tegemist ennetava meetmega, mille võtmise saab otsustada olemasolevate andmete alusel isiku tulevikukäitumise kohta tehtava prognoosi põhjal. Sissesõidukeelu kohaldamine ei eelda kindlat teadmist, et isik justnimelt sellel sisenemisel kavatseb Eestis viibides toime panna konkreetselt mingil ajal ja kohas mingi ohuastmega süüteo, mis ohustab Eesti õiguskorda ja julgeolekut, kuigi ka sellised juhtumid on võimalikud. Kohus selgitas juba, miks vastustaja on esile toonud, et sissesõidukeelu kohaldamisel on tegemist ennetava meetmega. Vastustaja on õigustatult põhjendanud, et sissesõidukeelu kohaldamine on lubatud, kui olemasoleva teabe põhjal on võimalik teha järeldus, et isiku Eestis viibimine võib selliseid ohtusid endast kujutada. Ennetava meetme puhul tuleb selle õiguspärasuse kontrollimisel lähtuda ex ante vaatlusviisist ehk arvestada saab neid asjaolusid, mis olid haldusorganile teada enne meetme rakendamist ja seda reeglit ei ole rikutud. Kaebaja kordab veel ka uuel vastamisel, et SM kasutab oma sisukoha tõendamiseks samu tõendeid, mis haldusasjas nr 3-15-2785 eesmärgiga tõendada kaebaja seotust Gorchakovi Fondiga, antud kohtumenetluses tahab vastustaja tõendada kaebaja seotust eriteenistusega, ent selline väide on eksitav, kuna kaebaja on ise mõistnud, et seekord ei ole väidetud seotust fondiga. Kaebaja märgib, et fondi korraldatud üritustel osalemine ei anna alust arvata isiku seotust eriteenistusega ja kaebaja rõhutab veelkord lakooniliselt, et kui ta märkis, et ta pole otsusega nõus, siis see tähendab, et kaebaja ei nõustu ka otsuses toodud väidetega, sh väitega, et kaebajat on põhjendatult alus pidada VF mõjutustegevuses osalevaks isikuks, ent kohus siinkohal nimetab, et kaebusest ei nähtu seeläbi, milline seisukoht on kaebajal endal märgitud fondi tegevuse suhtes, seega ei saa kohus hinnata kaebaja seisukohta, miks tal on alust arvata, et viidatud fondiga seotus või siis fondi tegevus ei annaks kindlalt alust järeldada seotust VF eriteenistusega või seost mõjutustegevusega, ent vahetult seotus märgitud fondiga ei olegi enam käesoleva otsuse teema, seetõttu kohus märgitul pikemalt ei peatu. Kohus kordab siinkohal, et vaidlusaluse haldusakti enda põhjenduse kohaselt kaebajale etteheidetavaks teoks on sidemed VF kaasmaalaspoliitika väljatöötamise ja elluviimisega seotud VF eriteenistusega, VF mõjutustegevuses osalemine ning vastava mõjutustegevuse prognoositavaks tagajärjeks siseriikliku olukorra destabiliseerimine ning sõjalise jõu kasutamine. Haldusaktis on ka viidatud, et esinevad täiendavad haldusakti andmise aluseks olevad faktilised asjaolud, mis on toodud ära Kaitsepolitseiameti ettekandes nr 04569. Vaidlustatud otsuses viidatud ettepanekus (tlk 22-37 ja selle lisaks olev 08.06.2016 olev e-kiri tlk 38; kaebajale avalikustatud versioon tlk 55-57) on märgitud, et kaebaja on teiste ettepanekus nimetatud isikute hulgas aktiviseerunud ettepanekus toodud kontekstis ning kujutab endast julgeolekuohtu Balti riikidele. Ettepanekus on nimetatud kontekstina üldiselt välja toodud, et Venemaa Välisministeeriumi juurde on loodud Gortšakov ́i nimeline Avaliku diplomaatia Toetamise Fond, kes tegutseb noorte suunal Venemaa mõjutustegevuses siseriiklike pingete tekitamise ning julgeolekuolukorra destabiliseerimise eesmärgil. Samuti on ettekandes vastava kontekstina ka märgitud, et Venemaa kaasmaalaspoliitika

väljatöötamise ja elluviimisega on otseselt seotud Venemaa eriteenistused ning mitmed eriteenistusega sidemeid omavad isikud. Arvestades Ukraina sündmusi on tekkinud reaalne oht, et Venemaa eriteenistused võivad järjest enam hakata sekkuma Eesti sisepoliitikasse, eesmärgiga destabiliseerida siinset olukorda. Kohus möönab siiski, et Kaitsepolitseiameti ettekandest ei nähtunud üheselt, kas tema tegevus on seotud VF mõjutustegevuses osalemisega läbi Gortšakovi Nimelise Avaliku Diplomaatia Toetamise Fondi või läbi seotuse eriteenistusega või mõlemal juhul, kuid samas on viidatud vaidlustatud otsuses ka Kaitsepolitseiameti 14.07.2015 ettekandele nr 04569. SM on otsuse tegemisel lähtunud nii Kaitsepolitseiameti ettepanekust kui ettekandest. Vaidlustatud otsuses on piiritletud kaebaja VF mõjutustegevust läbi kaebaja seotuse VF eriteenistusega. Seega ei ole käesoleval juhul väidetud kaebaja seotust Gortšakovi Nimelise Avaliku Diplomaatia Toetamise Fondiga, vaid VF eriteenistusega. Ka Kaitsepolitseiamet on ise kohtule esitatud täiendavas vastuses märkinud, et vaidlustatud otsusest nähtub üheselt, miks kaebaja suhtes on kehtestatud Eesti Vabariiki sissesõidukeeld – A.J. tegeleb Eesti vastu suunatud Venemaa Föderatsiooni mõjutustegevusega ja selle toetamisega ning on põhjendatud alust arvata, et ta omab sidemeid Venemaa Föderatsiooni eriteenistusega. Kaitsepolitseiamet viitab samuti kohtule esitatud riigisaladusega kaitstud tõenditele. Kaebaja ise eitab seotust eriteenistusega ning VF mõjutustegevuses osalemist midagi enamat juurde selgitamata. Kohtule esitatud riigisaladusega kaitstud tõendid kinnitavad kaebaja seotust VF kaasmaalaspoliitika väljatöötamises ja elluviimisega otseselt seotud eriteenistusega ja selliselt osalust VF mõjutustegevuses. Kaebajale ei ole teadmata probleemi kontekstis ka otsuses kirjeldatud taustaolukord, mida on aktiivselt ja põhjalikult muuhulgas kajastatud meedias. Kaebaja on päevapoliitikaga kursis olev inimene lähtudes juba nii oma kutsetegevusest kui ka tema viidatud töötamiskohast. Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et kuna vaidlustatud otsuse põhimotiivide kinnituseks kohtule esitatud teave kinnitab piisavalt vaidlustatud otsuse põhimotiive ja ka seda, et otsuse tegija valduses on olnud piisav teave otsuse tegemiseks, siis on kohus saanud veenduda, millistest asjaoludest ja kaalutlustest vastustaja otsuse tegemisel kaebajat puudutavas osas tegelikkuses lähtus. Vaidlustatud otsuse kui kaalutlusotsuse sisuline õiguspärasuse kontroll on eeltoodust tulenevalt võimalik. Kohus nõustub vastustaja ja kaasatud haldusorganiga selles, et kui konkreetne isik on seotud välisriigi huvides mõjutustegevusega, mille tagajärjeks võib pikemas perspektiivis olla siseriikliku olukorra destabiliseerimine ja sõjalise jõu kasutamine (nagu toimus nt Ukrainas või nt Krimmis), siis on selline olukord põhiseaduslikku korda ohustav ehk ilmselgelt käsitletav julgeolekuohuna ELKS § 5210 lg 1 tähenduses. Seejuures on ilmneb selline mõjutustegevus kaebaja seotusest VF eriteenistusega ning vastavat seotust kinnitab kohtule esitatud teave. Tulevikus toimuda võivate sündmuste kohta selles mõttes ei saagi esitada tõendeid, sest sündmusi ei ole võimalik ette tõendada. Arvestades VF eriteenistuse organisatsioonilise tegevusega, saab nõustuda, et tegemist on Venemaa mõjutustegevusega tihedalt seotud organiga ja kui isik on seotud eriteenistusega, siis saab põhjendatult karta, et tegemist on Venemaa mõjutustegevuses osaleva isikuga. Vaid harva saab isiku vaadete või organisatsioonilise kuuluvuse osas arvestada, et isikud ise selle kohta tõest informatsiooni annaksid või sõltuvalt organisatsioonilisest tegevust/kuluvusest tohiksidki sellist teavet anda. Seega kaebaja igasuguste põhistusteta ja paljasõnaline eitamine antud juhul ei võimalda kohtul kuidagi asuda seisukohale, et haldusakti andmiseks puudus mistahes alus. EV –le ei ole vastuvõetavad ja teistsuguse ideoloogia printsiipidel põhineva ühiskonnakorralduse kehtestamisele kasvõi minimaalne kaasaitamine. Sissesõidukeelu kohaldamine kaebaja suhtes aitaks kahtlusteta vältida Eestis võimalike kontaktide loomist, levitatavate ideede süvendamist ning läbiviidav ennetustegevus on seetõttu proportsionaalne ja vajalik meede. Riigil on kohustus tagada riigis elavate isikute turvalisus, riigil puudub põhiseadusest ja rahvusvahelisest õigusest tulenev üldine kohustus respekteerida teise riigi kodanike tehtud viibimiskoha valikut, kui esineb kahtlus, et isiku tegevus seondub eriteenistuse huvidega. Seega kohus nõustub vastustaja ja kaasatud haldusorganiga selles, et kui konkreetne isik on seotud välisriigi huvides mõjutustegevusega, mille tagajärjeks võib pikemas perspektiivis olla siseriikliku olukorra destabiliseerimine ja sõjalise jõu kasutamine (nt sündmused Krimmis või siis ka Ukrainas),

on selline olukord põhiseaduslikku korda ohustav ehk ilmselgelt käsitletav julgeolekuohuna ELKS § 524 lg 3 tähenduses.

kooskõlas. Kohus ei näe kaebuse põhjal, mismoodi saaaksid kaebaja eelmärgitud õigused õigusvastaselt kahjustatud.

/digitaalselt allkirjastatud/ Karin Kalmiste Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.