Xi kaebus Tartu Vanglalt 07.07.2016. a majandustöödel toimunud inimväärikuse alandamise eest hüvitise nõudmiseks summas 500 eurot
Asja läbi vaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised Resolutsioon
Edasikaebamise kord
Kaebaja – X Vastustaja – Tartu Vangla
1.Jätta Xi kaebus haldusasjas nr 3-16-1967 rahuldamata.
2.Poolte menetluskulud jätta nende endi kanda.
3.Jätta rahuldamata kaebaja taotlus tunnistajate ülekuulamiseks ja vanglalt valvekaamera videosalvestise väljanõudmiseks. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 2. märts 2017. a. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Kaebaja Xilt on võetud vabadus ja teda peetkase kinni Tartu Vanglas. X esitas 12.07.2016. a Tartu Vanglale taotluse varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks, summas 857,85 eurot, kuna taotleja pidi 07.07.2016. a vanemvalvuri juuresolekul katkiste kinnastega ja paljaste kätega koristama jalutusaedikust inimese väljaheidet. Taotleja väitis, et ta on ka varasemalt pidanud korduvalt koristama bioloogilisi jäätmeid, milleks tal puudub väljaõpe. Taotleja pidas nimetatud asjaolusid vangla poolt sihilikult ja süstemaatiliselt taotleja elu ohtu seadmiseks ning inimväärikusse alandamiseks. (tl 40–43)
2.Tartu Vangla 12.09.2016. a otsusega nr 1-13/129-2 (tl 57–58) jäeti Xi kahjunõue rahuldamata.
3.X esitas 02.10.2016. a Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 1–2) Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes summas 500 eurot. Kaebaja nõue
4.Kaebuse kohaselt seadis vangla ohtu kaebaja tervise ja elu ning alandas tema inimväärikust, kui kohustas kaebajat majandustöölisena 07.07.2016. a vangla jalutusaedikus katkiste kinnastega ja paljakäsi väljaheidet koristama. Kaebaja leiab, et tal puudus selleks väljaõpe. Valvekaamerate vaateväljas on pimedad nurgad, mille tõttu pole kogu territoorium näha. Kaebaja vähendab kohtu kaebuses kahjunõude summa 500 eurole. Vanemvalvur M. T. on kaebajale pärast vanglalt kahju hüvitamise nõudmist avaldanud oma pahemeelt, mida kaebaja peab ähvardamiseks. Kaebajal ei lubata enam jalutusaedikuid koristada. Vangla vassib ja valetab. Kaebaja võttis oma pöördumise tagasi, kuna sai teada, es aedikus reostas. (tl 1–2, 7, 20, 29, 47, 67) Vastustaja vastuväited
5.Vastustaja ei pea kaebust põhjendatuks ja vaidleb sellele vastu. Kaebajale anti korraldus jalutusaediku koristamiseks, kuid talle ei antud korraldust väljaheidete koristamiseks. Viimast ei väida ka kaebaja. Kaebajal on õigus keelduda tema tervist ohustavast tööst. Vastavat õigust on tunnustatud ka asjakohases kohtupraktikas. Kaebaja ei täitnud VangS § 67 p 3 kohast teavitamiskohustust, kui ta avastas bioloogilisi jäätmeid ja jättis sellest valvuri informeerimata. Kaebaja ei ole väitnud, et ta teavitas vanglateenistust bioloogiliste jäätmete leidmisest, seega ei saadud teda ka nende koristamiseks sundida. Vanemvalvur M. T. on andnud vanglale selgituse 07.07.2016. a jalutusaediku koristamise kohta, mis ühtib M. T.i poolt videosalvestise vaatlustulemustega. Kaebaja kaaskinnipeetav A. K. ei ole andnud seletust jalutusaedikus toimunu kohta, samuti ei kinnita A. K., et kaebaja nimetatud sõnavahetus M. T. oleks 7. juulisündmusest. (tl 39, 52)
KOHTU SEISUKOHT
6.Halduskohtus nõuab kaebaja (tl 1–2) mittevaralise kahju hüvitamist seonduvalt 07.07.2016. a intsidendiga, mille tõttu puudub kohtul alus käsitleda kohtueelse menetluse vaidluse eset täies mahus.
7.Halduskohus, hinnates asjas kogutud tõendeid vastastikuses seoses ja kogumis, on seisukohal, et kahjunõude rahuldamiseks puudub alus.
8.Kaebuse alusena esitab kaebaja vanemvalvur M. T.i 07.07.2016. a antud korralduse koristada „katkiste kinnastega ja palja käsi“ jalutusaedikust kaaskinnipeetava väljaheide.
9.Vastustaja ei vaidle menetlusdokumentides põhimõtteliselt vastu, et kaebaja kirjeldatud elusündmus võiks olla ohuks kinnipeetava tervisele. Vastava korralduse paljaste kätega täitmisel tõstatub ka isiku väärikuse rikkumise küsimus, mistõttu jagab kohus vastustaja seisukohta, et kaebuses kirjeldatud asjaolude tõendatusse korral võib tõusetuda küsimus kannatanule mittevaralise kahju tekitamisest (RVastS § 9 lg 1).
10.Halduskohus märgib vaidlust lahendama asudes vastuseks pooltele, et kahjuna saab üldjuhul käsitleda seadusega kaitstavate õigushüvede väärtuse vähenemist, millel on kannatanu suhtes negatiivne iseloom ning mida on võimalik hinnata ja hüvitada. Hüvitisega tuleks luua varaline olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud. Kahju hüvitamise eesmärgiks on kannatanu asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevaid asjaolusid ei oleks esinenud, seega olukorda, kui tema õigusi ei oleks rikutud.
11.Käesolevas vaidluses tuleb seetõttu eelkõige tuvastada, kas kaebajale on kahju tekkinud, kas vanglateenistuse ametniku poolt avalik-õiguslikus suhtes antud korraldus, millega
kaebajale väidetavalt kahju tekitati, on õigusvastane, ning kas esineb põhjuslik seos tekitatud kahju ja õigusvastase korralduse vahel. Kui üks nimetatud tingimustest puudub, ei kuulu kahju hüvitamise kaebus rahuldamisele.
12.Vastuseks kaebajale juhib kohus tähelepanu riigivastutuse põhimõttele, mille kohaselt tekib kannatanul kahju rahalise hüvitamise nõudeõigus alles siis, kui teised õiguskaitsevõimalused on ammendatud. Esialgsete õiguskaitsevahendite läbimine tähendab juba varase riigivastutuse õiguse alase kohtupraktika kohaselt seda, et kannatanu peab õigeaegselt vaidlustama kahju tekitava haldusakti või toimingu (käesoleval juhul vanemvalvuri korralduse) (vt nt Riigikohtu halduskolleegium 20. juuni 2003. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-51-03 p 12). See tähendab, et kannatanu kohustuseks on võimaluse korral ära hoida kahju tekkimine, vaidlustades õigeaegselt kahju põhjustava avaliku võimu kandja tegevus.
13.Kohtupraktika on selles osas ühene (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi 11. märtsi 2004. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-8-04 p 10), nimelt kahju hüvitamise nõue jäetakse rahuldamata, kui isik oleks saanud kahju tekkimise ära hoida, esitades vastava nõude või vastuväite temale kohustust panevale isikule või vaidlustuse vaide- või kohtumenetluses.
14.Kuna asjas kogutud tõendite kohaselt saatis kaebajat jalutusaedikus koristamise ajal vanemvalvur, siis kaebaja osundatud korralduse andmise kohta ei ole otseseid tõendeid rohkem, kui kaebaja poolt menetlusdokumentides avaldatu ja vanemvalvur M.T.i poolt avaldatu, milleks käesoleval juhul on kohtueelses menetluses antud kirjalik selgitus (tl 53). Kõik teised kaebaja poolt nimetatud tõendid põhinevad, kas tema enda poolt erinevatele institutsioonidele antud infol või on tegemist kaudsete tõenditega, mis ei käsitle vahetult vaidlusalust elusündmust.
15.Seetõttu on kohtu jaoks vaidluse lahendamisel määrava tähtsusega vaidlusaluse õigussuhte poolte poolt avaldatu konkreetsus.
16.Kohus eeldab, et kaebaja esitas vaidlustatud sündmuse kohta kõige täpsema faktiliste asjaolude kirjelduse koheselt pärast sündmust, st esimeses pöördumises vanglale. Kaebaja on 12.07.2016. a moraalse ja materiaalse kahju hüvitamise nõudes (tl 40) sündmuse asjaolud esitanud järgmiselt: „Ajavahemikul 07.07.2016 aastal kell 19.00 ajal andis vanemvalvur M. T. korralduse kinnipeetavale Xile jalutusbokse koristada. Koristasin valvuri saatel 6 väikest jalutusboksi ja siis andis vanemvalvur korralduse, et tuleb koristada ka suur jalutusaedik ning vanemvalvur ei öelnud, et suures jalutusaedikus paremas nurgas on teise kinnipeetava/.../. Kogu selline tegevus kestis ligikaudu 10 minutit.“
17.Kaebaja selgitab menetlusdokumentides läbivalt, et talle olid koristustöödeks väljastatud kindad, mis olid aga aediku koristamise ajaks katkised.
18.Niisiis ei avaldanud kaebaja esimeses pöördumises vanglale, et vanemvalvur oleks oma korralduses täpsustanud aediku koristamise asjaolusid või et vanemvalvur oleks kaebajale andnud konkreetse korralduse seoses väljaheite koristamisega. Kaebuses kohtule väidab kaebaja, et koristamine toimus vanemvalvuri juuresolekul.
19.Seoses kaebaja kahjunõudega on vanemvalvur M. T. 02.09.2016. a avaldanud ( tl 53), et jalutusaediku koristamiseks olid kaebajale väljastatud ühekordsed kilekindad.
20.Kohus peab eluliselt usutavaks, et koristustöödeks väljastati kaebajale terved ühekordsed kilekindad. Kaebaja selgitab ühelt poolt, et ta pidi aedikut koristama paljaste kätega, teisalt
räägib ta kinnaste, kuigi katkiste, olemasolust. Kuna kaebaja kirjeldab, et enne aediku koristamist oli ta koristanud mõned jalutusboksid ja kogu tegevus ei kestnud pikka aega, siis arvestades asjaolu, et menetlusdokumentide kohaselt oli kaebaja saanud koristamiseks spetsiaalse väljavõtte, ei pea kohus tõendatuks, et kaebaja pidi vangla korraldusel aedikut koristama paljaste kätega, sest talle oli vangla poolt väljastatud ühekordseks kasutamiseks mõeldud kindad. Vanemvalvur kinnitab, et kaebajale oli väljastatud hari, kühvel ja prügiämber. Kaebaja ei ole seda fakti eitanud, kusjuures kohus peab usutavaks, et kuue jalutusboksi ja aediku koristamiseks olid kaebajale kindlasti mingid koristamisvahendid ka väljastatud. Vanemvalvur selgitab vastuseks kahjunõudele, et ta ei teadnud aedikus fekaalide olemasolust. Kuna kaebaja märgib esimeses pöördumises vanglale, et valvur ei hoiatanud teda väljaheidete olemasolust, siis tõdeb kohus, et tõendatud ei ole ka vanemvalvuri poolt kaebajale õigusvastase korralduse andmine. Kohtu seisukoht tugineb eelkõige asjaolul, et esimeses pöördumises vangla poole ei ole kaebaja vanemvalvurit ebaseadusliku korralduse andmises üldse süüdistanud, vaid on talle ette heitnud jalutusaediku olukorrast informeerimata jätmist. Korralduse andmises süüdistab kaebaja vanemvalvurit alles kohtule esitatud kaebuses. Vastava süüdistuse esitamine on ilmselgelt tingitud kaebaja ebaedust kohtueelses menetluses.
21.Seega peab kohus vastuseks kaebajale nentima, et asjas kogutud tõenditega ei ole tõendatud kaebajale vanglateenistuse ametniku poolt õigusvastase korralduse andmine, mis välistab kaebajale ka vastustaja süül kahju tekkimise. Kohus nõustub vastustaja kohtueelses menetluses esitatud käsitlusega, et kaebaja on ise jätnud täitmata teavitamiskohustuse. Samuti ei ole kaebaja seeläbi teinud ise kõike võimalikku, et vältida oma tervise võimalik ohtu sattumine.
22.Nimetatud tõendamist leidnud faktilised asjaolud välistavad kaebuse rahuldamise, nagu sai eelpool selgitatud. Kaebaja väidab menetlusdokumentides, et 7. juuli sündmusega analoogseid olukordi on vanglas esinenud ka varem. Kohus on seisukohal, et ka nimetatud väide ei kalluta kohut asjas kogutud tõenditele teistsugust hinnangut andma. Nimelt on kohtute infosüsteemi andmetel käesolev kaebus Xi poolt alates 2011. aastast Tartu Vangla vastu seoses vangla väidetava õigusvastase tegevusega neljateistkümnendaks esitatud kaebuseks. Seega on kaebaja puhul tegemist kinnipeetavaga, kes tunneb kinnipeetavate õigusi ja julgeb ka oma õiguste jalule seadmise eest seista. Vangla tunnistab, et vanglateenistus ei oleks võinud kaebajale kaebuses kirjeldatud korraldust anda. Seetõttu ei pea kohus eluliselt usutavaks, et kaebaja koristas vaidlusalust jalutusboksi paljaste kätega ilma muid koristusvahendeid omamata. Kui kaebaja oleks saanud vanemvalvurilt korralduse, mille täitmiskohustus on küsitav, oleksid pooled viidanud diskussiooni tekkimise üle selle täitmise suhtes koheselt 7. juulil, mitte aga alles 27. septembril (tl 2) pärast seda, kui kaebaja oli vangla poole pöördunud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise sooviga. Kaebajale kahju tekkimist ei tõenda ka kaebaja tunnistaja A. K. kirjalik seletus (tl 56), kuna seletuses kirjeldab ta 27. septembri, mitte 7. juuli sündmusi. Pärast kohtu poolt kirjaliku menetluse määramist (tl 60) esitas kaebaja 18. jaanuaril uue versiooni asjast. Kaebaja väidab, et ta nägi mustust aedikus juba päeval kella 13.40 ajal ja informeeris sellest nii kaaskinnipeetavaid kui vanemvalvur E.. Õhtul viis vanemvalvur T. ise kaebaja sinna kohta ja andis korralduse koristamiseks. Kaebaja võttis oma sellesisulise pöördumise ise tagasi.
23.Kohus jätab rahuldamata kaebaja taotluse täiendavate tõendite kogumiseks (tl 2) kui põhjendamatu, sest tõendatud ei ole kaebajale kahju tekkimine vastustaja õigusvastase korralduse alusel ja seoses kaebaja poolt esmaste õiguskaitsevahendite kasutamata jätmisega. Kohus ei pea kaebaja erinevaid versioone sündmusest ja eluliselt usutavateks. Kaebaja ei too välja mingitki põhjust, miks ta viimast versiooni sündmusest ei ole avaldanud kohtueelses menetluses või millise taotluse tagasivõtmise ta tõstatab viimases dokumendis. Viimas versiooni valguses kaldub kohus jagama vastustaja seisukohta, et kaebaja sooviks on algusest
peale saada kahjuhüvitis ja seda isegi siis, kui ta ka tegelikkuses väidetavalt päeval avastatud mustuse õhtul koristas. Kohus ei pea usutavaks vanemvalvuri õigusvastast sundi kaebajale taoliseks tegevuseks.
24.Kaebus tuleb neil asjaoludel jätta rahuldamata. Poolte menetluskulud tuleb jätta nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Roby Koik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.