Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudPärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas · 25.10.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas
Kohtuasja number: 2-16-106510/13
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 25.10.2016
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 2170

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

CREDITREFORM EESTI OÜ10887820(Hageja)RT Capital Estonia OÜ12567924(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tagaseljaotsus Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Ruth Sild

Otsuse tegemise aeg ja koht

25. oktoober 2016. a Haapsalu kohtumaja Kärdlas

Tsiviilasja number

2-16-106510

Tsiviilasi

CREDITREFORM EESTI OÜ hagi Janar Rahnik'u vastu laenulepingust tuleneva võlgnevuse väljamõistmise nõudes

Tsiviilasja hind

219,18 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja Creditreform Eesti OÜ, registrikood 10887820, asukoht Pirita tee 20, 10127 Tallinn Hageja lepinguline esindaja Triin Reinmaa, isikukood 49105190325, RT Capital Estonia OÜ, registrikood 12567924, asukoht Pirita tee 20, 10127 Tallinn, e-post * Kostja Janar Rahnik, isikukood *, rahvastikuregistrijärgne elukoht *, e-post *, tegelik elu- või viibimiskoht *

Menetluse staatus

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada osaliselt hageja CREDITREFORM EESTI OÜ hagi Janar Rahnik'u vastu laenulepingust tuleneva võlgnevuse väljamõistmise nõudes.

2.Välja mõista kostjalt Janar Rahnik hageja CREDITREFORM EESTI OÜ kasuks Janar Rahnik'u ja Ferratum Estonia OÜ vahel 18.12.2013. a sõlmitud tarbijakrediidilepingust tulenev (nõue on loovutatud 01.01.2016. a CREDITREFORM EESTI OÜ-le):

2.1.põhivõlgnevus summas 100 (ükssada eurot) eurot;

2.2.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

2.Välja mõista kostjalt Janar Rahnik hageja CREDITREFORM EESTI OÜ kasuks hageja põhjendatud menetluskulud summas 125,14 (ükssada kakskümmend viis eurot 14 senti) eurot. Edasikaebamise kord Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse (TsMS § 420 lg 1). Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 632 lg 1). Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kostja võib esitada Pärnu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha (TsMS § 415 lg 1). Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada (TsMS § 415 lg 2). Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik (TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagiavaldusele koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule) (TsMS § 416 lg 2). Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 142 lg 2). Kautsjon tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pank – a/a EE571010220229377229; Swedbank – a/a EE062200221059223099; Danske Bank – a/a EE513300333522160001 või Nordea Bank – a/a EE221700017003510302. Maksekorralduse selgituseks märkida: kohustatud isiku nimi, kohtuasja number, makse liik. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

Kohus leiab, et hagi ei ole täies ulatuses asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada osaliselt. Osas, milles hagi ei ole põhjendatud, teeb kohus vastavalt TsMS § 407 lg 6 otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. TsMS § 444 lg 3 alusel põhjendab kohus tagaseljaotsuses vaid hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid. 3.3.Hageja on hagiavalduses palunud lisaks põhivõlgnevusele kostjalt välja mõista üldtingimuste p 6.1. ja 6.3 alusel laenu väljastamise ja käsitlemise kulu fikseeritud suuruses, s.o summas 50 eurot. Hagiavalduse lisana esitatud üldtingimuste p-s 6.1 järgi olenevad laenutaotluse käsitlemise ja laenu väljastamise kulud laenu suurusest ja tagastamise tähtaegadest ning mitmest kord laenusummat taotletakse. Üldtingimuste p 6.3. järgi kuulub käsitluskulu laenutaotleja poolt tasumisele koos laenu tagastamisega laenuperioodi lõpus või tagastab laenu osaliste maksetena vastavalt arvel toodud igakuiste maksete suurustele ja tasumise tähtpäevadele. Arvejärgset makset ületavas osas loetakse laenutaotleja poolt tasutud makse laenu põhiosa makseks /tlk 54-55/. Kohus on käesolevas asjas 28.09.2016.a määrusega leidnud, et hageja on kostja vastu esitatud laenu põhivõlgnevuse nõuet tõendanud summas 100 eurot, kuna esitatud asjaoludest ja tõenditest nähtuvalt on kostja küll taotlenud laenu summas 220 eurot, kuid tõendatud on 100 euro suuruse laenu väljamaksmine kostjale /tlk, 59 70-72/. Seega lähtub kohus tõendamist leidnud asjaoludest, et kostjale on väljastatud laen summas 100 eurot /tlk 59/ tähtajaga 30 päeva /tlk 50/. Üldtingimuste p 6.1. järgi on esmakordsel laenu võtmisel krediidi netosummalt 100 eurot, tähtajaga 30 päeva, käsitlemise kulud 0 eurot; järgnevatel laenude võtmisel krediidi netosummalt 100 eurot, tähtajaga 30 päeva, on käsitlemise kulud 25 eurot. Kohtule esitatud hagiavaldusest ei nähtu ja hageja ei ole tõendanud, kas kostja poolt 18.12.2013. a võetud laenu (tarbijakrediidi) näol on tegemist esmakordse laenu võtmisega või järgneva laenu võtmisega üldtingimuste p 6.1 tähenduses. Eeltoodust tulenevalt ei ole võimalik kohtule esitatud faktilistest asjaoludest ja tõenditest järeldada, et 18.12.2013. a võetud laenu näol on tegemist kostja poolt järgneva laenu võtmisega. Seega ei ole õiguslikult põhjendatud kostjalt laenu väljastamise ja käsitlemise kulude väljamõistmine summas 50 eurot ega ka summas 25 eurot lähtuvalt p-s 6.1 sätestatust, s.o järgnevatel laenude võtmisel krediidi netosummalt 100 eurot, tähtajaga 30 päeva, on käsitlemise kulud 25 eurot. Seega hageja nõue kostjalt 50 euro suuruse laenu väljastamise ja käsitlemise kulu väljamõistmiseks ei ole õiguslikult põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. 3.4.VÕS § 101 lg 1 p 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hagiavalduse ja üldtingimuste p 8.2 järgi on tarbijakrediidilepingust tulenev viivise määr 8% aastas iga tasumisega viivitatud päeva eest eraldi /tlk 46, 56/. Hageja on esitanud kostja vastu sissenõutavaks muutunud viivise nõude lepingus sätestatud määras, s.o üldtingimuste p 8.2 alusel summas 41,18 eurot, s.o viivis põhivõlgnevuse summalt 220 eurot, perioodi eest 18.01.2014 kuni 10.08.2016, viivitatud päevi 936 päeva. Kohus leiab, et kuna käesolevas asjas on tõendamist leidnud 100 euro suuruse (mitte 220 euro suuruse) laenu väljamaksmine kostjale /tlk 59, 70-72/, siis on viivise arvestamine õiguslikult põhjendatud vaid tõendatud põhivõlgnevuse summalt. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud viivis summalt 100 eurot, viivise määr 8% aastas, periood 18.01.2014 kuni 10.08.2016, viivitatud päevi 936, viivis kokku 20,50 eurot. Alates

11.08.2016. a mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis tasumata põhinõudelt, s.o 11.08.2016. a seisuga 100 eurot, kuni põhinõude täitmiseni määras 8% aastas. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõude summas 20,50 eurot ja jätab rahuldatama hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõude summas 20,68 eurot (41,18 - 20,50). 3.5.Eeltoodu alusel kuulub hageja hagi rahuldamisele osaliselt ning kohus rahuldab hageja hagi põhivõlgnevuse nõudes summas 100 eurot, sissenõudmiskulude nõudes summas 20 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise nõudes (10.08.2016.a seisuga) summas 20,50 eurot ja tasumata põhivõlgnevuselt (mis 10.08.2016. a seisuga on 100 eurot) viivise nõudes alates 11.08.2016. a kuni põhinõude täitmiseni 8% tasumata summalt aastas. Kohus jätab rahuldamata hageja nõude kostja vastu laenu käsitluskulu nõudes summas 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise nõudes summas 20,68 eurot. 3.6.TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. 4.Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotus märgitakse ka siis kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 168 lg 1 järgi hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast. TsMS § 174 lg 1 ja 2 järgi menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja menetluskulud on tasutud riigilõiv summas 75 eurot ja esindajale makstud tasu õigusabi eest 220 eurot, kokku summas 295 eurot /tlk 47/. Hageja esitas kohtule 10.08.2016. a haginõude summas 331,18 eurot (põhinõue 220 eurot, käsitluskulu 50 eurot, kahjuhüvitis /mis oma sisult on sissenõudmiskulu/ 20 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 41,18 eurot), millest 120 euro suuruse põhinõude menetlusse võtmisest kohus keeldus 29.08.2016. a määrusega ning jättis hageja põhinõudega summas 120 eurot seotud menetluskulud hageja kanda /tlk 70-72/. 06.09.2016. a määrusega menetlusse võetud nõudest kogusummas 211,18 eurot (põhinõue 100 eurot, käsitluskulu 50 eurot, kahjuhüvitis, mis oma sisult on sissenõudmiskulu, summas 20 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis summas 41,18 eurot) rahuldab kohus käesoleva otsusega summas 140,50 eurot. Seega on kohus 331,18 euro suurusest nõudest 120 euro menetlusse võtmisest keeldunud ning käesoleva otsusega rahuldanud nõude 140,50 euro ulatuses. Seega tulenevalt TsMS § 168 lõikest 1 ja TsMS § 163 lõikest 1 jätab kohus menetluskulud 42,42% ulatuses kostja ja 57,58% ulatuses hageja kanda. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjal hüvitada hagejale menetluskulu summas 125,14 eurot (295 eurot * 42,42%)