Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kaire Pikamäe, Ruth Plaks ja Virgo Saarmets
Otsuse tegemise aeg ja koht
30. jaanuar 2017, Tallinn
Haldusasja number
3-15-1208
Haldusasi
GB kaebus Tallinna Vangla 11.03.2015 käskkirja nr 328 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – GB Vastustaja – Tallinna Vangla, volitatud esindaja Ave Kasvandik
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 12.02.2016 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Tallinna Vangla apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 01.03.2017, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab
3-15-1208 menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
2(5)
3-15-1208 Kaebaja esitas kohtumenetluses oma kambrikaaslaste AE ja VK kirjalikud seletused. Mõlemad isikud eitavad suitsetamise toimumist. Samuti ei kinnita nad valvurite väidet, et kambris põles tuli. Halduskohus leidis, et vaidlustatud käskkirjas märgitud rikkumise toimepanemine kaebaja poolt ei ole distsiplinaarmenetluse käigus kogutud tõenditega leidnud veenvat tõendamist. Vangistusseaduse (VangS) § 64 lg 1 kohaselt viib distsiplinaarmenetluse läbi ning distsipliinirikkumise asjaolud selgitab välja vanglateenistus. Kaebaja ei pea ise koguma seletuskirju kaaskinnipeetavatelt. Vangla ei ole seletuskirju sündmuskohal ja sündmuse ajal võtnud, seega ei ole kaebajale etteheidetav, et temal sellekohased tõendid puudusid. Kaebaja on järjekindlalt kinnitanud, et tema ei suitsetanud. Kaebaja on leidnud, et ei ole tõenäoline, et ametnik, kes näeb isikut suhteliselt piiratud nägemisraadiuses ja pimedal ajal, saab kindlaks määrata, et kambris oli suitsetajaks just tema. Ka ei pidanud kaebaja veenvaks vangla selgitust, et ametnik uurib esmalt arvutist kinnipeetavaid isikuid ja alles seejärel helistab teisele valvurile, et see liiguks elukambrisse. Kambris pidi olema suitsetamise korral tuntav tubakalõhn ning vastustaja väide, justkui oleks kinnipeetaval võimalik suitsulõhna hajutada või tarvitada mingit ainet, mis lõhna suust kõrvaldaks, ei ole õige. Halduskohus jagas kaebaja eeltoodud kahtlusi ning palus distsiplinaarmenetluse läbiviijal SK-l selgitada, kuidas ta asjaolud kindlaks tegi. Distsiplinaarmenetluse protokolli ja käskkirja kohaselt oli karistuse määramise aluseks üksnes JA ettekanne. Menetluse käigus UL-lt seletust ei võetud. Kohtule jäi ebaselgeks, mille alusel sai SK veenduda, et pimedal ajal võis ametnik JA näha teisest hoonest isiku nägu, et selle alusel tuvastada suitsetajana GB. Ebaselgeks jäi, kas kambri aken võis olla lahti, mida tähendas selgituse juures, et õues oli suhtelist pime, kuid kamber paistis selgelt, miks ei saanud JA kohe helistada UL-le. Arusaamatu on ka UL ülesanne ja tegevus, kes oleks pidanud kambris kontrolli teostama. Nii JA kui UL seletusest saab järeldada, et JA koostas ettekande ja UL lubas minna kambrit kontrollima. UL tegelikult kambris mingit kontrolli ei teostanud, vaid teatas seal üksnes, et koostatud on ettekanne ning kaebajal tuleb anda rikkumise kohta selgitus. Ei nähtu takistusi selleks, et UL oleks saanud olukorda kohapeal kontrollida. Suitsetamisel suhteliselt väikese pinnaga kambris, kuhu valvur ilmselt pikema ajavaheta sisenes, pidi olema suitsetamisest märgatavaid jälgi. Kui kambrit oli vahetult õhtutatud, siis pidanuks olema kambris tunda akna avamisest tingitud külma õhku. Eeldades, et UL ruttas sündmuskohale viivituseta ning kambris oli äsja suitsetatud, ei saanud ka talvisel ajal suitsulõhn hajuda nii, et seda ei oleks tunda. Samuti oli võimalik kambrist leida koni. Kambris ei olnud WC-d, seega ei saanud koni sinna visata. Kui koni polnud aknast välja visatud, pidi see asuma kambris. Usutav ei ole vastustaja seletus, et kinnipeetavatel on aineid, millega on võimalik koheselt ja kiirelt suitsulõhn kambrist või hingeõhus kõrvaldada. Ametnike täiendavatele selgitustele vaatamata ei ole kohus veendunud, et tõendatud oleks suitsetamine kaebaja poolt. Kuna JA tuvastas kaebaja isiku arvuti vahendusel, siis ei olnud talle teise üksuse kinnipeetavad sedavõrd tuttavad, et kohe isikut ära tunda. Lühikese aja ja pimeduse tõttu oli olemas tõenäosus isiku tuvastamisel eksida. Kuigi vangla on kohtu päringute alusel asunud hiljem väitma, et akende kaugus ning hoovi valgustus võimaldas kaebaja isikut tuvastada, ei ole kohtul võimalik kontrollida, missugused tingimused sündmuse ajal tegelikult valitsesid. Olukorda oleks tulnud kirjeldada juba distsiplinaarmenetluse käigus. Seetõttu keeldus kohus asjas paikvaatluse tegemisest. Isegi kui arvestada sellega, et kambris tuli põles, ei oleks kohtul võimalik taastada olukorda nii, et see vastaks täpselt 13.02.2015 õhtul esinenud tingimustele.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 3(5)
3-15-1208
3-15-1208 suitsukoni jälgi, kuid ettekandes oleks saanud fikseerida nt suitsulõhna olemasolu kambris või fakti, et kambrit oli värskelt õhutatud. Suitsetamise korral oleks kaebajaga näost-näkku vestlemisel olnud tunda suitsulõhna ka ilma selleta, et kaebaja hingab valvurile otse näkku. Vangla väited, et kaebaja võis olla söönud nt küüslauku või kasutati muid suitsulõhna neutraliseerivaid aineid, on oletuslikud. Asja materjalidest nähtub, et UL ei pidanud vajalikuks distsiplinaarsüüteo toimepanemise fakti täpsemalt kontrollida vaatamata sellele, et kaebaja eitas rikkumist. Kui UL ei koostanud omapoolset ettekannet seonduvalt suitsulõhnaga kambris, oleks pidanud distsiplinaarmenetluse läbiviija SK ise UL-lt seletust paluma. Kuigi halduskohus võttis tõendina vastu UL poolt 08.10.2015 koostatud seletuse, ei tähenda see, et sündmustest ca 8 kuud hiljem antud seletusega on võimalik kõrvaldada distsiplinaarmenetluse puudusi. Vanglal oli võimalus koguda kõik vajalikud tõendid hiljemalt distsiplinaarmenetluse ajal või vaidemenetluses.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe
/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks
/allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.