Oliver Kask (eesistuja), Villem Lapimaa ja Kaire Pikamäe
Määruse tegemise aeg ja koht
26. jaanuar 2017, Tallinn
Haldusasja number
3-16-287 LM kaebus Tallinna Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses lühiajalise kokkusaamise ärajäämisega
Haldusasi
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – LM Vastustaja – Tallinna Vangla, volitatud esindaja Kerli Lubja
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 21. novembri 2016. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
LM apellatsioonkaebus
Menetlustoiming
Apellatsioonkaebuse tagastamine
RESOLUTSIOON
Tagastada LM apellatsioonkaebus Tallinna Halduskohtu 21. novembri 2016. a otsuse peale haldusasjas nr 3-16-287 läbivaatamatult selle esitajale.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 187 lg 7, § 235 lg-d 1 ja 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna Vangla kinnipeetav LM esitas 25.10.2015 taotluse lühiajaliseks kokkusaamiseks oma elukaaslase JT, tütre GT ning õe DM-ga. Kokkusaamine registreeriti kuupäevale 11.11.2015. Kokkusaamisele ilmus üksnes DM.
LM esitas 02.11.2015 taotluse lühiajaliseks kokkusaamiseks elukaaslase JT-ga. Kokkusaamine registreeriti kuupäevale 27.11.2015 ning sellel kuupäeval kokkusaamine ka toimus.
3.LM esitas 23.11.2015 Tallinna Vanglale kahju hüvitamise taotluse mittevaralise ja varalise kahju hüvitamiseks. Taotluse kohaselt oli LM-le määratud 18.11.2015 kell 10.30 lühiajaline kokkusaamine elukaaslase JT ja lapse GT-ga, kuid Tallinna Vangla vea tõttu jäi
3-16-287 kohtumine ära. LM palus hüvitada mittevaraline kahju, kuna kokkusaamise ärajäämine tekitas temas hingelist surutust, stressi, kurbust ja nördimust. Samuti palus ta hüvitada JT tehtud kulutused seoses kokkusaamisele tulemisega.
4.Tallinna Vangla 25.01.2016 vastusega nr 5-37/15/326-2 tagastati kahju hüvitamise taotlus osas, mis puudutab varalise kahju nõudmist tehtud kulutuste eest ning jäeti ülejäänud osas taotlus rahuldamata. Samuti vabandas vangla LM ees, et talle ei võimaldatud 18.11.2015 lühiajalist kokkusaamist.
5.LM esitas 08.02.2016 kaebuse Tallinna Halduskohtule Tallinna Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks seonduvalt 18.11.2015 lühiajalise kokkusaamise ärajäämisega.
6.Tallinna Halduskohtu 21.11.2016 otsusega rahuldati LM kaebus osaliselt ning tuvastati, et Tallinna Vangla toiming, mis seisnes LM-le 18.11.2015 kokkusaamise osas eksitava informatsiooni andmises ja sellele järgnenud käitumises, oli õigusvastane. Muus osas jäeti kaebus rahuldamata ning menetluskulud poolte endi kanda. Kontaktisik teatas 06.11.2015 kaebajale 2015. aasta novembrikuu teise kokkusaamise kuupäevana 18.11.2015. Samal kuupäeval oli määratud kokkusaamine muu hulgas kinnipeetavale JM-le. Kaebaja elukaaslane ilmus Tallinna Vanglasse kokkusaamisele 18.11.2015, kuid talle teatati, et kokkusaamist selle kuupäeval ei toimu. Tallinna Vangla ei kinnita, et inspektor-kontaktisik oleks kaebajale kuupäeva edastamisega eksinud, kuid märgib, et sellist eksimuse toimumist ei saa välistada. Kontaktisiku KK selgituse kohaselt võis juhtuda, et ta vaatas nime valesti, sest M nimelisi isikuid oli mitu. Hea halduse põhimõttega ei ole kooskõlas vanglateenistuse ametnike poolt isikule valeinfo jagamine. Vanglaametnik on avalik teenistuja ja on kohustatud järgima lisaks Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-st 14 tulenevale õigusele heale haldusele ka avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 51 lg-s 1 sätestatud kohustust täita oma teenistusülesandeid ausalt, asjatundlikult ja hoolikalt. ATS § 51 lg 6 kohaselt peab ametnik teenistus- ja usaldussuhte raames aitama kaasa ametiasutuse seadusest tulenevate ülesannete täitmisele. Samuti peab vanglaametnik juhinduma oma tegevuses ametniku eetikakoodeksist, mille kohaselt on ametniku olulisimad väärtused seaduslikkus, inimesekesksus, usaldusväärsus, asjatundlikkus, erapooletus ning avatus ja koostöö. Ebaõigete andmete edastamine on kahtlemata teguviis, mis viitab nende põhimõtete rikkumisele ning ATS § 51 lg-s 1 sätestatud hoolsuskohustuse rikkumisele. Kaebaja jaoks omas täpne kokkusaamise aeg ja sellest teatamine tähtsust ka seetõttu, et vanglasse kokkusaamisele tulles ja sinna jõudes ei saa kinnipeetav ega kokkusaamisele tulnud isik enam samale päevale kokkusaamisi taotleda. Vangla on rikkunud ka Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni art 8 p-s 1 sätestatud kaebaja õigust era- ja perekonnaelu austamisele. Eeltoodust tulenevalt on vangla tegevus eksitava informatsiooni andmisel olnud õigusvastane. Ametnik oleks pidanud eksituse ilmsiks tulekul kaebaja ja tema lähedaste ees viivitamatult vabandama, kuid vangla vabandas kaebaja ees alles pärast kahjunõude esitamist. Selline käitumine koosmõjus eksitava informatsiooni andmisega rikub PS §-st 14 tulenevat hea halduse põhimõtet. Kaebaja oli õigustatult arvestanud kokkusaamise toimumisega ning ametnike kohustus oli eksituse ilmsiks tulekul koheselt eksimust tunnistada, kaebajale eksitusest teada anda ja viivitamatult vabandada. Usutav on, et olukorras, mil kaebaja ei saa haldusorgani õigusvastase tegevuse tõttu kohtuda oma elukaaslasega, kaasnevad teatavad hingelised üleelamised, sh teadmatus ja mure. Kuid sellised üleelamised ei ole oma intensiivsuse tõttu käsitatavad kannatustena, mis õigustavad rahalise hüvitise väljamõistmist. Tõendatud ei ole, et kaebaja elukaaslane tuli 18.11.2015 2(5)
3-16-287 kokkusaamisele koos alaealise lapsega. Mittevaraline kahju tuleb hüvitada rahas, kui eraelu puutumatuse rikkumise raskus, eelkõige kehaline või hingeline valu, seda õigustab. Arvesse tuleb võtta asjaolu, et kaebaja sai siiski 27.11.2015, s.o 9 päeva hiljem oma elukaaslasega kohtuda. Samuti sai kaebaja 2015. aasta novembris oma lähedastega lühiajalistel kokkusaamistel kohtuda maksimaalselt lubatud kordadel. Kaebaja ei olnud eksituse ilmsiks tulekul teadmatuses pikalt. Kokkusaamine pidi toimuma kell 10:30, kuid vastustaja esitatud andmete kohaselt vestles kaebaja oma elukaaslasega vahetult telefoni vahendusel kell 10:33. Lisaks on vangla kaebaja ees siiski korduvalt vabandanud. Kaebaja ei ole menetluskulude vastustajalt väljamõistmist taotlenud ning vastustajal ei ole käesolevas asjas menetluskulusid tekkinud, mistõttu jäävad menetluskulud poolte endi kanda.
7.LM esitas 15.12.2016 Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse halduskohtu otsuse tühistamiseks osas, milles jäeti välja mõistmata mittevaraline kahju ning menetluskulud poolte endi kanda. Üksnes Tallinna Vangla vabandamine ei kompenseeri tekkinud kahju. Tallinna Vangla ei käitunud eksituse ilmnemisel väärikalt. LM elukaaslane sõitis kohale Pärnust, millega kaasnesid kulutused. Vastustaja ja halduskohtu seisukohad kulutuste hüvitamata jätmise osas ei ole adekvaatsed ning kulutused on jäetud ebaõigesti hüvitamata. Ka mittevaralise kahju hüvitamine on põhjendatud. Nii kaebajal kui ka tema elukaaslasel tekkis põhjendatud ootus kokkusaamise toimumise osas. LM jääb oma varasemalt esitatud seisukohtade juurde mittevaralise kahju hüvitamise nõude osas. Kokkusaamise ärajäämine avaldab nii kaebajale kui ka tema elukaaslasele mõju tänase päevani. Vanglas viibides ei saa enam kindel olla, et järgnevate lühiajaliste kokkusaamiste eel ei teki samasuguseid probleeme. Vangla üleolevat suhtumist näitab asjaolu, et vastustaja üritab seada kahtluse alla seda, et LM elukaaslane nuttis kokkusaamise ärajäämisest teada saades. Juba see asjaolu tekitas hingelise trauma. Halduskohus on põhjendamatult jätnud poolte menetluskulud nende endi kanda, sest kaebus rahuldati osaliselt.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 187 lg 3 p 5 kohaselt tagastatakse apellatsioonkaebus, kui apellatsioonkaebuses esitatud väidete õigsust eeldades ei saaks apellatsioonkaebust ilmselgelt rahuldada. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb HKMS § 187 lg 3 p 5 alusel tagastada.
9.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmiseks puudub alus. Halduskohus on vaidlustatud otsuses riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1 kohaldamist põhjalikult analüüsinud. Apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna ringkonnakohtule alust asuda halduskohtust erinevale seisukohale.
10.Nii vanglale esitatud kahju hüvitamise taotlusest kui ka halduskohtule esitatud kaebusest nähtub, et LM eesmärgiks on hüvitada mittevaraline kahju seonduvalt sellega, et tal jäi ära kokkusaamine oma elukaaslase ja tütrega. RVastS § 9 lg 1 sätestab ühe kaitstava õigushüvena ka eraelu puutumatuse. Riigikohtu halduskolleegium on 30.01.2012 otsuse nr 3-3-1-78-11 p-s 15 selgitanud, et eraelu hõlmab RVastS § 9 lg 1 tähenduses ka perekonnaelu. Eraelu võimalikust riivest kahju hüvitamise taotluse ja kaebuse lahendamisel on lähtunud ka Tallinna Vangla ja halduskohus. 3(5)
3-16-287
11.Mittevaraline kahju tuleb hüvitada rahas, kui eraelu puutumatuse rikkumise raskus, eelkõige kehaline või hingeline valu, seda õigustab (Riigikohtu halduskolleegiumi 30.01.2012 otsuse nr 3-3-1-78-11 p 15; 05.03.2014 otsuse nr 3-3-1-10-14 p 12.2). Halduskohus on õigesti tuvastanud, et apellandile ei saanud tekkida suuri hingelisi üleelamisi lühiajalise kokkusaamise ärajäämise tõttu ning isik ei olnud teadmatuses oma elukaaslase käekäigu osas. Haldusasja materjalidest nähtub, et juba 27.11.2015 võimaldati LM-le ja JT-le lühiajaline kokkusaamine. Samuti oli LM-l koheselt pärast lühiajalise kokkusaamise ärajäämisest teadasaamist võimalik oma elukaaslasega telefoni teel suhelda. LM esitas 02.11.2015 taotluse kokkusaamiseks üksnes oma elukaaslasega. Puuduvad tõendid, mis kinnitaks, et 18.11.2015 kokkusaamisele ilmusid nii LM elukaaslane kui ka tütar. Seega ei saanud LM-le tekkida hingelisi üleelamisi seonduvalt sellega, et talle ei võimaldatud kokkusaamist oma alaealise tütrega. Isiku õiguste rikkumine ei olnud intensiivne ja raske. Kaebajale ei saanud tekkida selliseid üleelamisi, mis õigustaksid mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmist kaebaja kasuks. Halduskohus on vaidlustatud otsuses neid aspekte ka igakülgselt käsitlenud.
12.Vastupidisele seisukohale asumiseks ei anna alust ka LM kartus, et ta ei saa edaspidi vanglas viibides olla kindel, et järgnevate lühiajaliste kokkusaamiste eel ei teki samasuguseid probleeme. Tallinna Vangla on nii halduskohtus kui ka haldusmenetlust läbi viies LM ees vabandanud. Puudub mõistlik põhjus arvata, et vangla oma eksimust kordab.
13.Ka menetluskulude jaotuses osas on halduskohus jõudnud õigele järeldusele. HKMS § 109 lg 1 kolmanda ja neljanda lause kohaselt esitatakse kirjalikus menetluses menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid kohtu poolt määratud tähtaja jooksul. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Toimiku materjalidest nähtuvalt on halduskohus 24.08.2016 määrusega määranud asja läbi vaatamiseks kirjalikus menetluses ja määranud, et täiendavad menetlusdokumendid tuleb esitada hiljemalt 19.09.2016. Muu hulgas on kohus nimetatud määruse p-s 6 selgitanud, et esitatavad menetlusdokumendid hõlmavad ka taotlust ja dokumente menetluskulude väljamõistmiseks. LM sai halduskohtu 24.08.2016 määruse kätte 26.08.2016. Kohtu määratud kuupäevaks ega ka varasema menetluse käigus ei esitanud LM taotlust ega kuludokumente menetluskulude väljamõistmiseks. Seega on halduskohus jätnud õigesti poolte menetluskulud nende endi kanda.
14.LM väited seonduvalt kulutuste hüvitamata jätmisega tema elukaaslasele ei ole asjassepuutuvad, sest haldusasjas on vaidluse all LM mittevaralise kahju hüvitamise nõue. Lisaks on JT 11.03.2016 esitanud Tallinna Vanglale eraldiseisva varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõude, mille vangla on 25.05.2016 vastusega nr 5-37/16/56-3 jätnud rahuldamata, kuid vabandanud JT ees. Vastusega mittenõustumisel oli JT-l endal võimalik Tallinna Vangla vastus halduskohtus vaidlustada.
15.LM apellatsioonkaebus on ilmselgelt perspektiivitu. Apellatsioonkaebuses esitatud väited ei viita sellele, et halduskohus oleks otsuse tegemisel rikkunud materiaal- või menetlusõiguse norme. HKMS § 187 lg 2 näeb ette, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumisel tagastatakse apellatsioonkaebus määrusega läbivaatamatult ning apellatsioonkaebuse tagastamisel loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud. Kuna LM apellatsioonkaebus on ilmselgelt perspektiivitu, keeldub ringkonnakohus 15.12.2016 esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja tagastab selle läbivaatamatult. Seega tuleb lugeda, et LM ei ole Tallinna Halduskohtu 21.11.2016 otsuse peale apellatsioonkaebust esitanud.
4(5)
3-16-287
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
Oliver Kask
Villem Lapimaa
Kaire Pikamäe
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.