Oliver Kask (eesistuja), Villem Lapimaa ja Kaire Pikamäe
Otsuse tegemise aeg ja koht
24. jaanuar 2017, Tallinn
Haldusasja number
3-15-262
Haldusasi
DK kaebus Tallinna Vangla 16. detsembri 2014. a käskkirja nr 1629 ja Tallinna Vangla 15. jaanuari 2015. a vaideotsuse nr 5-15/14/35188-2 tühistamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – DK Vastustaja – Tallinna Vangla, volitatud esindaja Ave Kasvandik
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 28. detsembri 2015. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
DK apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta DK apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 28. detsembri 2015. a otsus haldusasjas nr 3-15-262 muutmata.
2.Jätta DK menetluskulu Eesti Vabariigi kanda ja Tallinna Vangla menetluskulud tema enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse hiljemalt 23.02.2017 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab
3-15-262 menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna Vangla üksuse juhi 19.09.2014 käskkirjaga nr 1690 anti kinnipeetav DK-le luba väljaspool vanglat järelevalveta töötamiseks tähtajatult alates 22.09.2014 kuni kinnipeetava vabanemiseni ettevõtte G OÜ ehitusobjektil aadressil XXX, Tallinn.
2.Tallinna Vangla 16.12.2014 käskkirjaga nr 1629 määrati DK-le distsiplinaarkaristusena kartserisse paigutamine 10 ööpäevaks ja piirati kartserikaristuse kandmise ajal täielikult vangistusseaduse (VangS) §-de 22, 31, 32, 34–38, 41, 43 ja 48 (osaliselt lubatud soetada vangla kauplusest kartseris lubatud esemeid) kohaldamist. Distsiplinaarsüütegu seisnes selles, et kinnipeetav hoidis enda vasakus käes jope taskus kinnipeetavale keelatud eset – mobiiltelefoni. 20.11.2014 koostatud ettekande nr 352-M kohaselt sisenesid julgeolekuosakonna peaspetsialistid VN, SL ja RH OÜ G ehitusplatsi territooriumil asuvasse ehitussoojakusse, kus viibis ka DK. VN nägi DK vasakus käes jope taskus valge värvusega sisselülitatud mobiiltelefoni, mille äravõtmise kohta koostati eseme äravõtmise akt. Vangla sisekorraeeskirja (VSKE) § 641 p 10 kohaselt on kinnipeetavale vanglas keelatud mobiiltelefonid ja muud elektroonilised või tehnilised sidepidamisvahendid, sealhulgas raadiosaatjad, pihu- ja personaalarvutid, mille kaudu on võimalik infot edastada ja vastu võtta. Väljaspool vanglat töötaval kinnipeetaval on keelatud vangla nõusolekuta omada ja kasutada töökohal, töökohtade vahel ning töökoha ja vangla vahel liikumisel mobiiltelefone.
3.DK paigutati Tallinna Vangla 18.12.2014 käskkirja nr 2433 alusel kinnisesse osakonda.
4.DK esitas 17.12.2014 Tallinna Vanglale vaide 16.12.2014 käskkirja nr 1629 tühistamiseks. Samuti ei olnud vaide esitaja nõus enda ümberpaigutamisega avavanglast kinnisesse vanglasse. Tallinna Vangla 15.01.2015 vaideotsusega nr 5-15/14/35188-2 jäeti vaie rahuldamata.
5.DK esitas 02.02.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse ja selle täienduse Tallinna Vangla 16.12.2014 käskkirja nr 1629 ja 15.01.2015 vaideotsuse nr 5-15/14/35188-2 tühistamiseks ning tema kinnisesse osakonda ümberpaigutamise vaidlustamiseks. Tööjope taskust leitud mobiiltelefon ei kuulu kaebajale. Samuti ei oleks kaebajal nii lühikese aja jooksul enne valvurite poolt läbiotsimist olnud võimalik mobiiltelefoni sisse lülitada ja taskusse panna. Ebaõige on ettekandes märgitu, et kaebaja hoidis käsi taskus ja mobiiltelefoni enda käes. Leitud telefon oli tööjope, mitte kaebaja isikliku jope taskus ja selle võis sinna panna igaüks. Tööandja selgitused, et tegemist on kaebaja telefoniga, on välja mõeldud. Kaebaja ei nõustu tema paigutamisega kinnisesse osakonda ning soovib minna tagasi avavangla osakonda, et tööl käia ja raha teenida.
6.Tallinna Halduskohtu 24.03.2015 määruse resolutsiooni p-ga 1 tagastati DK kaebus osas, mis puudutas tema paigutamist Tallinna Vangla kinnisesse osakonda karistuse kandmise jätkamiseks. Kohtumääruse põhjenduste kohaselt oli selles osas kaebajal läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus.
7.Tallinna Vangla palus jätta kaebus ülejäänud osas rahuldamata ja menetluskulud kaebaja enda kanda.
2(5)
3-15-262 Mobiiltelefon leiti läbiotsimisel kaebaja taskust. Puudub vaidlus selle üle, et mobiiltelefon leiti kaebaja valdusest ja ta teostas selle üle võimu. Seejuures ei ole oluline, mil viisil ta telefoni üle valduse saavutas ning kas mobiiltelefon või jope kuulus kaebajale või mitte. Ka juhul, kui mobiiltelefon kuulub VG-le või JA-le, ei muuda see fakti, et kaebajal oli võimalus mobiiltelefoni kasutada. Vanglal puudub alus kahelda VN ettekande õigsuses. Kaebaja ei ole ümber lükanud fakti, et tema juurest leiti töötav mobiiltelefon. Usutav ei ole, et JA avastas oma telefoni kadumise alles kolme nädala möödumisel ning pöördus telefoni tagasisaamiseks vangla poole alles pärast kahte kuud.
8.Tallinna Halduskohtu 28.12.2015 otsusega jäeti kaebus rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. VSKE § 641 p 10 kohaselt on kinnipeetavale vanglas keelatud mobiiltelefonid ja muud elektroonilised või tehnilised sidepidamisvahendid, sealhulgas raadiosaatjad, pihu- ja personaalarvutid, mille kaudu on võimalik infot edastada ja vastu võtta. Riigikohtu halduskolleegium on 21.06.2010 otsuse nr 3-3-1-24-10 p-s 11 leidnud, et VSKE § 641 p 1 keelab selles sättes nimetatud eseme enda juures hoidmise. Kaebaja tööle lubamise käskkirja lisa 1 p-s 13.3 on märgitud, et kaebajal on keelatud vangla nõusolekuta omada ja kasutada töökohal, töökohtade vahel ning töökoha ja vangla vahel liikumisel informatsiooni digitaalseid vastuvõtjaid ja edastajaid ning teisi elektroonilisi või tehnilisi sidepidamisvahendeid (sh mobiiltelefone ja raadiosaatjaid) ning mistahes seadmeid ja nende tarvikuid, mis võimaldavad internetiühendust. Seega oleks kaebaja võinud mobiiltelefoni kasutada vaid siis, kui Tallinna Vangla oleks andnud vastava loa. Kaebajal sellist luba ei olnud. Distsiplinaarsüütegu on tõendatud Tallinna Vangla julgeolekuosakonna peaspetsialisti VN 20.11.2014 ettekandega nr 352-M ning eseme äravõtmise aktiga. Tõendeid, mis kinnitaksid seda, et kaebaja käsi jope taskutes ei hoidnud, kohtule esitatud ei ole. Kui selline väide vastaks tõele, oleks loogiline, et kaebaja oleks sellele viidanud juba distsiplinaarmenetluse ajal. Kaebaja seda ei teinud ning see vähendab tema väidete usaldusväärsust. Samuti ei ole ilmnenud asjaolusid, mis seaksid kahtluse alla VN ütluste usaldusväärsuse. Kaebaja on kohtule esitanud väidetavalt JA poolt Lääne-Harju politseijaoskonnale adresseeritud avalduse, milles ta selgitab, et unustas kõnealuse mobiiltelefoni 18.11.2014 töölt lahkudes oma tööriiete taskusse, kuid 08.12.2014 tööle naastes telefoni tööriiete taskus ei olnud. Avalduselt ei nähtu aga selle tegelik Lääne-Harju politseijaoskonnale esitamine, puudub tempel või muu avalduse esitamist tõendav märge ning kohtule ei ole esitatud ühtegi muud avalduse menetlusse puutuvat dokumenti. Lisaks on distsiplinaarmenetluse protokollis ja distsiplinaarmenetluses koostatud õiendis märgitud, et VG on helistanud Tallinna Vangla julgeolekuosakonna peaspetsialistile VN-le ja teatanud, et DK-lt äravõetud mobiiltelefon kuulus ettevõttele ja oli mõeldud kaebaja töötelefoniks. Seega pidi DK olema teadlik mobiiltelefonist tema seljas oleva jope taskus. Kaebaja ei ilmutanud soovi mobiiltelefoni enne tema läbiotsimist vanglaametnikule üle anda, mistõttu saab järeldada, et kaebajal oli tahe mobiiltelefoni kasutada. Isegi juhul, kui läbiotsimise eelselt oli kaebaja ekslikult pannud selga kellegi teise jope, leiti sisselülitatud mobiiltelefon kaebaja juurest. Kaebaja on nii kohtule esitatud kaebuses kui ka 20.11.2014 selgitustes märkinud, et ta oli teadlik, et kinnipeetav ei tohi mobiiltelefoni kasutada. Seega pani kaebaja distsipliinirikkumise toime tahtlikult. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
9.DK palub apellatsioonkaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 28.12.2015 otsus ning teha uus otsus, millega rahuldada kaebus. 3(5)
3-15-262 Vangla on rikkunud uurimiskohustust ja jätnud välja selgitamata distsiplinaarmenetluse aluseks olevad asjaolud. Üksnes VN ütlused ei ole piisavad, et lugeda distsiplinaarmenetluse aluseks olevad asjaolud tõendatuks. Samuti on jäetud kontrollimata, mis numbrile ja mis kell vaidlusaluselt mobiiltelefonilt helistati. Ametnikud ei ole võtnud arvesse kaebaja selgitusi, et leitud mobiiltelefon ei olnud tema oma ning see sattus jope taskusse juhuslikult. Samuti on kohus ebaõigesti jätnud arvestamata JA avalduse ja ütlustega. Kaebaja ei olnud teadlik, et mobiiltelefon on jope taskus. Vastasel juhul ei oleks ta jopet selga pannud. Seetõttu ei saa kaebaja ka toimepandud teo eest vastutada. Tähtsust ei oma asjaolu, kas tegemist oli kaebaja era- või tööriietusega. Samuti ei ole kohus võtnud arvesse seda, et kaebaja võis ekslikult panna selga kellegi teise jope.
10.Tallinna Vangla palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja menetluskulud apellandi kanda. Puudub mõistlik põhjus kahelda VN ettekande õigsuses. DK ei ole eitanud, et ta oli teadlik tema taskus olevast mobiiltelefonist. Tähtsust ei oma, kellele mobiiltelefon kuulus ja kas kaebaja seda ka reaalselt kasutas. Kinnipeetaval on keelatud mobiiltelefoni enda juures hoida. Kohus on piisavalt põhjendanud, miks ta ei ole arvestanud JA väidetega mobiiltelefoni kadumise kohta. Lisaks on VG kinnitanud, et leitud mobiiltelefon kuulus ettevõttele ning oli mõeldud DK-le kasutamiseks.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 28.12.2015 otsus muutmata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid täies ulatuses korrata halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 201 lg-st 4 tulenevalt.
12.Kinnipeetavale väljaspool vanglat töötamiseks loa andmise täpsemad tingimused ja kord ning kinnipeetava väljaspool vanglat töötamise kord on sätestatud VSKE ptk-s 171. VSKE § 964 lg 1 p 6 kohaselt märgitakse loa andmise käskkirjas muu hulgas kinnipeetava väljaspool vanglat töötamise muud tingimused. Vastav regulatsioon sisaldub DK väljaspool vanglat tööle määramise käskkirja nr 1690 lisas 1, millele viitab nimetatud käskkirja p 7.
13.VSKE §-s 641 on sätestatud esemed ja ained, mis on kinnipeetavale vanglas keelatud. Käskkirja nr 1690 lisa 1 p-s 13 on toodud loetelu vanglas keelatud esemetest, mida kinnipeetaval ei ole lubatud vangla nõusolekuta omada ja kasutada töökohal, töökohtade vahel ning töökoha ja vangla vahel liikumisel. Loetelus nimetatakse ka mobiiltelefoni, mis on kinnipeetavale VangS § 28 lg 1 ja VSKE § 641 p 10 kohaselt keelatud (lisa 1 p 13.3). VSKE § 641 p 10 ei näe ette avavangla kinnipeetavatele mobiiltelefoni omamise keelust erandi tegemist. Samuti ei nähtu haldusasja materjalidest, et DK-l oleks olnud vangla luba mobiiltelefoni kasutada. DK on ka ise nii vanglale esitatud vaides, kaebuses kui ka distsiplinaarmenetluse käigus antud ütlustes kinnitanud, et ta oli teadlik kodukorrast ning sellest, et kinnipeetavale on mobiiltelefoni kasutamine keelatud.
14.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et distsiplinaarmenetluse seisukohast ei oma tähtsust, kellele äravõetud mobiiltelefon kuulus või millal viimati oli mobiiltelefoni kasutatud. Distsiplinaarsüüteo koosseisu täitmiseks piisab sellest, kui kinnipeetav keelatud eset enda juures hoiab. Seega ei oma asja lahendamisel tähtsust, kas leitud mobiiltelefon kuulus DK tööandjale, talle endale või JA-le. Mobiiltelefon leiti kaebaja juurest. Samuti on tõendatud, et mobiiltelefon oli selle leidmise hetkel sisse lülitatud, mistõttu oli kaebajal võimalik seda koheselt kasutada. 4(5)
3-15-262 Kaebaja väited, et mobiiltelefon sattus jope taskusse juhuslikult, on ümber lükatud VN kinnitusega, et DK-l olid mobiiltelefoni leidmise ajal seljas era-, mitte tööriided. Ringkonnakohtul ei ole alust VN kinnituses kahelda.
15.Halduskohus ei ole tõendite hindamisel rikkunud menetlusnorme. Halduskohus on veenvalt põhjendanud, miks ei ole JA ütlused usutavad ning ei lükka ümber vangla poolt distsiplinaarmenetluse käigus tõendatud asjaolusid. Samuti ei nähtu ringkonnakohtule, et vangla oleks distsiplinaarmenetluse läbiviimisel eksinud uurimisprintsiibi vastu. Vastustaja on distsiplinaarmenetluse aluseks olevad asjaolud korrektselt tuvastanud ning distsiplinaarsüüteo toimepanemist ka veenvalt tõendanud.
16.Seega on tõendamist leidnud, et kaebaja rikkus talle käskkirjaga nr 1690 tehtud ettekirjutust, minnes vastuollu VangS § 67 p-ga 1. Puuduvad kergendavad asjaolud. Raskendava asjaoluna on distsiplinaarkaristuse määramisel võetud arvesse kehtiva distsiplinaarkaristuse olemasolu. Eeltoodut ning rikkumise raskust arvestades on kaebajale määratud distsiplinaarkaristus proportsionaalne.
17.DK on apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi korras vabastatud riigilõivu tasumisest. HKMS § 108 lg 1 alusel jäävad kaebaja menetluskulud summas 15 eurot Eesti Vabariigi kanda. Tallinna Vangla ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, mistõttu jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda.
(allkirjastatud digitaalselt) Oliver Kask
(allkirjastatud digitaalselt) Villem Lapimaa
(allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pikamäe
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.