A.H.i kaebus Maksu- ja Tolliameti 15.11.2016 korralduse nr 137/00708-6 ja 21.12.2016 vaideotsuse nr 6-1/3541-2 tühistamiseks ning alternatiivselt Maksu- ja Tolliameti kohustamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – A.H., esindaja advokaat Rene Hallemaa Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet
RESOLUTSIOON
1.Tagastada kaebus läbivaatamatult.
2.Jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
Edasikaebamise kord
Määruse resolutsiooni punkti 1 peale on õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. Määruse resolutsiooni punkti 2 peale on õigus esitada määruskaebus otse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) esitas 25.10.2016 Tallinna Halduskohtule taotluse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks A.H.ile kuuluva vara suhtes, algatades sellega A.H.i suhtes vastutusmenetluse MPM Lahendused UÜ maksuvõla sissenõudmiseks. Tallinna Halduskohus rahuldas taotluse 31.10.2016 määrusega ning Tallinna Ringkonnakohus jättis selle peale esitatud määruskaebuse 13.12.2016 määrusega rahuldamata (haldusasi nr 3-16-2140).
2.MTA kohustas 15.11.2016 korraldusega nr 13-7/00708-6 A.H.i kui MPM Lahendused UÜ endist juhatuse liiget ilmuma 01.12.2016 kell 12:00 maksuhalduri juurde teavet andma ning esitama korralduses loetletud dokumendid, mis puudutavad perioodi 09.2014-09.2015. Korralduses on selgitatud, et äriühingu maksuvõla põhivõlg tekkis A.H.i juhatuse liikmeks oleku perioodil 09.2014-09.2015. A.H. oli juhatuse liige 31.10.2012-03.11.2015.
3.A.H. esitas 29.11.2016 MTA korralduse peale vaide, taotledes korralduse muutmist selliselt, et A.H.il puuduvad korralduses märgitud kohustused, ning et korraldus esitataks täitmiseks MPM Lahendused UÜ-le.
4.MTA jättis 21.12.2016 vaideotsusega nr 6-1/3541-2 vaide rahuldamata. 1(4)
5.A.H. esitas 18.01.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 15.11.2016 korralduse ja 21.12.2016 vaideotsuse tühistamiseks koos esialgse õiguskaitse taotlusega peatada 15.11.2016 korralduse täitmine. Alternatiivselt taotles kaebaja MTA kohustamist muutma 15.11.2016 korraldust selliselt, et A.H.il puuduvad korralduses märgitud kohustused. Kaebaja leiab, et korraldus on õigusvastane, sest enne tema poole pöördumist tulnuks maksukorralduse seaduse (MKS) § 60 järgi kuulata ära maksukohustuslane MPM Lahendused UÜ või tema esindaja. Ka MKS § 61 lg 1 toetab seda seisukohta. Kaebajat ei saa MPM Lahendused UÜ maksuvõlgade sissenõudmise menetluse üheski staadiumis pidada maksukohustuslaseks. MKS § 40 lg-st 1 tuleneb üheselt, et juhatuse liige ei ole MKS tähenduses võrdsustatav maksukohustuslasega. Kaebaja on kolmas isik ning temalt teabe nõudmise suhtes kohaldub MKS § 61. Kaebaja andis MPM Lahendused UÜ koos dokumentatsiooniga 30.10.2015 üle uuele esindajale Siim Kuusikule. Vaideotsus on õigusvastane, sest vastustaja ei ole põhistanud, millest tulenevalt ei ole võimalik ja põhjendatud korralduse muutmine osas, mille täitmiseks eksisteerivad kaebajal selged ja objektiivsed takistused (MKS § 137 lg 1). Haldusorgan võib kehtetuks tunnistada ka õiguspärase haldusakti (haldusmenetluse seaduse ehk HMS § 65 lg 2). MTA märkis küll, et kaebaja saab korraldusele vastates tuua välja põhjused, miks ta nõutud teavet või dokumente esitada ei saa, kuid MKS §-st 67 ei tulene, millised põhjendused on piisavad selleks, et maksuhaldur ei saaks rakendada sunniraha ja trahvi. Kaebaja jaoks tagab kindluse ainult see, kui korraldust muudetakse nii, et kaebajale ei tuleneks sellest kohustusi.
KOHTU PÕHJENDUSED
I
6.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 2 järgi võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Riigikohus on viidatud sätte alusel kaebuse tagastamist pidanud õigeks olukordades, kus teatud nõude esitamine ja menetlemine on iseenesest võimalik, kuid selline kaebus jääks rahuldamata (vt Riigikohtu 04.06.2013 määrus asjas nr 3-3-1-86-12, p 15 ja 23.10.2013 määrus asjas nr 33-1-29-13, p 24). Kohus leiab, et kaebus on materiaalõiguslikult perspektiivitu ja tuleb HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel tagastada.
7.Kaebaja põhjendab MTA 15.11.2016 korralduse õigusvastasust sellega, et enne tema kui kolmanda isiku poole teabe ja dokumentide nõudmiseks pöördumist tulnuks MTA-l pöörduda maksukohustuslase MPM Lahendused UÜ poole (MKS § 61 lg 2). Kohus nõustub täielikult MTA vaideotsuse põhjendustega, et kaebajat tuleb vastutusmenetluses käsitleda maksukohustuslasena MKS § 6 lg 1 p 3 alusel (muu isik, kes vastutab seaduse või lepingu alusel maksumaksja või maksu kinnipidaja maksukohustuse eest), mitte kolmanda isikuna MKS § 61 tähenduses. Vastutusmenetlust ei viida läbi mitte maksuvõlgades äriühingu, vaid muu isiku suhtes, kes maksukohustuse eest vastutab. Seega on vastutusmenetluses maksukohustuslaseks isik, kellele võidakse vastutusotsus teha, mitte äriühing, kellelt ei ole õnnestunud võlga sisse nõuda. Kaebaja suhtes on haldusasjas nr 3-16-2140 halduskohtule taotluse esitamisega algatatud vastutusmenetlus, järelikult on tal vastutusmenetluses maksukohustuslasena kaasaaitamiskohustus (MKS § 56) ja maksuhalduril on õigus temalt MKS § 60 alusel teavet nõuda. Kaebaja arusaam, et ta ei saa MKS § 40 lg 1 sõnastust arvestades olla maksukohustuslane, on väär. MKS § 40 lg 1 sätestab, et kui seaduslik esindaja, tegevjuht või vara valitseja rikub tahtlikult või raskest hooletusest MKS §-s 8 nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. Sõnastus, et „seaduslik esindaja vastutab solidaarselt maksukohustuslasega“ ei välista seda, et solidaarselt vastutavat isikut käsitletakse vastutusmenetluses maksukohustuslasena MKS § 6 lg 1 p 3 järgi. 2(4)
8.Eelnevat arvestades ei ole MTA 15.11.2016 korraldus õigusvastane ega kuulu tühistamisele põhjusel, et MTA pidanuks enne kaebaja poole pöördumist küsima teavet MPM Lahendused UÜ-lt. Järelikult puudub ka alus vaideotsuse tühistamiseks. Vaideotsuse tühistamist ei tingi samuti kaebaja väide, et vaideotsuses puuduvad põhistused haldusakti muutmata jätmise põhjuste kohta. Vaideotsusest nähtub, et kaebaja väide korralduse täitmise võimatuse kohta ei too kaasa korralduse kehtetuks tunnistamist, sest muu hulgas on kaebajal alati võimalus korraldusele vastates põhjendada, miks ta dokumente esitada ei saa. Ilmselgelt ei pea vaideorgan samal põhjusel otstarbekaks ka korralduse muutmist, kuigi korralduse muutmata jätmist vaideotsuses otseselt mainitud ei ole. Kui puudub MTA õigusvastane tegevus (korralduse või vaideotsuse andmisel), puudub kohtul alus kohustamisnõude rahuldamiseks.
9.Kaebusest nähtub, et kaebaja kardab sunniraha ja trahvi rakendamist juhul, kui ta 15.11.2016 korraldust ei täida.
10.Sunniraha määramist kaebajale võib aidata takistada keelamiskaebus. HKMS § 45 lg 1 kohaselt võib keelamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui on põhjust arvata, et vastustaja annab haldusakti või teeb toimingu, mis rikub kaebaja õigusi, ning õigusi ei saa tõhusalt kaitsta haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel. HKMS § 121 lg 2 p 1 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. Kohus leiab, et eeldusel, et kaebaja väide korralduse täitmise objektiivsest võimatusest dokumentide esitamist puudutavas osas vastab tõele, puuduks kaebajal keelamiskaebuse esitamiseks kaebeõigus. Esiteks pole põhjust arvata, et maksuhaldur määraks kaebajale õigusvastaselt sunniraha. Maksuhaldur möönis vaideotsuses, et objektiivsete takistuste olemasolul tõendite esitamata jätmisel maksuhalduril sunniraha määramise õigust ei ole. Seda kinnitab ka Riigikohtu seisukoht 27.10.2015 otsuse nr 3-3-1-31-15 p-s 18, mille kohaselt ei ole proportsionaalne sunniraha rakendamine isikule, kellel puudub objektiivselt võimalus ettekirjutatud tegu teha. Teiseks, isegi kui maksuhaldur kaebaja suhtes sunniraha rakendab, on kaebajal selle vaidlustamiseks võimalik pöörduda halduskohtu poole, s.o tal on võimalus oma õigusi tõhusalt kaitsta ka hiljem. Seega kuuluks keelamiskaebus tagastamisele HKMS § 121 lg 2 p 1 ja § 45 lg 1 alusel.
11.MTA 15.11.2016 korralduses on viidatud võimalusele määrata kaebajale rahatrahv MKS § 154 lg 1 alusel. Nimetatud säte sisaldab endas väärteokoosseisu, seega tuleb trahvi määramiseks teha väärteootsus. Väärteootsuse peale saab kaebaja pöörduda maakohtusse väärteomenetluse seadustikus sätestatud korras.
12.Eelnevat arvestades leiab kohus, et kaebus on ilmselgelt perspektiivitu ning tuleb tagastada.
13.HKMS § 104 lg 5 p 2 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub käesoleva seadustiku § 121 lõike 2 alusel. Kuna kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel, siis tasutud riigilõivu ei tagastata. II
14.HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Sama paragrahvi lõike 3 järgi arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi.
15.Kuna kaebus tagastatakse selle ilmselge perspektiivituse tõttu, tuleb jätta esialgse õiguskaitse taotlus HKMS § 249 lg-te 1 ja 3 ls 1 alusel rahuldamata (vt Tallinna Ringkonnakohtu 04.03.2016 määrus asjas nr 3-16-318). 3(4)
/allkirjastatud digitaalselt/ Monika Laatsit
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.