Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kaire Pikamäe, Ruth Plaks ja Virgo Saarmets
Otsuse tegemise aeg ja koht
12. jaanuar 2017, Tallinn
Haldusasja number
3-15-2441
Haldusasi
GB kaebus Tallinna Vangla 18.08.2015 käskkirja nr 52/1072 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – GB Vastustaja – Tallinna Vangla, volitatud esindaja Kerli Lubja
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 16.02.2016 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
GB apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 13.02.2017, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab
3-15-2441 menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
3-15-2441 Kuna kodukorra p 1.11.2 kohaselt on kinnipeetavatel kohustus ametnike sisenedes püsti tõusta ka ajal, mil ei toimu loendust, ei ole kaebaja käitumise hindamisel määrav kaebaja arusaam sellest, kas loendus on lõppenud. Kaebajal oli kohustus vanglaametnike kambris viibides püsti seista ka ilma selleks eraldi korraldust saamata. Vaidlust ei ole selles, et valvur LL andis kaebajale korralduse kambris viibides. Vastustaja leiab õigesti, et kinnipeetaval pole alust arvata, et loendus piirdub sellega, et konkreetne kinnipeetav on oma nime öelnud. Eelneva taustal ei saa korralduse täitmise tegelikuks ja määravaks takistuseks osutuda ka keeleprobleem. Usutav on distsiplinaarmenetluses välja selgitatud asjaolu, et valvur andis korralduse korduvalt nii eesti kui ka vene keeles. Liiatigi ei ole veenev kaebaja seisukoht, et vaidluse põhjustanud olukorras ei võimaldanud tal ebapiisav keeleoskus korraldust mõista. Tegemist oli rutiinse igapäevase olukorraga ja reeglitega, millega kaebaja oli tuttav. Väite terviseprobleemist esitas kaebaja 05.08.2015 seletuses. See hiljem välja toodud põhjendus ei ole veenev. Kaebajale on teada terviseprobleemidest vanglaametnike teavitamise ja meditsiiniabi saamise kord. Kaebaja enda sõnul on tegemist pikemaajalise probleemiga, mille jaoks ta vanglas ravi ei saa. Seega pole usutav, et kaebajat tabas kõnealuse loenduse ajal terviserike, millega hilisemat arsti poole pöördumist pole kaebaja väitnud. Distsiplinaarmenetluses kogutud tõenditega on kodukorra p-de 6.2 ja 1.11.2 süüline rikkumine leidnud tõendamist. Käskkirja kohaselt on tegemist raske rikkumisega, sest korralduse mittetäitmisega riivatakse vanglaametniku autoriteeti ning tegu on ohuks distsipliinile ja vangla üldisele julgeolekule. Käskkirjas rõhutati seetõttu ka karistuse hoiatavat mõju. Karistuse valiku juures on vastustaja arvestanud varasemat karistust samalaadse teo eest, aga ka teo iseloomu ja võimalust mõjutada kinnipeetavat õiguskuulekalt käituma. Vastustaja on analüüsinud, et noomitus ning lühi- või pikaajalise kokkusaamise keelamine ei täidaks karistusena oma eesmärki. Kuna kinnipeetav ei käi tööl ning tal pole kambris elektriseadmeid, poleks tõhus karistus ka töölt eemaldamine või elektriseadmete keelamine. Katseaja kohaldamine ei ole otstarbekas, arvestades varasemat samalaadset rikkumist. Vastustaja on oma kaalutlusõigust karistuse valikul õiguspäraselt kasutanud. Distsiplinaarmenetluse käigus oli kaebajal võimalus esitada oma seisukohti. Selline võimalus oli tal kohe 02.08.2015, kuid kaebaja leidis ettekande kohaselt siis, et „miks tal on vaja seda kirjutada“ ning „tal on ükskõik“. Kaebaja on andnud kirjaliku seletuse 05.08.2015. Kaebajale tutvustati ka distsiplinaarmenetluse protokolli ning ta sai sellele esitada oma vastuväite. Kehtivast õigusest ei tulene vanglale kohustust haldusakte (käskkiri, vaideotsus) tõlkida, kuid haldusaktide sisu tutvustatakse kinnipeetavatele neile arusaadavas keeles. Kaebaja on suutnud esitada asjakohased seisukohad distsiplinaarkaristuse käskkirja vaidlustamiseks ning oma õiguste kaitseks.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
3(5)
3-15-2441 loenduse lõppu pikali. Varem ei ole sellega probleeme olnud. Seaduses ei ole kirjas, et loendus on lõppenud siis, kui ametnik lahkub kambrist. Korrapidaja LL ei räägi üldse vene keelt. Kaebaja ei räägi eesti keelt ning pole kohustatud täitma talle arusaamatus keeles antud käske instinktiivselt. Kohus eksib selles, et kaebaja saab eesti keelest aru. Kuigi kaebaja on vanglates olnud kokku 26 aastat, on enamus seal viibivatest isikutest venekeelsed ning puudub vajadus rääkida eesti keeles. Ametnik on kohustatud kaebajaga rääkima arusaadavas keeles. Vangla ei võtnud teistelt kambris viibinud kinnipeetavatelt seoses loenduse ajal toimunuga seletusi. Nemad oleksid võinud kinnitada kaebaja väiteid. Kaebajale on teada arstide teavitamise kord. Loendus toimub kell 7.30, kuid arst tuleb alles kella 9 paiku. Arsti juurde on võimalik pääseda 1-2 nädala pärast, mitte siis, kui midagi valutab. Seletuskirja koostas kaebaja alles siis, kui kontaktisik teavitas teda distsiplinaarmenetluse alustamisest. Varem kaebajalt mingit selgitust ei küsitud. Käskkirja ja vaideotsuse oleks pidanud kaebajale suuliselt tõlkima kontaktisik, kuid seda tegi teine kinnipeetav ning ei saa olla kindel, et ta tõlkis kõik olulise.
4(5)
3-15-2441
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe
/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks
/allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.