Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi
Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine
Eesti Vabariigi nimel 3-3-1-42-16 11. jaanuar 2017 Eesistuja Jüri Põld, liikmed Indrek Koolmeister ja Nele Parrest Aleksei Kramskoi kaebus Jõhvi Vallavolikogu 18. augusti 2011. a otsuse nr 136 p 1.14 ja Ida-Viru maavanema
3.novembri 2011. a korralduse nr 1.1-2/1115 õigusvastasuse tuvastamiseks Kaebaja Aleksei Kramskoi Vastustajad Jõhvi vald ja Ida-Viru Maavalitsus Kolmas isik JEWE Keskuse OÜ Tartu Ringkonnakohtu 4. veebruari 2016. a otsus haldusasjas nr 3-11-2264 Aleksei Kramskoi kassatsioonkaebus Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kassatsioonkaebus.
2.Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 4. veebruari 2016. a otsuse haldusasjas nr 3-11-2264 resolutsiooni p 1 osas, millega jäeti muutmata Tartu Halduskohtu 23. aprilli 2015. a otsuse resolutsiooni p 3 osas, millega Jõhvi vallalt mõisteti kaebaja kasuks välja menetluskulud.
3.Tühistada Tartu Halduskohtu 23. aprilli 2015. a otsuse haldusasjas nr 3-11-2264 resolutsiooni p 3 osas, millega halduskohus mõistis Jõhvi vallalt kaebaja kasuks välja menetluskulud 1729 eurot 45 senti.
4.Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 4. veebruari 2016. a otsuse haldusasjas nr 3-11-2264 resolutsiooni p 2.
5.Jätta jõusse Tartu Ringkonnakohtu 4. veebruari 2016. a otsuse haldusasjas nr 3-11-2264 resolutsiooni p 1 osas, millega ringkonnakohus tühistas Tartu Halduskohtu 23. aprilli 2015. a otsuse haldusasjas nr 3-11-2264 resolutsiooni p 3 Ida-Viru maavanemalt menetluskulu 1700 eurot 70 senti välja mõistmise osas, ning mõistis Ida-Viru maavanemalt välja menetluskulu 234 eurot.
6.Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista Jõhvi vallalt kaebaja kasuks välja haldus- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud 3430 eurot 15 senti.
7.Mõista Jõhvi vallalt kaebaja kasuks välja kassatsiooniastmes kantud menetluskulu 234 eurot.
8.Tagastada kautsjon.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Jõhvi Vallavolikogu taotles 18. augusti 2011. a otsuse nr 136 p-ga 1.14 Jõhvi linnas Raudtee tänav J1 asuva maa-ala Jõhvi valla munitsipaalomandisse.
2.Aleksei Kramskoi esitas 19. septembril 2011 halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada Jõhvi Vallavolikogu 18. augusti 2011. a otsuse nr 136 p 1.14 või alternatiivselt tunnistada otsuse p 1.14 õigusvastaseks (haldusasi nr 3-11-2264).
3.Ida-Viru maavanem andis 3. novembri 2011. a korraldusega nr 1.1-2/1115 Jõhvi linnas asuva maaüksuse Raudtee tänav J1 Jõhvi valla munitsipaalomandisse.
4.A. Kramskoi esitas 10. mail 2013 halduskohtule kaebuse Ida-Viru maavanema korralduse nr 1.12/1115 tühistamiseks ja haldusakti õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamiseks või alternatiivselt korralduse õigusvastasuse tuvastamiseks (haldusasi nr 3-13-1001).
5.Tartu Halduskohus liitis 7. juuni 2013. a määrusega haldusasjas nr 3-13-1001 A. Kramskoi nõude Ida-Viru maavanema korralduse nr 1.1-2/1115 õigusvastasuse tuvastamiseks haldusasja nr 3-11-2264 juurde.
6.A. Kramskoi esitas 12. veebruaril 2015 halduskohtule menetluskulude nimekirja, milles ta palus enda kasuks välja mõista menetluskulud 3430 eurot 15 senti.
7.Tartu Halduskohus tunnistas 23. aprilli 2015. a otsusega haldusasjas nr 3-11-2264 Jõhvi Vallavolikogu otsuse nr 136 p 1.14 ja Ida-Viru maavanema korralduse nr 1.1 2/1115 õigusvastaseks (resolutsiooni p 1); jättis kaebuse Jõhvi Vallavolikogu otsuse nr 136 p 1.14 tühistamise nõude osas läbi vaatamata (resolutsiooni p 2); mõistis Jõhvi vallalt A. Kramskoi kasuks välja 1729 eurot 45 senti ja Ida-Viru maavanemalt 1700 eurot 70 senti menetluskulude katteks (resolutsiooni p 3); jättis JEWE Keskuse OÜ menetluskulud tema enda kanda (resolutsiooni p 4). Kohus märkis, et Jõhvi vald ja Ida-Viru maavanem peavad halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt hüvitama kaebajale võrdsetes osades tema kantud õigusabikulu 3401 eurot 40 senti, mis on kahe kaebuse üsna suurt mahtu ja keskmist keerukust arvestades igati mõistliku suurusega ja reaalselt ka kantud. Kumbki vastustajatest pole kulude suurust ega põhjendatust kahtluse alla seadnud. Arvestades asjaolu, et kaebaja on mõlemas kaebuses esitanud alternatiivsed tuvastamisnõuded, pole tegemist kaebuse osalise rahuldamisega. Seega ei tule vähendada tühistamisnõuete läbi vaatamata jätmise tõttu kaebajale hüvitatava õigusabikulu suurust. Kuna kaebaja nõuab üksnes Jõhvi Vallavolikogu otsuse vaidlustamiseks esitatud kaebuse ja määruskaebuse eest tasutud riigilõivu väljamõistmist, siis tuleb see hüvitada vaid Jõhvi vallal. Kolmanda isiku 600 euro suurune menetluskulu jääb HKMS § 108 lg 8 alusel kaebuse rahuldamise tõttu tema enda kanda.
8.Ida-Viru Maavalitsus esitas apellatsioonkaebuse, milles vaidlustas Tartu Halduskohtu 23. aprilli 2015. a otsuse resolutsiooni p 3 osas, millega halduskohus mõistis Ida-Viru maavanemalt kaebaja kasuks välja 1700 eurot 70 senti menetluskulude katteks, ning palus teha menetluskulude jagamise kohta uue otsuse. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei põhjendanud halduskohus, mis põhjusel ta otsustas kaebaja õigusabikulud vastustajate vahel pooleks jagada. Suurem osa kaebaja menetluskuludest tekkis haldusasjas nr 3-11-2264 enne, kui sellega liideti Ida-Viru maavanema vastu 10. mail 2013 esitatud kaebus (haldusasi nr 3-13-1001). Kaebaja õigusabikulude arvete spetsifikatsioonid viitavad
haldusasjaga nr 3-11-2264 seotud õigusabile, kuid arvete esitamise ajal ei olnud maavanem haldusasjas nr 3-11-2264 menetlusosaliseks. Maavanemalt saab nõuda osalist menetluskulude hüvitamist advokaadibüroo Aivar Pilv 5. veebruari 2015. a arve alusel, mis on koostatud pärast asjade liitmist, kui maavanemast sai menetlusosaline haldusasjas nr 3-11-2264.
9.Kaebaja palus apellatsioonkaebuse rahuldamata jätta, leides, et halduskohtu otsus on menetluskulude jaotuse osas põhjendatud ning kooskõlas HKMS §-dega 108 ja 109.
10.Tartu Ringkonnakohus rahuldas 4. veebruari 2016. a otsusega apellatsioonkaebuse ja tühistas Tartu Halduskohtu 23. aprilli 2015. a otsuse resolutsiooni punkti 3 osas, millega halduskohus mõistis Ida-Viru maavanemalt kaebaja kasuks välja 1700 eurot 70 senti menetluskulude katteks. Ringkonnakohus tegi tühistatud osas uue otsuse, millega mõistis Ida-Viru Maavalitsuselt kaebaja kasuks välja 234 eurot menetluskulude katteks. Ülejäänud osas jättis ringkonnakohus halduskohtu otsuse muutmata (resolutsiooni p 1). Poolte apellatsiooniastme menetluskulud jäeti poolte endi kanda (resolutsiooni p 2). Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt pole menetluskulude väljamõistmisel oluline üksnes see, kas kohus rahuldab kaebuse või mitte. Halduskohus pidanuks tuvastama ka menetluskulude seotuse konkreetse vastustaja tegevuse vaidlustamisega. Advokaadibüroo Aivar Pilv 6. detsembri 2011. a ning 14. ja 20. mai 2013. a arvete spetsifikatsioonidest nähtub, et need ei olnud seotud IdaViru maavanema korralduse vaidlustamisega ning seega ei olnud alust neil arvetel märgitud menetluskulusid Ida-Viru Maavalitsuselt välja mõista. Ringkonnakohus märkis, et ta kontrollib apellatsiooni korras halduskohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes apellatsioonkaebusega vaidlustatud ulatuses. Kuna kaebaja ei esitanud ringkonnakohtule vastuapellatsioonkaebust, ei saa ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel teha otsust, millega mõista Jõhvi vallalt välja see osa menetluskuludest, mille väljamõistmise maavanemalt ta tühistas.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
11.Kassatsioonkaebuses palub kaebaja ringkonnakohtu otsus tühistada osas, millega vähendati IdaViru maavanemalt kaebaja kasuks välja mõistetud menetluskulu, jäeti halduskohtu otsus muus osas muutmata ja jäeti kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Kassaator palub jätta jõusse halduskohtu
23.aprilli 2015. a kohtuotsuse resolutsiooni p 3 või saata vajaduse korral asi ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks või teha uus otsus, millega muuta menetluskulude jaotust ja määrata kindlaks vastustajate poolt kaebajale hüvitatavate menetluskulude suurus. Kassaator leiab, et kuna tema kaebused rahuldati, on halduskohtu 23. aprilli 2015. a kohtuotsus menetluskulude jaotuse ja vastustajatelt kaebaja kasuks välja mõistetud menetluskulude osas seaduslik ja põhjendatud. Kui ringkonnakohtu hinnangul oli apellatsioonkaebuse rahuldamine põhjendatud, tulnuks ringkonnakohtul teha vastustajatelt välja mõistetud menetluskulude jagamise kohta uus otsus ja vajaduse korral muuta kaebaja kasuks välja mõistetud menetluskulude jaotust vastustajate vahel, määrates mõlema vastustaja poolt kaebajale hüvitatavate menetluskulude suurus
uuesti. See ei oleks väljunud apellatsioonkaebuse raamidest. Lisaks leiab kassaator lõplikes seisukohtades, et ringkonnakohus tegi väära järelduse, et kaebaja menetluskulude jaotuse saanuks uuesti otsustada üksnes siis, kui kaebaja oleks esitanud vastuapellatsioonkaebuse. Menetluskulude jätmine kaebaja kanda olukorras, kus tema kaebused rahuldati, on vastuolus HKMS § 108 lg-ga 1.
12.Ida-Viru maavanem palub vastuses jätta kassatsioonkaebus rahuldamata. Vastuse kohaselt on kassatsioonkaebus alusetu ning puuduvad põhjused ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks. Ida-Viru maavanem leiab vastuses kassaatori lõplikele seisukohtadele, et apellatsioonimenetluses oli vaidluse esemeks ainult kaebaja menetluskulude väljamõistmine Ida-Viru maavanemalt. Kaebaja ei esitanud ringkonnakohtule vastuapellatsioonkaebust ning ringkonnakohtul ei olnud võimalik apellatsioonkaebuse läbivaatamisel otsustada kaebaja kasuks menetluskulu väljamõistmist Jõhvi vallalt.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
13.Vaidlus käib menetluskulude jaotuse ja väljamõistmise üle. Kolleegiumi hinnangul taotleb kaebaja kassatsioonkaebuses Tartu Ringkonnakohtu otsuse tühistamist osas, millega kohus vähendas vastustajatelt (Jõhvi vald ja Ida-Viru Maavalitsus) kaebaja kasuks välja mõistetud menetluskulude kogusummat.
14.Kaebaja menetluskulud on osaliselt tekkinud enne 1. jaanuari 2012 kehtinud halduskohtumenetluse seadustiku redaktsiooni (HKMS v. r) kehtivuse ajal. HKMS § 285 lg 1 järgi kohaldatakse enne seadustiku jõustumist tehtud menetlustoimingute korral menetluskulude jaotusele ja nende väljamõistmisele seni kehtinud halduskohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuna selles asjas kohaldatavad varasema redaktsiooni ja praegu kehtiva HKMS-i sätted on sama sisuga, saab kõiki asjas kantud menetluskulusid käsitleda korraga, olenemata nende tekkimise ajast.
15.Kolleegium märgib, et ringkonnakohus ei seadnud kahtluse alla kaebaja esimese astme kohtumenetluses kantud menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust ega muutnud menetluskulude jaotust HKMS § 108 lg 11 alusel. Ringkonnakohus muutis otsusega ainult kaebajale Ida-Viru Maavalitsuselt välja mõistetud õigusabikulu suurust. Sellega muutis ringkonnakohus asjas kaebajale välja mõistetud menetluskulusid selliselt, et kaebajale mõisteti kantud, vajalikud ja põhjendatud õigusabikulud vastustajatelt välja ainult osaliselt. Ringkonnakohus põhjendas kaebajale osa menetluskulude välja mõistmata jätmist sellega, et ringkonnakohus kontrollib HKMS § 197 lg 1 järgi halduskohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes apellatsioonkaebusega vaidlustatud ulatuses ning kaebaja ei esitanud ringkonnakohtule vastuapellatsioonkaebust.
16.Kolleegiumi hinnangul rikkus ringkonnakohus menetluskulude jaotamisel ja väljamõistmisel HKMS § 109 nõudeid. HKMS § 109 lg 2 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja mõistab menetluskulud välja kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude
jaotus. HKMS § 109 lg-st 4 tuleneb, et kui kõrgema astme kohus muudab alama astme kohtu lahendit või teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, muudab ta menetluskulude jaotust. Menetluskulude jaotamine on nendest sätetest tulenevalt kohtu ülesanne, sõltumata sellest, kas menetluskulude jaotust on vaidlustatud või mitte. Koos halduskohtu otsuse muutmisega menetluskulude jaotuse ja väljamõistmise muutmine ei ole apellatsioonkaebuse piiridest väljumine, vaid ringkonnakohtu seadusest tulenev kohustus. Ringkonnakohtul tuleb halduskohtu otsuse muutmisel ka juhul, kui apellatsioonkaebusega vaidlustatakse ainult menetluskulude väljamõistmist, uuesti otsustada kogu menetluskulude jaotus. See kohustus ei sõltu asjaolust, kas mõni teine menetlusosaline esitab asjas vastuapellatsioonkaebuse. Praegusel juhul ei muutnud ringkonnakohus kaebuse rahuldamise ulatust. Kaebus on ka pärast ringkonnakohtu otsust rahuldatud täies ulatuses. Seetõttu ei vasta ringkonnakohtu otsus vastustajatelt kaebajale välja mõistetud menetluskulude osas HKMS § 109 lg-le 2.
17.Kolleegium jagab ringkonnakohtu seisukohta, et praegusel juhul sai ja tuli kaebaja esimese kohtuastme õigusabikulude jaotamisel ning väljamõistmisel lähtuda sellest, kumma vastustaja tegevuse peale esitatud kaebusest kaebaja õigusabikulud tekkisid. Seetõttu nõustub kolleegium ringkonnakohtu otsusega osas, millega halduskohtu otsus tühistati osas, millega halduskohus mõistis maavanemalt välja 1700 eurot 70 senti, ja mõisteti Ida-Viru Maavalitsuselt kaebaja kasuks välja õigusabikulu 234 eurot. Kolleegium nõustub selles osas ringkonnakohtu põhjendustega ega korda neid (HKMS § 231 lg 6).
18.Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtuga aga selles, et kaebajale ei saa välja mõista seda osa esimeses kohtuastmes kantud menetluskuludest, mis jäi Ida-Viru Maavalitsuselt välja mõistetud õigusabikulude vähendamise tõttu kaebajale välja mõistmata. Kuna ringkonnakohus ei muutnud kaebaja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suurust ega jätnud kaebaja menetluskulusid osaliselt tema enda kanda HKMS 108 lg 11 alusel, tuleb kaebaja menetluskulud vastustajatelt välja mõista täies ulatuses. Seega tuleb Jõhvi vallalt kaebaja kasuks lisaks halduskohtu otsusega välja mõistetud menetluskuludele välja mõista esimeses kohtuastmes kantud menetluskulud ulatuses, mille võrra ringkonnakohus vähendas Ida-Viru Maavalitsuselt välja mõistetud õigusabikulusid. Selle tõttu tühistab Riigikohus ringkonnakohtu otsuse osas, millega ringkonnakohus jättis halduskohtu otsuse ülejäänud õigusabikulude väljamõistmise osas muutmata, ning apellatsiooniastme menetluskulude jagamise osas. Samuti tuleb tühistada halduskohtu otsus Jõhvi vallalt kaebaja kasuks väljamõistetud menetluskulude osas.
19.Kuna halduskohus on kaebaja esimese astme kohtumenetluses kantud vajalikud ja põhjendatud õigusabikulud kindlaks määranud ning neid pole vaidlustatud, saab kolleegium need ise uuesti jaotada ja välja mõista. Kaebaja taotles esimeses astmes 3430 euro ja 15 sendi suuruse menetluskulu väljamõistmist. Menetluskulud koosnesid tasutud riigilõivust (28 eurot 75 senti) ja õigusabikuludest (3401 eurot 40 senti). Kolleegium mõistab HKMS v. r § 92 lg 1 ja HKMS § 108 lg 1 alusel Jõhvi vallalt kaebaja kasuks välja esimese astme menetluses kantud õigusabikulu 3167 eurot 40 senti. Seega mõistetakse
Jõhvi vallalt kaebaja kasuks esimese astme menetluskulude katteks kokku välja 3196 eurot 15 senti (riigilõiv 28 eurot 75 senti ja õigusabikulu 3167 eurot 40 senti).
20.Kuna kolleegium teeb menetluskulude väljamõistmise kohta uue otsuse, tuleb HKMS § 109 lg 4 alusel muuta ringkonnakohtu menetluses tekkinud menetluskulude jaotust. Ringkonnakohtus taotles kaebaja õigusabikulu 234 euro väljamõistmist. Kolleegiumi hinnangul on tegu vajaliku ja põhjendatud menetluskuluga, mis on kantud ja tuleb seega kaebaja kasuks välja mõista. Teised menetlusosalised apellatsiooniastmes menetluskulude dokumente ei esitanud.
21.Ringkonnakohtus kantud menetluskulude jaotamisel ja väljamõistmisel lähtub kolleegium oma varasemast seisukohast, mille kohaselt, kui apellatsioonkaebuses on vaidlustatud üksnes menetluskulude jaotus, on asi sisuliselt lahendatud halduskohtus ja apellatsiooniastme menetluskulude jaotamisel tuleb lähtuda apellatsioonkaebuse rahuldamise osakaalust (halduskolleegiumi 29. aprilli 2015. a otsus asjas nr 3-3-1-15-15, p 21). Ringkonnakohtu otsus jääb jõusse osas, millega ringkonnakohus rahuldas Ida-Viru maavanema apellatsioonkaebuse ja vähendas Ida-Viru Maavalitsuselt kaebaja kasuks välja mõistetud õigusabikulu. Kuna Ida-Viru maavanema apellatsioonkaebus rahuldati, on ringkonnakohtu otsus tehtud Jõhvi valla kahjuks. Seetõttu tuleb kaebaja ringkonnakohtus kantud õigusabikulud (234 eurot) välja mõista Jõhvi vallalt.
22.Kassatsiooniastmes taotleb kaebaja kantud õigusabikulu 234 euro väljamõistmist. Kolleegiumi hinnangul on tegemist põhjendatud ja vajaliku menetluskuluga, mis tuleb kassatsioonkaebuse rahuldamise tõttu kaebaja kasuks välja mõista. Kuna kassatsiooniastmes suurendati üksnes Jõhvi vallalt kaebaja kasuks välja mõistetud menetluskulusid, tuleb kaebaja kassatsiooniastmes kantud menetluskulud välja mõista Jõhvi vallalt. Teised menetlusosalised kassatsiooniastmes menetluskulude dokumente ei esitanud. Tasutud kautsjon tuleb HKMS § 107 lg 4 alusel tagastada. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.