Majandushaldusõigus › Tervisekaitse ja toidujärelevalve

3-24-647 Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2(25)

3-24-647 4) märgistama nõuetekohaselt kõik peetavad loomad (tähtaeg 22.12.2023). Ettekirjutuse põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised. PRIA põllumajandusloomade registri andmetel peetakse tegevuskohas EE27445 loomaliigina ainult veiseid (lihaveiste pidamine). Samas on tegevuskoha EE27445 21.11.2023 registriandmetes 137 veist, 229 lammast ja 10 kitse, kelle omanikud on erinevad: osa kuulub OÜ-le Kodila Mõis, kuid ehitises on ka Kasepere Karjamõis OÜ loomi. Paikvaatlusel 21.11.2023 tuvastasid PTA ametnikud, et tegevuskohas EE27445 ja sellega seotud Kaitseriba kinnistul ei peeta (ei ole) ühtegi lammast ega kitse, veiste arvu ei ole võimalik täpselt määrata, kuid hinnanguliselt on see ca 85. Loomade registriseis ei vasta tegelikkusele. Kodila Mõis OÜ ei ole 06.12.2023 seisukohas esitanud sisulist ja tõest teavet. Edastatud fotod ei kvalifitseeru tõenditena, sest neil kujutatakse süsteemituid märkmeid, loodusvaateid ja identifitseerimatuid loomi tundmatus loomapidamise kohas. Kuna esitatud märkmed ei sisalda iga looma kohta looma numbrit, sünniaastat ja sünniettevõttes identifitseerimise kuupäeva, looma surma kuud ja aastat põllumajandusettevõttes, loomade viimase loendamise kuupäeva ja tulemust, loomade põllumajandusettevõttest väljaliikumise andmeid peale kadumiste ja hukkumiste viimastel kuudel, siis ei saa neid lugeda nõuetekohaseks arvestuseks ega arvestuse alusdokumentideks. Tegevuskoha EE27445 loomapidaja esindaja oli teadlik plaanilisest karjakontrollist, mille toimumise aeg 21.11.2023 kell 9.00 oli talle teatatud äriregistris märgitud telefoninumbril. PTA ametnik on alates 03.10.2023 püüdnud loomapidajaga leppida kokku sobivat aega karjakontrolliks, kuid loomapidaja on ignoreerinud telefonikõnesid ega ole näidanud tahet järelevalvetoimingute tegemiseks tegevuskohas. Eelnimetatud plaanilise karjakontrolli ajal tegevuskoha loomapidaja kohale ei ilmunud, samuti ei informeerinud ta PTA-d mitteilmumise asjaoludest. Karja kontrollimise päeval peeti tegevuskohas lihaveiseid väljas karjamaal, kus vastavalt aastaajale (sügis/talv ja õhutemperatuur –5 oC) on rohukasv olematu, pinnas mudaseks tallatud ja külmunud. Loomapidaja oli paigutanud karjatusalale söötmissõimed, kuid need olid kas tühjad või minimaalse söödaga ning hinnanguliselt ei katnud ca 85 lihaveise söödavajadusi. Visuaalsel vaatlusel tuvastati tegevuskohas üks lakusoola vann. Põllumajandusloom peab iga päev saama eale kohases koguses ja füüsilisi vajadusi rahuldavat sööta ning pääsema ka takistamatult sööma. Karjakontrolli päeval oli tegevuskohas üks veetsistern ja jootmisküna, milles oli vesi põhjani jäätunud ning loomadel oli seda võimatu juua. Karjatamise ala poolitas osaliselt järskude nõlvadega kraav, mille põhjas oli pruunikat rabavett, mis oli kaetud jääga, kuid ühes kohas olid loomad jää purustanud ja käisid seal joomas. Karjakontrolli päeval ei olnud tegevuskoha veistel piisavalt sööta ega veistele polnud tagatud juurdepääsu puhtale joogiveele. Loomapidaja väited, et loomadel on vaba ja piisav juurdepääs söödale ja puhtale joogiveele, ei ole tõendatud. Tegevuskohas oli kontrollimise päeval hinnanguliselt ca 85 lihaveist, kuid neid ei õnnestunud identifitseerida, sest loomad liikusid vabalt suurel karjatamise alal ja nad ei olnud sotsiaalsed. Visuaalselt tuvastati kõrvamärgistus ühel loomal ja PRIA loomade registri andmete kohaselt on selle omanik OÜ Kodila Mõis. Karjas on mitmeid loomi, kellel nõuetele vastavad kõrvamärgid hoopis puuduvad. Kõik põllumajandusloomad peavad olema identifitseeritavad kogu aeg ja loomapidaja peab järjepidevalt võtma nõuetele vastavaid meetmeid selle tagamiseks.

3(25)

3-24-647

Kaebaja on tegelenud loomapidamise ja muu põllumajandusliku tegevusega juba kaua ning tema majandustegevust toetatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) alusel Euroopa Liidu rahastamisvahenditest. Seetõttu teevad erinevad asutused, sh PTA, PRIA ja Keskkonnaamet, perioodiliselt ühe kalendriaasta jooksul nii loomapidamise kui ka muu põllumajandusliku (sh keskkonnakaitse küsimuses) tegevuse üle jooksvat järelevalvet. Praegune vaidlus puudutab Kaitseriba karjatamisala, kus kaebaja tegutseb (tegutsemiskoht EE27445). See on ca 100 ha suurune ala ja koosneb kokku kuuest erinevast Kodila külas asuvast kinnistust (Kaitseriba, Siimu-Hansu, Torino, Peetri, Palamulla tee 9 ja Palamulla tee 15). Kaebaja peab seal peamiselt Šoti mägiveiseid. Kogu karjatamisala on tarastatud ja loomad liiguvad selle karjatamisala piires ühelt kinnistult teisele. Kinnistud on maatulundusmaa sihtotstarbega, neil on ka metsamaad, kuid peaasjalikult on tegemist lageda ja hea nähtavusega karjatamisalaga. Šoti mägiveiseid peetakse aasta ringi välitingimustes, lambad ja kitsed on välitingimustes kevadest sügiseni. Nende karjatamisalal olevale söödaalale, mis asub praegu Siimu-Hansu kinnistul, tuuakse iga päev sööta ja vett ning tagatakse soola olemasolu vähemalt 4 erinevas kohas. Kaitseriba kinnistule ja karjatamisalale saab sõidukiga ligi ühelt sõiduteelt ja avades videovalve all oleva Kaitseriba kinnistul asuva värava. PTA ei teavitanud kaebajat 21.11.2023 kell 9.00 kohapealse kontrolli tegemisest Kaitseriba kinnistul tegevuskohas EE27445. Vastustaja väited korduva teavitamise kohta ei vasta tõele. PTA ei teavitanud kontrollist kaebaja juhatuse liiget ega saatnud teadet kaebaja äriregistrisse kantud e-posti aadressile, mille kaudu on PTA kaebajaga varem korduvalt suhelnud, sh teavitanud kaebajat kontrolli tegemisest. Seega ei saa kohale ilmumata jätmist ette heita. Vaideotsusele lisatud telefonilogid ei tõenda etteteavitust kohapealse kontrolli teostamisest ega ka kontrolli teostamise üksikasju. Neid ei ole võimalik ka ajaliselt seostada kontrolli väidetava kuupäevaga, samuti ei nähtu nendest, kes ning mis numbrilt helistas, veel vähem see, millest räägiti. Tõendid puuduvad, et vastustaja on teavitanud, kus ja mis kell pidi kohapealne kontroll aset leidma, mis oli kontrolli ese ning mida PTA vajas, et kaebaja kontrolli ettevalmistamiseks teeb (nt kas toimingute ja/või dokumentide ettevalmistamine või kogumine). Võttes arvesse, millised rängad tagajärjed kaebajale kaasnesid, ei saa kohapealsest kontrollist etteteatamist koos üksikasjadega teha muul viisil kui kirjalikult. Varem ei ole ükski järelevalve tegija heitnud kaebajale ette, et ta ei ole võimaldanud kohapealset kontrolli. Seega on eluliselt äärmiselt ebausutav, et ühes kontrollis ei soovi kaebaja osaleda ja riskib seetõttu kõikide 2023. a-l PRIA-lt taotletud toetustest ilmajäämisega. Sisuliselt ei teinudki vastustaja 21.11.2023 kohapealset kontrolli. Kaitseriba karjatamisala on tarastatud ning Kaitseriba kinnistule juurdepääsu tagava värava juurde on kaebaja oma vara kaitseks paigaldanud videokaamera. Videokaamera salvestiselt nähtub, et võõras sõiduk (halli värvi Toyota maastur registreerimisnumbriga 523DKM) saabus Kaitseriba kinnistu värava juurde 21.11.2023 kella 9.00 paiku ning lahkus kell 9.15. Kuna Kaitseriba kinnistul asub üle 100 veise ja see kuulub tarastatud Kaitseriba karjatamisala koosseisu suurusega 100 ha, siis ei oleks saanud vastustaja kontrolli teostada kaebaja abita, kuna loomad oleks tulnud 100 ha alalt loomapidamisaedikusse kokku ajada ja kontrolliks valmis panna. See tähendab ühtlasi, et väited kontrolli teostamise kohta 21.11.2023 on väärad, sest miski ei tõenda, et 15.12.2023 ettekirjutuses väidetud kaks ametnikku käisid 15 minutiga 100 ha ala läbi, said kõikidele veistele lähedale, et esitada väiteid loomade tervise ja heaolu kohta ja tuvastada kõrvamärkide puudumise.

4(25)

3-24-647 Kuna kohapealset kontrolli sisuliselt ei tehtud, siis ei saa PTA väita, et loomade arv registris ei ole õige, sest ta ei loendanud veiseid just sel ajal ja kohas. Karjatamisala suurus on ligi 100 ha ning loomad viibisid kontrolli tegemise ajal sama karjatamisala teistel kinnistutel. Loomad on arglikud ja võõra lähenedes eemalduvad. Nt samal aastal kontrollisid PRIA ametnikud loomade arvu ning seda tehti kokku kolmel päeval koos kaebaja seadusliku esindajaga. Rikkumisi ei tuvastatud. Lisaks on kaebaja varasematele kontrollitoimingutele tuginedes juba viidanud, et veiste arvu kontrollis Keskkonnaamet üle 14.06.2023 kontrollaruandega nr 23006-34-KeA. Lambad ja kitsed olid kontrolli tegemise ajal viidud külmade ilmade tõttu Lipumäe lauta ning see ka registreeriti. PTA poolt nõutud loomade liikumise aruanded koos selgitustega esitas kaebaja vastustajale juba 06.12.2023. Samuti pakkus kaebaja vastustajale välja aja kohapealse kontrolli tegemiseks 22.12.2023 kell 14.00. Sellele vastustaja ei vastanud. Kaebaja ei nõustu ka vastustaja etteheidetega sööda ning puhta joogivee puudumise kohta. Piisavad ei ole umbmäärased etteheited nagu „minimaalse söödaga“ ning „hinnanguliselt ei katnud ca 85 lihaveise söödavajadusi.“ Väidetav kontroll toimus tööpäeva algul. Kaebajal ei ole kohustust ega tehnilist võimalust tuua täiendav sööt ning vajadusel vesi kohale tööpäeva alguseks, vaid seda tehakse hommikupoolikul või hiljemalt lõunal, nagu kaebaja on korduvates kontrollides vastustajale selgitanud. Kaebaja täidab söögiraame tavaliselt valgel ajal, sest varem on juhtunud õnnetus, kus pimedas jäi loom heinarulli alla. Kaebaja esitas 06.12.2023 vastuses selgitused ja pildid selle kohta, et sool on loomade jaoks välja pandud karjamaal neljas erinevas kohas. Vastustaja on teinud pilte ainult kahest söödaraamist, kuid kokku on 13 raami. 20.11.2023 oli plusstemperatuur ja öösel läks ootamatult külmaks, mille tõttu ka vesi jäätus. Päeval tõi kaebaja juhatuse liige vett, kui kontrollis veiste heaolu. Samas on kaebaja esitanud pildid, millest nähtub, et karjamaa ümber olnud kraavides oli vesi lahti ja loomad said sealt joomas käia. Sama nähtub ka vastustaja piltidelt. Tegemist on puhta veega, mille joomine loomade heaolu kuidagi ei kahjusta. Kui vastustaja väited lihaveiste ebapiisavast söötmisest ja jootmisest oleks põhjendatud, oleks see olnud nähtav nende füüsilisest seisundist. EMÜ Produktiivloomakliiniku ülevaatuse tulemus kinnitab aga, et veiste seisund on hea. Kaebaja ei nõustu ka loomade kõrvamärgistust puudutavate etteheidetega. Vastustaja ametnikud viibisid karjatamisalal väga lühikest aega ja on ebausutav, et nad suutsid sellise ajaga pika karvkattega loomadel tuvastada kõrvamärkide puudumise. Kõrvamärkide olemasolu on PRIA kontrollinud 2023. a mais. Loomade kõrvamärkide olemasolu või puudumist on võimalik tuvastada vaid nii, et nad tuleb ajada aedikusse kokku ja ükshaaval kontrollida. Võib juhtuda, et mõnikord kaob loomal kõrvamärk ära, siis asendatakse see jooksvalt uuega. Hoolimata kaebaja 06.12.2023 vastusest edastas vastustaja 11.12.2023 kaebajale tahtliku rikkumise hinnangu. See hinnang oli koostatud väidetavalt 23.11.2023 teostatud kohapealse kontrolli tulemusena. Kuivõrd vastustaja kohapealset kontrolli 23.11.2023 ei teostanud ning 23.11.2023 ja 15.12.2023 ettekirjutus on õigusvastased, siis on ka hinnang õigusvastane. PTA 11.12.2023 tahtliku rikkumise hinnangust ei nähtu, millisel õiguslikul alusel see on antud, millisest õigusaktist tulenevalt on määratud erinevad rikkumise komponendid ning nende kriteeriumid, samuti see, millest tulenevalt on leitud, et kaebaja rikkumine seisneb tahtluse vormis. Tähtsust omab ka vastustaja nimel tegutsenud ametniku tegevus, kes on koostanud kaebaja suhtes kõik negatiivse sisu ja tagajärgedega protokollid, hinnangud ja ettekirjutused. Kaebaja on esitanud vastustajale ka selle ametniku suhtes teenistusliku järelevalve menetluse algatamise taotluse. PTA 11.12.2023 menetlustoiming, 15.12.2023 ettekirjutus ja 05.02.2024 vaideotsus on õigusvastased ning riivavad kaebaja ettevõtlusvabadust ja õigust heale haldusele, mille 5(25)

3-24-647 tagajärjeks on omandipõhiõiguse õigusvastane riive. Kaebaja on kandnud otsest varalist kahju, sest vastustaja poolt PRIA-le esitatud tahtliku rikkumise hinnangu tõttu jäeti PRIA 6 haldusakti alusel kaebaja ilma 2023. a toetustest kokku 78 870,68 eurot. Kahju tekkimise ja vastustaja õigusvastase tegevuse vahel esineb seega põhjuslik seos, sest PRIA on oma keelduvates otsustes ja vaideotsuses kinnitanud asjaolu, et lähtus PTA haldusaktidest ja menetlustoimingust, mis kõik põhinesid vastustaja õigusvastasel tegevusel ja väitel, et kaebaja takistas kohapealset kontrolli selles mitteosalemise tõttu. Vastustaja ega ka PRIA ei ole väitnud, et esines muu alus, mille tõttu oli õigustatud jätta kaebaja ilma kõnealustest taotletud toetustest. Tekkinud kahju ei ole olnud võimalik vältida muude esmaste õiguskaitsevahendite kasutamisega: kaebaja on vaidlustanud vaidemenetluses vastustaja haldusaktid ja menetlustoimingu, samuti kõik PRIA 2023. a-l taotletud toetustest andmisest keelduvad haldusaktid vaidemenetluses ning esitanud menetluste peatamise taotlusi vaidemenetlustes ja kohtumenetluses, kuid sellest hoolimata tegi PRIA toetuste andmisest keelduvad haldusaktid.

Vaidluse all on küsimus, kas karjatamisala EE27445, mida PTA kontrollis, koosnes üksnes Kaitseriba kinnistust (vt kaart dtl 356) või kokku kuuest Kodila külas asuvast kinnistust (Kaitseriba, Siimu-Hansu, Torino, Peetri, Palamulla tee 9 ja Palamulla tee 15). Vastustaja on asja juurde esitanud PRIA registri väljavõtte (dtl 520), millest nähtub, et selle tunnusega karjatamisalana on registreeritud üksnes Kaitseriba kinnistu. Seega, ehkki nimetatud kinnistu oli koos teiste ülalviidatud kinnistutega füüsiliselt ühte liidetud selliselt, et kinnistud olid piiritletud ühise taraga, ei kajastunud see ühe tegevuskohana registriandmetes. Registriandmeid ei muuda kaebaja selgitused selle kohta, et vastustaja ametnik on kaebajal soovitanud need kinnistud ühtse alana registreerida, samuti nähtub asja materjalidest, et kaebaja kirjavahetus eelviidatud ametnikuga on aastast 2024 (dtl 531). Ka nähtub kaebaja esitatud dokumentidest, et saadud juhiste alusel registreeris kaebaja kinnistud ühtse karjatamisalana (EE27343) alles 19.03.2024 (dtl 532). Seega pelgalt asjaolu, et kinnistud olid füüsiliselt ühendatud ja loomad said kinnistute vahel vabalt liikuda, ei tähenda, et kontrolli teostamise ajal pidanuks vastustajal olema teadmine, et kontrollitav karjatamisala EE27445 on tegelikkuses märksa suurem (Kaitseriba kinnistu suurus on ca 46 ha, kõik kokku aga ca 100 ha). Eelnev aga ei tähenda, et karjakontrolli teostamise hetkel olukorras, kus karja ei olnud kokku aetud ning karjakontroll toimus maksimaalselt 27 minutit (kaebaja esitatud kaamerapildist nähtuvalt lahkus vastustaja sõiduk karjatamisalalt kell 09.15, vastustaja sõiduki logiraamatu järgi kell 09.27), oli vastustajal võimalik ammendavalt veenduda selles, et seal viibivate veiste arv ei vasta registris kajastatule. Seega ei saa üheselt väita, et kaebaja poolt peetud arvestus ja esitatud registriandmed ei olnud täpsed. Nende asjaolude kontrollimiseks palus vastustaja 23.11.2023 protokollis kaebajal esitada ilma ettekirjutust tegemata detailsed andmed loomade liikide kaupa nende päritolu, liikumise jms kohta, samuti andmed veterinaarkontrolli kohta. Kaebaja selgitas 06.12.2023 vastuses, et veterinaarkontrolli viidatud perioodil ei teostatud ja esitas seisukoha lisana loomade arvestuse aruande. Saab nõustuda vastustajaga, et kaebaja 6(25)

3-24-647 esitatud käsitsi koostatud dokumenti ei saa pidada nõuetekohaselt peetud arvestuseks (vt vastustaja selgitused vaideotsuses, dtl 201–202). Kaebajal on kohustus pidada arvestust ning vastustaja on õigus sellekohaseid andmeid nõuda, kuid kaebaja protokollis märgitud tähtajal nõuetekohast arvestust ei esitanud. Vaidlust ei ole, et 21.11.2023 karjakontrolli ajal ei olnud kontrollitaval karjatamisalal EE27445 lambaid ja kitsi, kuna need olid viidud Lipumäe lauta. Ehkki kaebaja on väitnud, et loomade üleviimine Lipumäe lauta oli juba enne karjakontrolli teostamist reaalajas registreeritud ja need andmed pidid vastustajale olema nähtavad, ei ole asja juurde esitatud tõendeid, mis kinnitaksid kaebaja neid väiteid. Pealegi nähtub vaideotsusest (lk 202), et Lipumäe laut ei olnud sellel ajal kaebajal aktiivse tegevuskohana registreeritud. Eelnevast tulenevalt ei ole ettekirjutus ja vaideotsus loomade arvestuse pidamise esitamise kohustuse osas (s.o ettekirjutuse p 1) õigusvastane. Ülejäänud osas ei ole PTA 15.12.2023 ettekirjutus õiguspärane, sest see on oluliste põhjendamispuudustega ning seda ei saa pidada proportsionaalseks. Sellest tulenevalt on asjaomases osas õigusvastane ka vaideotsus. Ettekirjutuse p-s 2 kohustas vastustaja kaebajat tegema koostööd karjakontrolli teostamisel. Vastustaja ei ole kaebaja koostöökohustusest keeldumist piisavalt põhjendanud. Vaidlust ei ole selles, et vastustaja ei teavitanud kaebajat karjakontrolli teostamisest kirjalikult (sh e-kirja teel). Vastustaja viidatud ametniku kõnelogi väljavõtteid (dtl 190–192) ei saa aga pidada piisavaks tõendiks selle kohta, et kaebaja oli või pidi olema karjakontrolli teostamise täpsest kuupäevast ja kellaajast teadlik. Kõnelogi väljavõttest nähtub, et kaebaja juhatuse liikmele Xle on helistatud 02.10.2023 (kõne kestus 340 sekundit) ja 06.10.2023 (kõne kestus 230 sekundit), samuti on näha, et ametnik on helistanud kaebajale 14.11.2023 ning 15.11.2023. Esimesena märgitud kõned toimusid oktoobri alguses, samas kui karjakontroll toimus 21.11.2023. Vastustaja esitatud andmetest ei nähtu, kui pikad olid 14.11.2023 ja 15.11.2023 kõned, kuid see ei ole asjas määrava tähendusega. Igal juhul ei ole võimalik vastustaja esitatud kõnelogide väljavõtetest üheselt järeldada, et kaebaja seaduslik esindaja oli kindlasti teadlik sellest, et kontroll toimub 21.11.2023 algusega kell 09.00. Vastustaja ja kaebaja selgitused kõnede kohta on lahknevad ning seetõttu ei ole võimalik tõsikindlalt järeldada, et just vastustaja väited kõnede sisu kohta on õiged. Ettekirjutuse p 2 õiguspärasust ei saa tuletada vastustaja viidetest sellele, et seaduses ei ole täpsemalt reguleeritud, kuidas karjakontrolli tegemisest tuleb ette teatada. Olukorras, kus vastustaja soovib kaebaja koostöökohustuse rikkumise osas tugineda sellele, et kaebaja oli kontrolli tegemise ajast teadlik, kuid vaatamata sellele kohale ei ilmunud ja vajalikke dokumente ette ei valmistanud, peab vastustaja vajadusel kirjalikult taasesitatavas vormis tõendama, et kaebajat on ette teavitatud kontrollist ning ka sellest, milliseid dokumente oleks pidanud kaebaja kontrolliks ette valmistama. Tähelepanuväärne on siinjuures, et puuduvad tõendid selle kohta, et vastustaja ametnik oleks ka kontrolli tegemise alguses kaebajale helistanud. Kaebaja seadusliku esindaja selgituste kohaselt oleks tal sellise telefonikõne saabudes olnud võimalik vähese ajakuluga kohale ilmuda. Asjakohased ei ole ka vastustaja selgitused, et kontrolli võib teha ka ette teatamata. Esiteks ei ole siinsel juhul tegemist etteteatamata kontrolliga, teiseks ei saa etteteatamata kontrolli puhul vastustaja eeldada, et kaebaja esindaja viibib kontrolli ajal kohal, ning sellest tulenevalt tugineda koostöökohustuse rikkumisele. Seetõttu on ettekirjutuse p 2 õigusvastane ja tuleb tühistada. Ettekirjutuse p-s 3 tegi vastustaja kaebajale ettekirjutuse tagada loomadele vaba juurdepääs söödale ja puhtale joogiveele. Vastustaja protokollis ja ettekirjutuses kajastatu ei ole piisav järeldamaks, et kaebaja ei ole nõuetekohaselt taganud loomadele vajalikus koguses sööda ja joogivee olemasolu. Vastustaja ettekirjutuses toodud sellekohased väited ei ole piisavalt tõendatud. Kaebaja on selgitanud, et kuna dokumentide kohaselt toimus kontroll tööpäeva alguses, ei olnud ta jõudnud veel loomade söödasõimede ja veeanumate täitmisega tegeleda, 7(25)

3-24-647 tavaliselt tehakse seda hommikupoolikul või hiljemalt lõunal. Veiste jäätunud joogivee kohta selgitas kaebaja, et 20.11.2023 oli õues plusskraadid ja öösel läks ootamatult külmaks. Seega jäätus vesi öösel ja päeval tõi kaebaja seaduslik esindaja vett, kui kontrollis veiste heaolu. Kaebaja sellekohaseid selgitusi saab pidada usutavaks. Esiteks viibisid PTA järelevalveametnikud 21.11.2023 tegevuskohas EE27445 maksimaalselt 27 minutit, vastustaja on seejuures tunnistanud, et selline aeg ei ole olnud piisav täiemahulise karjakontrolli teostamiseks. Seega ei saa sellist aega pidada piisavaks ka selleks, et vastustaja ametnikud saanuks veenduda, et kogu karjatamisala raames ei olnud loomadel piisavalt sööta ja joogivett. Teiseks on kaebaja selgitanud, et osa söödasõimesid ja lakusoola asusid teistel kinnistutel, mis on Kaitseriba kinnistuga ühendatud ja kuhu loomad said vabalt liikuda. Kuigi formaalselt on küll vaid Kaitseriba kinnistu registreeritud tegevuskoha tunnusega EE27445, tuleb loomade heaolu kontrollimisel siiski arvestada sellega, et loomadel oli võimalik liikuda kõrvalasuvale kinnistule, kus asusid täiendavad söödasõimed ja lakusool. Kuna vastustaja ei ole neid alasid kontrollinud, ei saa ta väita, et loomadel puudus üleüldse juurdepääs piisavale kogusele söödale. Sellest tulenevalt ei ole asjakohased ka vastustaja viited kohapeal tehtud fotodele, sest vastustaja ei kontrollinud, kas loomadele oli piisav kogus toitu kättesaadav veidi eemal teistel kinnistutel. Joogivee osas on kaebaja tõendanud, et joogivee külmumine oli tingitud öösel tekkinud miinuskraadidest ja neid selgitusi saab pidada asjakohaseks. Pealegi ei ole poolte vahel vaidlust selles, et loomadel oli võimalik liikuda karjatamisala servas asuvate kraavide juurde jooma. Vastustaja väidab küll, et kraavides olev vesi tundus pruunika rabaveena, mis ei pruugi olla loomadele joomiseks sobilik, kuid tegemist on vaid oletusliku järeldusega. Ehkki õigusaktidest tulenevalt tuleb loomapidajal tagada loomadele pidevalt piisavalt sööda ja joogivee olemasolu, ei tähenda see, et loomade heaolu ei ole nõuetekohaselt tagatud, kui sööt võis olla öö jooksul söödasõimedest otsa saanud ning joogivesi ilmastiku tõttu hommikul külmunud. Vastustaja ei ole väitnud, et selliseid olukordi on tekkinud korduvalt ja pikema aja vältel. Selles tulenevalt on ettekirjutuse p 3 õigusvastane ja tuleb tühistada. Ettekirjutuse p-s 4 paneb vastustaja kaebajale kohustuse märgistada nõuetekohaselt kõik peetavad loomad. Vastustaja ei ole esitanud tõendeid, mis võimaldaks väita, et kaebaja kohustused loomade märgistuste osas olid täitmata. Arvestades kontrolli lühikest kestust ja asjaolu, et kontrolli tegemisel ei olnud kari kokku aetud, ei saanud vastustaja kontrolli teha sellise põhjalikkusega, et väita, et loomadel puudus nõuetekohane märgistus. Kohtuistungil selgitas kaebaja seaduslik esindaja, et loomade kõrvamärgistuse olemasolu on tõhusalt võimalik kontrollida vaid nii, et loomad aetakse kokku ja kontrollitakse kõrvamärkide olemasolu ükshaaval. Kaebaja selgitas ka, et kõrvamärkide olemasolu on PRIA kontrollinud 2023. a mais ning rikkumisi ei tuvastatud; võib juhtuda, et mõnikord kaob loomal kõrvamärk ära, siis asendatakse see jooksvalt uuega; kaebaja teostab jooksvalt kontrolli numbrite olemasolu kohta. Neid kaebaja väiteid tuleb pidada asjakohaseks. Seega ei saa olemasolevate andmete puhul pidada tõendatuks vastustaja väidet, et kaebaja ei olnud täitnud loomade nõuetekohast märgistamise kohustust. Isegi juhul, kui mõnel loomal võis karjakontrolli ajal kõrvamärk puududa (mille kohta ei ole siiski piisavalt tõendeid), ei saa siit tuletada süsteemset rikkumist. Kõrvamärgid võivad aeg-ajalt ära tulla ning siis asendatakse need jooksvalt. Seetõttu on ettekirjutuse p 4 õigusvastane ja tuleb tühistada. Eeltoodust tulenevalt on õigusvastane ka 11.12.2023 tahtliku rikkumise hinnang, mis tugineb peaasjalikult sellele, et kaebaja ei teinud vastustajaga karjakontrolli teostamisel koostööd. Asjas ei ole tõendatud, et kaebaja oli karjakontrolli tegemisest teadlik ja seega jättis tahtlikult kohale ilmumata, mis oli vastustaja selgituse kohaselt hinnangu koostamise põhjuseks. Hinnangus on kirjeldatud küll ka muid kontrolli käigus tuvastatud rikkumisi, kuid vastustaja selgitusel ei oma need tegelikult hinnangu koostamisel tähtsust. Vastustaja selgituste kohaselt ei oma sisulist tähtsust ka rikkumise ulatusele, püsivusele ja korduvusele antud hinnangud. 8(25)

3-24-647 Tuleb märkida, et olukorras, kus vastustaja saadab koostatud hinnangu teisele asutusele tutvumiseks, ei saa pidada heaks halduseks seda, kui vastustaja koormab hinnangut asjakohatute märkustega, mis võivad siiski mõjutada hinnangu saanud asutuse üldist vaadet kaebaja tegevusele. Kaebaja juhib õigesti tähelepanu ka asjaolule, et hinnangust ei nähtu, millisel õiguslikul alusel see on antud ning millisest õigusaktist tulenevalt on määratud erinevad rikkumise komponendid ja nende kriteeriumid. Kahju hüvitamise nõue tuleb jätta rahuldamata. Ehkki leidis tuvastamist, et nii vastustaja ettekirjutus kui ka vaideotsus on valdavas osas õigusvastased ja õigusvastane on ka vastustaja toiminguna käsitatav 11.12.2023 tahtliku rikkumise hinnang, ei ole täidetud riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1-st tulenev eeldus, et vastustaja tegevuse ja kaebajale väidetava kahju tekkimise vahel peab olema põhjuslik seos. ELÜPS § 16 lg 8 p 2 järgi teeb PRIA otsetoetuse taotluse rahuldamata jätmise otsuse, kui taotleja ei esita ega tee teatavaks menetluses tähtsust omavaid asjaolusid ja tõendeid või takistab kohapealse kontrolli tegemist. Ehkki vastustaja haldusaktides ja hinnangus toodu võis mõjutada PRIA-t toetuse andmata jätmise otsuse tegemisel, otsustab toetuse andmise või andmata jätmise siiski PRIA, kes peab otsuse tegemisel kaaluma, kas taotluse menetlemisel kogutud andmetest nähtub selline rikkumine, mis ei võimalda toetuse taotlust rahuldada. Asjaolu, et PRIA võib tugineda teise asjaomase asutuse hinnangule ning tal ei ole kohustust iseseisvalt menetlustoimingud teha (vt Riigikohtu 18.10.2024 määrus siinses asjas, p-d 13 ja 14), ei tähenda, et PRIA-l ei ole toetuse andmise otsustamisel kaalutlusõigust ja -kohustust otsustada, kas teise asutuse viidatud rikkumine on sedavõrd oluline, et taotleja tuleb toetusest ilma jätta. Kaebaja märgib, et on juba aastaid samal tegevusalal tegutsenud ning varem toetusi saanud, seega saanuks PRIA hinnata, kas kaebaja tegevus, millele vastustaja osutas, on kaebaja senist tegevust arvestades sellise iseloomuga rikkumine, mis tingib toetuse andmata jätmise. Seega ei ole praegusel juhul kaebaja poolt väidetud kahju tekkimine otseses seoses vastustaja õigusvastase tegevusega. Kaebaja on esitanud kaebuse, milles taotleb PRIA toetusetaotluste rahuldamata jätmise otsuste tühistamist ning kaebaja taotluste uueks läbivaatamiseks kohustamist (haldusasi nr 3-24-1702). Seega on kaebaja oma õiguste kaitsmiseks kasutanud kohasemat õiguskaitsevahendit, sest kui kohus selles asjas leiab, et PRIA otsused on õigusvastased ning kaebaja saavutab selle menetluse tulemusel olukorra, kus talle toetused siiski välja makstakse, langeb ära ka otsese varalise kahju hüvitamise nõude menetlemise vajadus. Kui kaebaja leiab, et lisaks toetuste tagantjärele väljamaksmisele on tal põhjust nõuda kahju hüvitamist, mis talle on tekkinud toetuse väljamaksmise õigusvastase viivituse tõttu, on kaebajal võimalik haldusasja nr 3-24-1702 raames kaebuse nõuet vastavalt täiendada. Sel juhul saab kohus hinnata, kas kaebajal oli subjektiivne õigus saada toetust vastavalt toetuse määramise tingimustele. Kaebaja on kohtule esitanud taotluse menetluskulude väljamõistmiseks, mille kohaselt on kaebaja menetluskuluks õigusabikulud kokku 4532,5 eurot (käibemaksuta). Lisaks tuli kaebaja seaduse kohaselt tasuda riigilõivu 1050 eurot kaebuselt ja 20 eurot esialgse õiguskaitse taotluselt. Menetluskulude väljamõistmisel tuleb arvestada, et kaebus kuulub rahuldamisele hinnanguliselt 50% ulatuses, arvestades kaebusega taotletud õigushüvede kaalukust, samuti asjaolusid, et kaebaja läbis edukalt määruskaebemenetluse tuvastamisnõude menetlusse võtmise osas, samas jäi esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Sellest tulenevalt on vastustajalt väljamõistetavate kulude mõistlikuks suuruseks 2500 eurot ilma käibemaksuta, lisaks tuleb vastustajalt välja mõista kaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv 1050 eurot.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

9(25)

3-24-647

Kaebaja eitab täielikult vastustaja väidet, mille kohaselt teostas vastustaja 21.11.2023 osalist kohapealset kontrolli, kusjuures PTA seisukohtadest ega ka halduskohtu põhjendustest ei selgu, millises osas kohapealset kontrolli teostati. Vastustaja ei saanud 15 minuti jooksul teostada kontrolli seoses ettekirjutuses ja tahtliku rikkumise hinnangus viidatud viie erineva nõudega. See ei olnud piisav ka osaliseks kontrolliks. Seega on õigusvastane, et vastustaja on üleüldse koostanud tagantjärele ühepoolselt dokumente kontrolli kohta, mida ei toimunud, ning halduskohus ei saanud nendest lähtuda ka osas, millega kaebus jäeti osaliselt rahuldamata. Halduskohtu otsuses puudub seisukoht kaebaja tõstatatud küsimuses, kas järelevalveametnikul Cil oli üldse õigus kohapealset kontrolli teha. Veterinaarseaduse (VS) § 73 lg 2 järgi võib EL õigusaktis sätestatud juhul veterinaarjärelevalvet teostada ja veterinaarkontrolli teha üksnes veterinaarjärelevalveametnik. Määruse nr 2016/429/EL 1 art 4 p 45 sätestab, et veterinaarjärelevalve ametnik on pädeva asutuse volitatud veterinaararst, kellel on nõuetekohane kvalifikatsioon ametlike toimingute teostamiseks kooskõlas selle määrusega. Eesti õigus aga ei reguleeri sellise ametniku kvalifikatsiooni nõuetekohasuse tunnustamise korda, mistõttu ei saanud C ega mõni teine ametnik teostada õiguspärast veterinaarkontrolli. C pidi omama vähemalt kutsetegevuse luba, mille väljastab vastustaja, kuid see puudus. Samuti põhjendas ja tõendas kaebaja juba halduskohtus, et C ei olnud kantud veterinaararstide registrisse. Kaebaja ei nõustu halduskohtuga, et ettekirjutuse p 1 on õiguspärane. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja esitas vastustajale oma 06.12.2023 dokumendi lisana 6-1 karjaarvestuse alusdokumendi, mis sisaldab loomade liikumist 01.01.2021–22.11.2023. Sama dokumendi alusel tegi kaebaja ise PRIA loomade registrisse kanded eelmainitud perioodil. Vastustaja ei ole nõudnud ettekirjutuse p 1 alusel kaebajalt kogu karjaarvestust alates loomapidamisettevõtjana tegevuse alustamisest ehk 2011. aastast, vaid karjaarvestuse dokumente üksnes 01.01.2021–22.11.2023 kohta. Seega ei saanud kohus ette heita väidetava tegevuskoha loomade andmete ega PRIA andmete mitteühtimist. Vaidlusaluse perioodi osas kattusid andmed PRIA registris olevate loomade andmetega, sest neid kandeid teeb sinna kaebaja isiklikult oma alusdokumendi alusel. Kuna vastustaja ei ole 21.11.2023 Kaitseriba tegevuskohaga seoses kohapealset kontrolli teinud, ei saanudki vastustaja ametnikud tuvastada, et veiste, lammaste ja kitsede arv ei ühti PRIA andmetega. Kaebaja on korduvalt selgitanud, et veiste arvu tuvastamiseks oleks vastustaja pidanud kaebajat kohapealsest kontrollist ette teavitama piisava ajavaruga, et veised aedikusse kokku ajada ning seejärel veised loendada ja tuvastada. Lisaks olid lambad ja kitsed viidud külmade ilmade tõttu enne väidetavat kohapealset kontrolli Lipumäe lauta ning seal ei teinud vastustaja 21.11.2023 samuti mingit kohapealset kontrolli. Ettekirjutuse p-s 1 on kaebaja väidetava kohustuse alusena viidatud põllumajandusministri 21.12.2009 määrusele nr 128 „Identifitseerimisele kuuluvate põllumajandusloomade liikide loetelu, põllumajandusloomade identifitseerimise ning nende kohta andmete registriseerimise viisid ja kord, registreerimistunnistuse väljastamise kord ja veisepassi vorm ning põllumajandusloomade arvestuse pidamise kord“ (määrus nr 128), mis on kehtetu alates 01.12.2021. Lisaks on ettekirjutuses viidatud nõukogu määrusele (EÜ) nr 21/2004, mis on kehtetu alates 20.04.2021. Seega puudus ettekirjutuse andmisel kehtiv õiguslik alus. Ka vaideotsuses on vastustaja tuginenud nendele kehtetutele õigusaktidele. Isegi kui määrus nr 21/2004/EÜ oleks kohaldatav, on ebaõige halduskohtu 1

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/429, 9. märts 2016, loomataudide kohta, millega muudetakse teatavaid loomatervise valdkonna õigusakte või tunnistatakse need kehtetuks (loomatervise määrus)

10(25)

3-24-647 seisukoht, et „käsitsi koostatud dokument“ ei täida registri pidamise kohustust. Määruse nr 21/2004/EÜ art 5 lg 3 sätestas, et registrit peetakse pädeva asutuse heakskiidetud kujul käsitsi või elektroonilises vormis. Hoolimata eeltoodust võimaldab loomade liikumist käsitlev kaebaja koostatud dokument (dtl 32) näidata perioodil 01.01.2021–21.11.2023 nii veiste kui ka lammaste sünniaegu, loomadele antud numbreid ning liikumiste andmeid erinevate tegevuskohtade vahel, mistõttu on väärad ettekirjutuses ja kohtuotsuses olevad vastupidised väited. Praeguses haldusasjas vaidlustatud vastustaja tegevuse tõttu jättis PRIA ELÜPS § 16 lg 8 p 2 alusel 2024. a jaanuaris ja veebruaris kaebajale 100% välja maksmata kuus taotletud toetust kokku 78 870,68 eurot. Vastustaja tegevust saab käsitada kaebaja õigusi tahtlikult rikkuva haldustegevusena, mis põhines vastustaja enda valeväidetel. PRIA on 06.05.2024 vaideotsuses kinnitanud, et lähtus taotletud toetustest ilmajätmisel siinses haldusasjas vaidlustatud PTA tegevusest ning väitest, et kaebaja takistas kohapealset kontrolli 21.11.2023. See tõendab, et vastustaja tegevus oli õigusvastane ning vastustaja õigusvastase tegevuse ja kaebajal saabunud negatiivse tagajärje vahel oli otsene põhjuslik seos. Kaebaja seaduslik esindaja selgitas halduskohtu istungil, et toetustest ilmajäämise tõttu oldi sunnitud 2024. a-l võõrandama ühe kinnistu, millest saaduga kaeti loomade pidamiseks vajalikke kulusid (kulutused kütustele, traktorite hooldamisele, liisingutele, sööda varumisele). Vastustaja vastutab kahju hüvitamise eest vähemalt osaliselt ning esineda võib PTA ja PRIA solidaarvastutus (RVastS § 12 lg 4). Sel juhul aga ei pea kaebaja esitama kaebust mõlema talle kahju tekitanud haldusorgani vastu: kui üks haldusorgan võis olla kahju tekitanud, tulebki kogu hüvitis välja mõista sellelt haldusorganilt. ELÜPS § 16 lg 8 p 2 ei võimalda PRIA-l kaalumist ega ka osalist toetuste vähendamist. Seega ei ole kohane kohtu tõlgendus, et tegemist on kaalutlusõigust sisaldava sättega. Vaidluse all ei ole asjaolu, et PRIA otsuse lisad ei sisaldanud täiendavaid põhjendusi peale selle, et taotleja ei ole võimaldanud teha kohapealset kontrolli. Kaebaja hinnangul on praegu kõik kahju hüvitamise eeldused täidetud, sh ei olnud kaebajal võimalik tekkinud kahju vältida RVastS § 7 lg-s 1 nimetatud õiguskaitsevahendite kasutamisega. Kaebaja palub mõista vastustajalt välja kõik halduskohtus ning ringkonnakohtus kantud menetluskulud. Igal juhul mõistis halduskohus vastustajalt välja proportsionaalselt liiga väikse osa kaebaja menetluskuludest. Kohus rahuldas kaebuse suures osas ning jättis tervikuna rahuldamata vaid kahju hüvitamise nõude. Kohus jättis arvestamata ka asjaolu, et suure osa lepingulise esindaja tasust moodustas menetlusdokumentide koostamine seoses määrustega, millega jäeti menetlusse võtmata kaebaja nõue tuvastada vastustaja 11.12.2023 tahtliku rikkumise hinnangu õigusvastasus. Halduskohus mõistis esindaja tasu välja sisuliselt ca 17 töötunni ulatuses, mis samuti näitab proportsiooni ebaõigsust aasta aega kestnud esimese astme kohtumenetluse kohta.

Vastustajale jääb jätkuvalt arusaamatuks kaebaja väide, mille kohaselt tegevuskohas EE27445 kontrolli 21.11.2023 ei teostatud. Vaidlust ei ole selles, et PTA järelevalveametnikud käisid 21.11.2023 kaebaja registreeritud tegevuskohas EE27445. PTA ametnikud, olles tegevuskohta EE27445 saabunud, kontrollisid selliseid asjaolusid ning fikseerisid sellised rikkumised, mida neil oli võimalik kaebaja esindaja osavõtuta tuvastada. Seejuures võimaldas kontrolliks kulunud aeg kahtlemata tuvastada lammaste ja kitsede puudumise ja hinnangulise veiste arvu, kontrollida loomadel joogi ja sööda olemasolu ning teha kindlaks ka mõned kõrvamärkideta, s.o nõuetekohaselt identifitseerimata veised. PTA ei ole kordagi väitnud, et tal oli võimalik teha täiemahuline karjakontroll ning kontrollida üle kõik tegevuskohas viibinud loomad. Kuna PTA-l ei olnud võimalik 21.11.2023 teha täiemahulist karjakontrolli, pandigi kaebajale 11(25)

3-24-647 kaevatava ettekirjutusega mh kohustus teha koostööd karjakontrolli teostamisel ning võimaldada kõikide loomade ülevaatust. On ka ilmne, et halduskohus on möönnud kontrolli toimumist protokollis ja ettekirjutuses kirjeldatud osas ja nõuete ulatuses. Vastustaja on kaebaja väidetele järelevalveametniku pädevuse puudumise kohta vastanud ning on endiselt seisukohal, et kontrolli teinud ametnik C vastas veterinaarjärelevalve ametnikule kehtestatud nõuetele. Vaidlustatud ettekirjutusest nähtub üheselt, millised andmed pidi kaebaja esitama perioodi 01.01.2021–22.11.2023 kohta. Ettekirjutuse p 1 resolutsioonis on viidatud kehtivale õiguslikule alusele – VS § 31 lg 1 p-dele 1 ja 2. PTA on selgitanud selles VS-i normis viidatud määruse (EL) 2016/429 art 102 lg-te 1 ja 3 ning määruse (EL) 2019/2035 2 art 22 ja art 23 lg 1 kohaldamist ja sisu ka oma vastuses kaebusele. Ehkki ettekirjutuse tekstis on ekslikult viidatud ka kehtetule määrusele nr 128 ning määrusele (EÜ) nr 21/2004, ei oma see sisulist tähendust, kuivõrd ettekirjutuse resolutsioonis on kehtiv õiguslik alus toodud. Kaebaja on vääralt mõistnud, et probleemiks oli see, et kaebaja oli karjaarvestust pidanud paberil käsitsi. Arvestust võib pidada ja säilitada nii paberil kui ka elektrooniliselt (määruse (EL) 2016/429 art 102 lg 1 viimane lause). Mittevastavuse põhjuseks oli asjaolu, et kaebaja esitatud arvestus ei sisaldanud kõiki vajalikke andmeid: kaebaja on esitanud 01.01.2021– 22.11.2023, s.o pea kolmeaastase perioodi kohta üksnes ühe paberkandjal lehe (dtl 32), seejuures pidas kaebaja sadu loomi. Arvestuses puuduvad mistahes viited tegevuskoha numbrile EE27445, sisalduvad väheste loomade identifitseerimistunnused ja kuupäevad, puudub arusaam, millisest tegevuskohast millisesse tegevuskohta on loomad sisse liikunud, millisesse tegevuskohta välja liikunud, kohati on viidatud üksnes „massliikumisele“ (loomade täpseid andmeid esitamata), pole ka selge, kas ja millal on loomi sündinud või surnud. On ka äärmiselt väheusutav, et ettevõttes, kus peeti kontrolli hetkel registriandmetel 137 veist, 229 lammast ja 10 kitse, ei olnud pea kolme aasta vältel ühelegi loomale teostatud ühtki veterinaarset menetlust (osutatud ravi ega tehtud ühtki testi). Halduskohus asus õigesti seisukohale, et varalise kahju hüvitamise eeldused ei ole täidetud. Toetuse andmise või andmata jätmise otsuse teeb PRIA, kellele ei ole PTA edastatud teave siduv ega kohustuslik. PTA kontrollaktiga ei määrata siduvalt kindlaks rikkumiste õiguslikke tagajärgi PRIA toetustaotluse menetluses. Muu hulgas saab PRIA kaaluda, kas kogutud rikkumise kirjeldusest ning kogutud andmetest nähtub selline rikkumine, mis ei võimalda toetuse taotlust rahuldada. Toetustaotluse rahuldamise või rahuldamata jätmine ning toetuste maksmine on PRIA ainupädevuses (ELÜPS § 16 lg 8, § 28 lg 4, § 64 lg 5). Seega järeldas halduskohus õigesti, et täidetud ei ole nõue, et PTA tegevuse ja kaebajale kahju tekkimise vahel peab esinema põhjuslik seos. Samuti on õige kohtu seisukoht, mille kohaselt on kaebaja kasutanud oma õiguste kaitseks kohasemat õiguskaitsevahendit, s.o on pöördunud kohtusse nõuetega tühistada PRIA toetusotsused ning kohustada vaatama esitatud taotlused uuesti läbi.

Halduskohus on esiteks ebaõigesti sidunud kaebajale ettekirjutuse p-s 2 etteheidetava koostöökohustuse rikkumise üksnes 21.11.2023 kontrolli juurde ilmumata jätmisega. Koostöökohustuse rikkumine seisnes lisaks asjaolus, et kaebaja oli pikema ajal vältel takistanud kontrolli teostamist, ehkki oli juba 2023. a oktoobri algusest teadlik kontrolli teostamise vajadusest. Seda, et PTA ei ole sidunud koostöökohustuse rikkumist üksnes 2

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2019/2035, 28. juuni 2019, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/429 seoses maismaaloomade pidamise ettevõtteid ja haudejaamu ning teatavate peetavate maismaaloomade ja haudemunade jälgitavust käsitlevate eeskirjadega

12(25)

3-24-647 21.11.2023 sündmustega, kinnitavad nii 23.11.2023 protokoll, tahtliku rikkumise hinnang, 15.12.2023 ettekirjutus kui ka PTA poolt kohtumenetluse käigus esitatud selgitused. Seetõttu on halduskohus ühtlasi kohaldanud vääralt määruse (EL) 2016/429 art 10 lg-t 5 ning määruse (EL) 2017/6253 art 15 lg-d 1 ja 2. Määruse (EL) 2017/625 art 15 lg 2 sätestab: „Ametliku kontrolli tegemise ja muude ametlike toimingute läbiviimise ajal abistavad ettevõtjad pädevate asutuste ja mahepõllumajanduslike toodete kontrolliasutuste töötajaid nende tööülesannete täitmisel ning teevad nendega koostööd“ (vt ka määruse (EL) 2017/625 preambula p 42). Ka määruse (EL) 2016/429 art 10 lg 5 kohaselt teevad ettevõtjad määrusega kehtestatud tauditõrje- ja taudiennetusmeetmete kohaldamisel koostööd pädeva asutusega. Euroopa Kohus on 16.06.2011 otsuses asjas C-536/09 toetuste kontekstis kontrolli takistamist puudutava normi (määruse nr 796/2004 art 23 lg 2) tõlgendamisel sedastanud, et sõnad „takistab kohapealse kontrolli läbiviimist“ hõlmab peale tahtliku käitumise ka muid tegusid või tegevusetust, mida võib pidada põllumajandustootja või tema esindaja hooletuse tulemuseks ja mille tagajärjel oli kohapealse kontrolli tegemine tervikuna takistatud, kui põllumajandustootja või tema esindaja ei ole võtnud kõiki meetmeid, mida võib temalt mõistlikult oodata, et tagada, et kontroll tervikuna toimub. PTA on jätkuvalt seisukohal, et kaebaja ei võtnud pikema perioodi vältel kasutusele kõiki meetmeid, mida võis temalt mõistlikult oodata, et aidata kaasa kontrolli võimaldamisele. Kaebaja seadusliku esindajaga kontaktis olnud järelevalveametniku poolt protokollis ja ettekirjutuses kajastatud kirjalikest seletustest ilmneb, et kaebaja oli püüdnud pikema aja vältel kontrolli toimumist vältida: teda teavitati korduvalt, et tegevuskohas EE27445 tuleb teha plaanilise karjakontrolli toimingud. Vastustaja hinnangul on kaebaja kirjeldatud tegevus tervikuna üheselt käsitatav määruse (EL) 2017/625 art 15 lg-test 1 ja 2 ning määruse (EL) 2016/429 art 10 lg-st 5 tuleneva koostöökohustuse rikkumisena ning ELÜPS § 16 lg 8 p 2 ja § 28 lg 3 p 2 kohase kontrolli takistamisena. PTA on tõendanud, et järelevalveametnik on korduvalt kaebaja seaduslikule esindajale helistanud ja temaga vestelnud. Seda asjaolu ei ole kaebaja vaidlustanud. Ka ei ole kaebaja selgitanud ega väitnud, et ta oleks vestelnud järelevalveametnikuga millestki muust kui karjakontrollist. Kaebajaga suhelnud ametnik ei tunne kaebaja seaduslikku esindajat isiklikult ning tal puudus mistahes muu vajadus kaebajaga kontakteeruda. PTA on võimaldanud kaebajale karjakontrolli tegemist paindlikult, pakkudes talle välja erinevaid aegu kontrolliks, mis aga kaebaja esindaja tagasi lükkas. Kaebaja võinuks ja pidanuks proovima leida võimalusi kontrolli teostamiseks pakutud aegadel ning kui need ajad kaebajale tõepoolest mõjuvatel põhjustel ei sobinud, pidanuks kaebaja tegema oma ettepanekuid kontrolli teostamiseks sellega põhjendamatult viivitamata. Kaebaja ei ole esitanud ise mistahes tõendeid ega selgitusi selle kohta, kuidas ta ajavahemikul 02.10.–21.11.2023 ise kontrolli tegemisele kaasa aitas. Halduskohus on rikkunud menetlusõiguse normi, jättes lahendamata PTA vastuses kaebusele ja 31.01.2025 avalduses esitatud taotluse kuulata 21.11.2023 järelevalvetoimingu teinud ametnik tunnistajana üle. See on omakorda toonud kaasa selle, et halduskohus on lähtunud üksnes kaebaja seadusliku esindaja ütlustest, jättes põhjendamatult kõrvale järelevalveametniku poolt protokollis ning ettekirjutuses kirjalikult fikseeritud seletused. 3

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2017/625, 15. märts 2017, mis käsitleb ametlikku kontrolli ja muid ametlikke toiminguid, mida tehakse eesmärgiga tagada toidu- ja söödaalaste õigusnormide ning loomatervise ja loomade heaolu, taimetervise- ja taimekaitsevahendite alaste õigusnormide kohaldamine, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EÜ) nr 999/2001, (EÜ) nr 396/2005, (EÜ) nr 1069/2009, (EÜ) nr 1107/2009, (EL) nr 1151/2012, (EL) nr 652/2014, (EL) 2016/429 ja (EL) 2016/2031, nõukogu määruseid (EÜ) nr 1/2005 ja (EÜ) nr 1099/2009 ning nõukogu direktiive 98/58/EÜ, 1999/74/EÜ, 2007/43/EÜ, 2008/119/EÜ ja 2008/120/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 854/2004 ja (EÜ) nr 882/2004, nõukogu direktiivid 89/608/EMÜ, 89/662/EMÜ, 90/425/EMÜ, 91/496/EMÜ, 96/23/EÜ, 96/93/EÜ ja 97/78/EÜ ja nõukogu otsus 92/438/EMÜ (ametliku kontrolli määrus)

13(25)

3-24-647 Kontrollist teavitamine ei pea ühestki õigusaktist ega ka ameti siseaktist tulenevalt toimuma e-posti teel. Üldjuhul on telefonisuhtlus kõige lihtsam ja kiirem suhtlusvahend (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 5 lg 2). Seoses ettekirjutuse p-ga 3 ei ole poolte vahel vaidlust selles, et 21.11.2023 hommikupoolikul, mil järelevalveametnikud kohapeal viibisid, ei olnud loomadel sööta ega veekünas lahtist vett. Kuna kaebaja on selgitanud, et selleks hetkeks ei olnud ta veel jõudnud loomadele sööta ja vett viia, on asjakohatu halduskohtu otsuses toodu, et järelevalveametnike kohal viibitud aega ei saa pidada piisavaks veendumaks, et kogu karjatamisala raames ei olnud loomadel piisavalt sööta ja joogivett. PTA osutas sööda puudumisele esmalt 23.11.2023 protokollis. Kaebaja ei ole vastusena protokollile esitanud mistahes tõendeid loomade söötmise kohta 21.11.2023 ega selgitanud, millal, kes, kui palju sööta loomadele viis. Ka kohtumenetluses ei ole kaebaja loomadele sööda võimaldamist tõendanud. Põllumajandusministri 27.08.2009 määruse nr 90 „Nõuded veise pidamise ja selleks ettenähtud ruumi või ehitise kohta“ (määrus nr 90) § 16 lg 1 kohaselt peab veisel olema vaba juurdepääs puhtale veele ja § 16 lg 5 kohaselt ei tohi vesi jäätuda. Vaidlust ei ole selles, et 21.11.2023 oli jootmiskünas vesi põhjani jäätunud. Samuti ei ole vaidlust selles, et karjatamisalal asus kraav, kus oli lahtist vett, kuid see ei saa olla piisav, tuvastamaks joogivee tagamise nõude täidetust. Esiteks, ka vesi kraavis oli kaetud jääkirmega, s.o jäätunud ning lahtise vee olemasolu kraavis oli juhus – loomad olid ise jäärkirme lõhkunud, mis osutab asjaolule, et loomad olid janus. Teiseks on järelevalveametnik märkinud, et kraavil olid järsud nõlvad (vt ka foto dtl 186), mistõttu ei olnud see vabalt juurdepääsetav määruse nr 90 § 16 lg 1 mõttes. Kolmandaks ei ole teada kraavis oleva vee puhtus, arvestades iseäranis, et kraavis käib joomas palju loomi, muutes vees ja selle ümber kõndides vee mustaks, liivaseks ja ebapuhtaks. Seda, et kraavis olevat vett ei ole loomadele sobilikuks jootmiskohaks pidanud ka kaebaja ise, tõendab asjaolu, et kaebaja oli kraavi olemasolust hoolimata viinud karjamaale veetsisterni ning jootmisküna. Loomapidaja peab pidevalt jälgima ilmaprognoose ning tagama, et loomadele oleks puhas joogivesi pidevalt kättesaadav ka külmade saabudes. Halduskohus ei ole põhjendanud, miks on kohtu jaoks usutavad üksnes kaebaja seadusliku esindaja väited. Kahtluste olemasolul oleksid järelevalveametniku ütlused võimaldanud kohtul PTA tuvastatud asjaolusid põhjalikumalt välja selgitada. Seoses ettekirjutuse p-ga 4 märgib PTA, et on järjepidevalt selgitanud, et järelevalveametnikel ei olnudki 21.11.2023 võimalik kontrollida kõiki karja kuuluvaid loomi. Eelnev ei saanud aga kuidagi välistada seda, et järelevalveametnikud said visuaalselt vaadelda loomi (keda on ka fotografeeritud, vt dtl 188–189), kes viibisid järelevalveametnike läheduses, ning tuvastada sellistel loomadel kõrvamärkide olemasolu või puudumise. Ka kontrolli käigus tehtud fotod tõendavad, et järelevalveametnikud pääsesid selleks osadele loomadele piisavalt lähedale (vt dtl 188–189). See on tõendatud ka asjaoluga, et järelevalveametnikud on tuvastanud ühel loomal kõrvamärgistusele kantud identifitseerimiskoodi. Ehkki kaebaja pidas valdavalt Šoti mägiveiseid, kellel on tõepoolest pikk karvastik, on ka neil veistel siiski võimalik visuaalsel vaatlusel tuvastada kõrvamärkide esinemist või puudumist. Kuna nõuetekohase märgistuse puudumine tuvastati mitmel loomal, ei saa see olla juhuslik. Halduskohus on jällegi lähtunud üksnes kaebaja seadusliku esindaja antud paljasõnalistest ütlustest. Halduskohus ei ole ka selgitanud, kuidas võinuks või pidanuks järelevalveametnik täiendavalt tõendama negatiivset asjaolu, s.o kõrvamärkide puudumist. Isegi kui PRIA tuvastas 2023. a mais toimunud kontrolli käigus kõikidel loomadel vajaliku märgistuse olemasolu, ei saa see tõendada, et loomadel oli vajalik märgistus olemas ka 21.11.2023. Olukorras, kus kohus pidas vajalikuks asjaolude täiendavat tõendamist, pidanuks kohus järelevalveametniku tunnistajana üle kuulama.

14(25)

3-24-647 Vastustaja väide, et kaebajale heideti ette pikema aja vältel kontrolli takistamist, on uus ja see ei seondu vaidlustatud haldusaktide ja menetlustoiminguga, samuti ELÜPS § 16 lg 8 p-ga 2, mille kohaselt jäetakse toetuse taotlus rahuldamata põhjusel, et taotleja takistab kohapealse kontrolli tegemist. Vastustaja enda menetlustoimingust ja haldusaktidest tuleneb etteheide, mille kohaselt ei võtnud kaebaja väidetavalt osa 21.11.2023 kohapealsest kontrollist. Väär ja tõendamata on vastustaja väide, et poolteist kuud varem oli vastustaja teavitanud kaebajat kohapealsest kontrollist ja selle olulistest nüanssidest. Sellesisuline tõend haldusasjas puudub. Vastustaja pole tõendanud ka asjaolu, et kaebaja väidetavast kohapealsest kontrollist osa ei võtnud, sest see eeldab, et vastustaja on tõendanud kohapealsest kontrollist etteteavitamise fakti. Kaebaja seaduslik esindaja on selgitanud halduskohtu istungil, mis oli vastustaja ametniku Ci kõnede sisuks (ajamärk 00:44:58 kuni 00:53:27). Täiendavalt on kaebaja esitanud kohtule ka Q kirjalikud selgitused, miks ametnik C helistas ning mis oli tema vestluse sisu. Seega on ka väär ja sisutühi vastustaja etteheide, et kaebaja ei võtnud kõiki meetmeid, mida võis temalt mõistlikult oodata, et aidata kaasa kontrolli võimaldamisele. Kontrollija kanda on risk, kui ta ei edasta kohasel viisil ja aadressil kohapealse kontrolli teostamisega seotud teadet. Selle riski realiseerumise tagajärgi ei saa jätta kontrolli subjekti kanda. Praegusel juhul kulmineerus see kaebaja jaoks ca 80 000 euro ulatuses toetustest ilmajäämisega 2023. a-l. Kaebaja on põhjendanud ja tõendanud, et ettekirjutuse p-s 3 nimetatud rikkumist faktiliselt ei esinenud, mistõttu isegi juhul, kui vastustaja oleks teinud kohapealset kontrolli (millega kaebaja ei nõustu), oli ettekirjutus selles osas alusetu. Kaebaja seaduslik esindaja andis põhjalikud seletused halduskohtu istungil. Samuti on kaebaja esitanud kohtule tõendi (dtl 220–222), kus veterinaararstid on kinnitanud, et mägiveiste üldmulje on hea. Meelevaldne on PTA väide, et kaebaja ise pidas kraavis olevat vett loomadele ebasobivaks ning hoolimata kraavi olemasolust on viinud karjamaale veetsisterni ja jootmisküna. Kraavid ümbritsevad kogu Kaitseriba karjatamisala ja need kuuluvad Linnuraba looduskaitseala koosseisu Kodila sihtkaitsevööndis. Kaitseriba karjatamisala jääb Kodila küla ja Kodila-Linnuraba vahele. Kaebaja seaduslik esindaja selgitas halduskohtu istungil, et 2024. a jaanuaris kohapealset kontrolli teinud vastustaja ametnik Y kinnitas Kaitseriba karjatamisalal olles, et nendes kraavides on kõlbulik joogivesi (ajamärgid 01:18:25; 01:20:35–01:21:30). Samuti ei tähenda asjaolu, et öösel olid miinuskraadid, mille tõttu külmus vesi jootmiskünas ära, et kaebaja pani toime rikkumise. Kaebaja selgitas, et hommikul tuuakse veistele uus sööt ja vajadusel vesi. Kuna kaebaja on vaidlustanud vastustaja haldusaktid, siis on vastustajal kohustus tõendada ettekirjutuses olevat väidet, et ta tegi kohapealset kontrolli ja tuvastas veised, kellel puudusid kõrvamärgid. Seda ei ole võimalik teha 15 minuti ega ka 28 minuti jooksul ning etteteatamiseta. Seega on eluliselt usutav, et väär on ettekirjutuses sisalduv umbmäärane ja üldsõnaline väide, et kõrvamärk puudus mitmel loomal. Kui vastustaja taotles tunnistaja ülekuulamist, ei teinud ta samas ise ühtegi toimingut, et kohtu tähelepanu sellele juhtida. Nimelt ei esitanud vastustaja volitatud esindaja enne halduskohtu 12.02.2025 istungit või istungi ajal ühtegi taotlust või avaldust tunnistaja ülekuulamiseks ja lubas kohtul asja arutada selliselt, nagu see istungil aset leidis. Samuti ei esitanud vastustaja vastuväidet kohtu tegevusele enne 12.02.2025 istungit või istungi ajal või selle järel esimeses menetlusdokumendis seoses väidetava tunnistaja ülekuulamise taotlusega. Kuivõrd vastustaja ei ole õigeaegselt kohtu tegevusele vastuväidet esitanud, siis ei saa ta tugineda tunnistaja üle kuulamata jätmisele (HKMS § 90).

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

15(25)

3-24-647

Ettekirjutuse punkt 1

16(25)

3-24-647 OÜ-l PTA-le esitada perioodil 01.01.2021 kuni 22.11.2023 loomapidamisettevõtetes EE27445 teostatud loomade ravi andmed ja testide tulemused.“ Selle ettekirjutuse punkti täitmise tähtajaks oli 22.12.2023. Kuigi ettekirjutuse p-s 1 on viidatud ettekirjutuse ajaks kehtivuse kaotanud määrusele nr 128 ning nõukogu määrusele (EÜ) nr 21/2004, on selle resolutsioonis viidatud ka VS § 31 lg 1 p-dele 1 ja 2 ning määruse (EL) 2017/625 art 15 lg-le

17(25)

3-24-647 arusaam, millisest tegevuskohast millisesse tegevuskohta on loomad sisse ja välja liikunud, kohati on viidatud üksnes „massliikumisele“ (loomade täpseid andmeid esitamata), pole ka selge, kas ja millal on loomi sündinud või surnud; on väheusutav, et ettevõttes, kus peeti kontrolli hetkel registriandmetel 137 veist, 229 lammast ja 10 kitse, ei olnud pea kolme aasta vältel ühelegi loomale teostatud ühtki veterinaarset menetlust (osutatud ravi ega tehtud ühtki testi). Seejuures on tegevuskohale nr EE27445 viidatud üksnes kaheksa looma puhul (vt dtl 35). Seega on ekslik kaebaja seisukoht, nagu oleks esitatud arvestuse puuduseks olnud asjaolu, et ta on arvestust pidanud paberil käsitsi. Eelnevast tulenevalt saab järeldada, et kaebaja ei olnud esitanud enne ettekirjutuse tegemist andmeid, mida temalt 23.11.2023 protokolliga nõuti (vt protokolli lk 2 eelviimane lõik). Ringkonnakohtu hinnangul oli ettekirjutuse p-s 1 toodu ka piisavalt selge ja konkreetne ning selle täitmiseks antud piisav tähtaeg (üks nädal).

Ettekirjutuse punkt 2

18(25)

3-24-647 kaebaja, et järelevalveametnik oli telefonivestlustes öelnud, et soovib kontrollida Kasepere Karjamõis OÜ-d (vt dtl 29). X sõnul palus ta järelevalveametnikult ka, et talle saadetakse selguse huvides e-kirjaga täpne info kontrolli toimumise kohta, kuid seda ei tehtud. Sama palus kohtule antud selgituse kohaselt teha ka tema abikaasa, kellega järelevalveametnik on samuti telefoni teel ühendust võtnud (dtl 365). Ringkonnakohtu hinnangul ei saa sellist palvet asjakohatuks pidada. Nagu kaebaja esitatud tõenditest nähtub, on selliste kontrollide puhul tavapäraseks olnud ka e-kirja teel suhtlemine (nt dtl 360). Lisaks tuleb arvestada, et telefonikõne ajal võib inimene olla hõivatud muude toimetustega (X on nt kirjeldanud, et ühe telefonikõne ajal oli ta hõivatud põllu niitmisega, vt 12.02.2025 istungi helisalvestis, ajamärk 00:44:58) ja tal ei pruugi olla võimalust märkmeid teha või asjakohaseid andmeid üle kontrollida. Kokkuvõttes ei ole üheselt selge, et kaebaja oli karjakontrolli täpsest toimumise ajast ja kohast teadlik. Asjaolu, et kaebaja juhatuse liige pidi aru saama, et tahetakse teha kohapealset kontrolli, ei tähenda, et ta pidi ka aru saama, et seda tahetakse teha just 21.11.2023 kell 9.00 konkreetselt Kaitseriba kinnistul. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa praegusel juhul tõendada kaebaja teadlikkust ka vastustaja järelevalveametniku tagantjärele antud ütlustega, sest nende abil ei ole võimalik teha kindlaks seda, kas järelevalveametnik edastas sellekohase info kaebaja esindajale nii, et kaebaja pidi sellest üheselt aru saama. Lisaks on kaebaja asjakohaselt osutanud, et vastustaja ei taotlenud ise halduskohtult, et kohus 12.02.2025 istungil tema ametniku tunnistajana üle kuulaks, ega esitanud ka vastuväidet seoses sellega, mistõttu ei saa vastustaja tugineda apellatsioonkaebuses sellekohasele halduskohtu rikkumisele (HKMS § 90 lg 2).

Ettekirjutuse punkt 3

On ainult viide „Loomade heaolu - KM 11 N 1 (N27)“, mis ringkonnakohtu oletuse kohaselt võib olla loomapidamise nõude tähistus, mis on leitav PRIA veebilehel olevas juhendis TING maatriksid PTA-L.pdf.

19(25)

3-24-647

Ettekirjutuse punkt 4

20(25)

3-24-647 identifitseerimisvahendite ja -meetodite ning nende kohaldamise ja kasutamisega, selle lg 1 p a kohaselt on märgid kinnitatud looma mõlema kõrva külge; identifitseerimisvahendil on nähtavalt, loetavalt ja kustumatult esitatud looma identifitseerimiskood.

Tahtliku rikkumise hinnang

21(25)

3-24-647 Toiduameti järelvalvet teosatava ametnikuga kontakti ei soovi, lõpetab telefonikõned ja neid vastu ei võta. Peale 1.10.2023 telefonikontakti kustutas loomaomanik tegevuskohad ja kantis loomad uude tegevuskohta, mis ei olnud karjakontrolli plaanis.“ Esiteks juhib ringkonnakohus tähelepanu, et asja materjalidest nähtuvalt ei ole vastustaja ka ise väitnud, et ta oleks juba oktoobri alguses teatanud kaebajale, et karjakontroll toimub just 21.11.2023. 23.11.2023 protokollis on märgitud, et järelevalveametnik on alates 03.10.2023 püüdnud loomapidajaga leppida kokku sobivat aega karjakontrolliks (dtl 25). Seega ei ole vastustaja ametnik igal juhul olnud tahtliku rikkumise hinnangus asjaolude kajastamisel täpne, millest tulenevalt võis PRIA-l tekkida asjaoludest väär ettekujutus. Lisaks leidis ringkonnakohus eespool, et praeguses asjas ei ole tuvastatud, et kaebaja oli karjakontrolli täpsest toimumise ajast ja kohast teadlik. Samuti osutas ringkonnakohus eespool kaebaja selgitustele selle kohta, et vähemalt osa telefonikõnede põhjal jäi talle arusaamatuks, kes ja kus soovib järelevalvet teha, mistõttu ta palus saata info e-kirjaga, samuti ei olnud tal selgust helistaja isikus. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole seega üheselt tuvastatud ka asjaolu, et kaebaja juhatuse liige „ametnikuga kontakti ei soovi, lõpetab telefonikõned ja neid vastu ei võta“. Eelnevast tulenevalt nõustub ringkonnakohus halduskohtuga, et tahtliku rikkumise hinnang on kohapealse kontrolli takistamist puudutavate etteheidete osas õigusvastane.

Kahju hüvitamise nõue

22(25)

3-24-647 juhul, kui vastustaja õiguspärase käitumise korral oleks kaebajal olnud täidetud kõik tingimused toetuse saamiseks (RKHKo 3-20-1055, p 27).

23(25)

3-24-647 Kokkuvõte ja menetluskulud

Kaebaja taotles halduskohtus kokku 4532,50 euro suuruse esindajakulu ning tasutud riigilõivu (kokku 1090 eurot) väljamõistmist (dtl 549). Halduskohus mõistis vastustajalt välja esindajakulu 2500 eurot ja riigilõivu 1050 eurot. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus mõistis vastustajalt valesti välja riigilõivu 1050 eurot. 1050 euro suurune riigilõiv tuli kaebajal tasuda kahju hüvitamise nõudelt (riigilõivuseaduse § 60 lg 2). Kuna halduskohus jättis kaebuse kahju hüvitamise nõudes rahuldamata, ei saanud ta jätta vastustaja kanda ka selle nõude pealt tasutud riigilõivu. Kuna ringkonnakohus ei lahenda praeguse otsusega kaebaja kahju hüvitamise nõuet, vaid saadab selles osas kaebuse halduskohtule uueks läbivaatamiseks, ei saa 1050 euro suurust riigilõivu välja mõista ka praeguse ringkonnakohtu otsusega, vaid selle küsimuse otsustab halduskohus edasises menetluses.

24(25)

3-24-647 Ringkonnakohus nõustub kaebajaga, et halduskohus mõistis vastustajalt välja proportsionaalselt liiga väikse osa kaebaja esindajakuludest. Jälgitav ei ole halduskohtu seisukoht, et arvestades kaebusega taotletud õigushüvede kaalukust, kuulub kaebus rahuldamisele hinnanguliselt 50% ulatuses. Ringkonnakohtu hinnangul tuleks praeguses asjas menetluskulude väljamõistmisel arvestada ka seda, millise osa kohtuvaidluse sisust moodustasid küsimused, mille alusel kaebus osaliselt rahuldati (vt nt RKHKo 3-18-562, p 13). Ringkonnakohus leiab, et need küsimused moodustasid kohtuvaidlusest hinnanguliselt 70%. Samas on halduskohus asjakohaselt võtnud lisaks arvesse asjaolu, et kaebaja esitas edukalt määruskaebuse tuvastamisnõude menetlusse võtmist puudutavas osas. Eelnevast lähtuvalt tuleb ringkonnakohtu hinnangul vastustajalt kaebaja menetluskulude katteks välja mõista 3500 eurot.

Apellatsioonimenetluses taotleb kaebaja 1612,50 euro suuruse esindajakulu väljamõistmist (käibemaksuta). Sellest 1200 eurot on tekkinud seoses apellatsioonkaebuse esitamisega ja 412,50 eurot seoses PTA apellatsioonkaebusele vastamisega. Lisaks taotleb kaebaja 1070 euro suuruse riigilõivu väljamõistmist (dtl 635). Kuna ringkonnakohus jätab vastustaja apellatsioonkaebuse rahuldamata, on võimalik vastustajalt välja mõista sellega seotud menetluskulud. Ringkonnakohtu hinnangul on sellega seoses tekkinud kaebaja menetluskulu 412,50 eurot vajalik ja põhjendatud. Ringkonnakohus rahuldab kaebaja apellatsioonkaebuse osaliselt, kuid kuna kahju hüvitamise nõudes saadab ringkonnakohus asja menetlemiseks halduskohtule, ei saa selles osas ringkonnakohus praeguse otsusega menetluskulude jaotust kindlaks määrata. Samuti ei saa siinse otsusega vastustaja kanda jätta kaebaja apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivu 1050 eurot. Küll on võimalik määrata kindlaks kaebaja apellatsioonimenetluse esindajakulu osas, milles kaebaja vaidlustas halduskohtu väljamõistetud menetluskulude suurust. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja apellatsioonkaebusest moodustab see hinnanguliselt 10%. Seega tuleb vastustajalt lisaks kaebaja kasuks välja mõista 120 eurot. Kokku mõistab ringkonnakohus vastustajalt kaebaja teise kohtuastme esindajakulu katteks välja 532,50 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

25(25)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.