Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tanel Saar, Tiina Pappel 12.04.2022, Tartu 3-20-1490 A, B, tulundusühistu Loreta ja Hobulased OÜ kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 07.08.2020. a teatiste nr 1742/2020 ja nr 1740/2020 tühistamiseks või alternatiivselt nende õigusvastasuse kindlakstegemiseks Tartu Halduskohtu 06.01.2022. a otsus Politsei- ja Piirivalveameti apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebajad A B tulundusühistu Loreta Hobulased OÜ Volitatud esindaja v.adv. Sandor Elias Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet
RESOLUTSIOON
1.Võtta Politsei- ja Piirivalveameti 30.03.2022. a seisukoha lisad 1-4 haldusasja juurde.
2.Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti apellatsioonkaebus osaliselt. Muuta Tartu Halduskohtu 06.01.2022. a otsuse punkti 3 menetluskulude osas ning mõista Politseija Piirivalveametilt kaebajate kasuks välja menetluskulud summas 4980 (neli tuhat üheksasada kaheksakümmend) eurot.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 12.05.2022 (k.a) (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.A ja B saabusid 21.07.2020 Eestisse Kiievist erilennuga, millega tulid siia paljud Ukrainast pärit hooajatöötajad. Nad allkirjastasid eneseisolatsiooni deklaratsioonid, milles kinnitasid, et neid on teavitatud liikumispiirangust ja nad kohustusid 14 kalendripäeva jooksul Eestisse saabumise päevast alates viibima oma elukohas või püsivas viibimiskohas. Ai ja B elukoht või püsiv viibimiskoht Eestis oli xxx, xxx, xxx vald, Tartumaa.
2.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) tegi Aile 07.08.2020. a teatise nr 1742/2020 ja Ble 07.08.2020. a teatise nr 1740/2020 viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise kohta. Viimane lubatud viibimispäev oli 14.08.2020.
3.Tartu Halduskohus menetles Ai, B, tulundusühistu Loreta ja Hobulased OÜ kaebust PPA 07.08.2020. a teatiste nr 1742/2020 ja 1740/2020 peale.
4.Kaebajad teatasid 10.12.2021. a menetluskulude nimekirjas, et nad kandsid arvete nr 2020-0638, 2020-0922, 20201304, 20201565, 20211883, 20212586, 20212886, 20212993, 20213176, 20213399, 20223630 ja 20223987 alusel menetluskulusid summas 8534 eurot koos käibemaksuga ning lisaks riigilõivu 60 eurot.
5.PPA leidis 22.12.2021. a vastuväites, et menetluskulude nimekirjas esitatud ajakulu on osaliselt ülepaisutatud ning vaidles vastu 31.08.2020. a arvele nr 2020-0638 ja 28.02.2021. a arvele nr 20211883. Arve nr 2020-0638 osas märkis PPA, et vaidemenetluses tehtud kulutuste, s.h õigusabikulude hüvitamine halduskohtumenetluses ei ole halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) alusel võimalik. PPA märkis, et kaebuse koostamiseks kulunud ajana saab mõistlikuks pidada maksimaalselt 6 tundi, seega oleks põhjendatud menetluskulu kaebuse koostamise (s.h esialgse õiguskaitse taotluse) eest 1260 eurot (koos käibemaksuga). Arve nr 20211883 osas märkis PPA, et kaebaja oleks pidanud taotlema põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse raames tehtud kulutuste hüvitamist selle menetluse raames.
6.Tartu Halduskohus rahuldas 06.01.2022. a otsusega kaebajate kaebuse (resolutsiooni p 1); tühistas PPA 07.08.2020. a teatised nr 1742/2020 ja 1740/2020 (resolutsiooni p 2); mõistis PPA-lt kaebajate kasuks välja menetluskulud summas 6000 eurot ja ülejäänud menetluskulud jättis poolte endi kanda (resolutsiooni p 3). Otsuse põhjendused: 1) Asjas ei ole vaidemenetlust toimunud, mistõttu on asjakohatu PPA seisukoht vaidemenetluse kulude kohta. 2) Kaebajad oleksid pidanud arvega nr 20211883 seotud taotluse menetluskulude hüvitamiseks summas 1344 eurot esitama asjas nr xxx. Nimetatud menetluskulude hüvitamise taotlust kohus käesolevalt ei rahuldanud. 3) Arvete spetsifikatsioonidelt nähtuvalt kulus advokaatidel kaebajate esindamiseks 43,6 tundi, kui maha arvata põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlusega seotud 6,4 tundi, siis 37,2 tundi. Asja mahukust ja faktiliste asjaolude keerukust arvesse võttes ei ole esindajakulud täies ulatuses põhjendatud ja toimingutele kulunud aeg on ülepaisutatud. Kaebajate kasuks tuleb välja mõista menetluskulu summas 5000 eurot, millele lisandub käibemaks 1000 eurot.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
7.PPA esitas 07.02.2022 apellatsioonkaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 06.01.2022. a otsuse resolutsiooni p 3 ning teha asjas uus otsus, millega mõista PPA-lt kaebajate kasuks välja menetluskulud summas 2679,50 eurot. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 1) Kohus ei põhjendanud, miks on kaebajate menetluskulud väljamõistetud osas vajalikud ja põhjendatud. Kohtuvaidluse kestuse järgi ei saa otsustada vaidluse keerukuse üle. 2) Arvel nr 2020-0638 märgitud toimingutele kulunud aeg 6 tundi ja 42 minutit ei tekkinud haldusasja menetluses, vaid kohtueelses vaidemenetluses. Kohtueelses menetluses kantud õigusabikulude hüvitamist ei saa nõuda HKMS-i alusel. 3) Arvel nr 2020-0638 11.08.2020 tööde loetelus välja toodud arutelu (S. Elias), positsiooni kujundamine, arutelu R. Pärdi ja arutelu T. Niiloga (kestus 2 tundi) ei kuulu hüvitamisele. 11.08.2020 mõistlikuks kaebuse ettevalmistamise kuluks saab pidada 30 minutit. Kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse koostamiseks märgitud 5 tundi on ülepaisutatud. Mõistlikuks ajakuluks on 3 tundi 20 minutit. Hüvitamisele ei kuulu 12.08.2020 arutelu klientidega (kestus 2 tundi) ega nõupidamised kliendiga. 12.08.2020 teise kirje mõistlik ajakulu on 2 tundi. Põhjendatuks ei saa pidada dokumentide vormistamise ja kohtule edastamisele kulunud aja arvestamist tunnitasuna. E-toimiku kaudu kaebuse ja lisade esitamiseks kulus 10 minutit. Arvel märgitud tegevuste mõistlik ajakulu on 6 tundi. Hüvitamisele kuulub 1080 eurot. 4) Arvel nr 2020-0922 määruskaebuse koostamiseks märgitud 8 tundi ja 6 minutit ei ole põhjendatud ajakulu, vaid mõistlik ajakulu on 4 tundi. Hüvitamisele kuulub 840 eurot. 5) Arvel nr 20212586 märgitust ei kuulu hüvitamisele 17.05.2021 arutelu P. Ojamaaga kestusega 24 minutit. 19.05.2021 kohtunõudele vastuse koostamiseks kulunud ajakulu on ülepaisutatud. Vastuse koostamise mõistlikuks ajakuluks on 30 minutit. Arvel märgitud toiminguteks on mõistlikult kulunud ajaks 42 minutit. Hüvitamisele kuulub 147 eurot. 6) Arvel nr 20212886 märgitud kirjavahetus kliendiga ei kuulu hüvitamisele tulenevalt Tartu Halduskohtu seisukohast kohtulahendis nr 2-14-55885. Põhjendatud ajakulu määrustega tutvumiseks on 5 minutit. Arvel märgitud tegevus riigilõivu tasumise korraldamine ja kohtule esitamine ei ole õigusteadmisi nõudvad tegevused ja nende hüvitamine õigusteenuse tunnihinnaga ei ole põhjendatud. Hüvitamisele kuulub 17,50 eurot. 7) Arvel nr 20212993 märgitud toiminguteks on mõistlik ajakulu 20 minutit. Hüvitamisele kuulub 70 eurot. 8) Arvel nr 20223987 märgitud täiendavate seisukohtade koostamise mõistlik ajakulu on 30 minutit. Hüvitamisele kuulub 105 eurot. 9) Kaebajad ei esitanud koos menetluskulude nimekirjaga kuludokumente. Seetõttu on võimalik, et menetluskulud tuleb kuludokumentide esitamata jätmise tõttu jätta välja mõistmata.
8.Kaebajad esitasid 03.03.2022 vastuse apellatsioonkaebusele, milles nad paluvad jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja mõista kaebajate menetluskulud välja vastustajalt. Vastuse põhjendused: 1) Pärast PPA apellatsioonkaebuse esitamist on Ukrainas puhkenud sõda. A ja B on mobilisatsioonieas ja teadaolevalt kaitsevad kodumaad Vene Föderatsiooni rünnaku eest. Kujunenud olukorras oleks ebaõiglane vaielda väljamõistetavate menetluskulude suuruse üle. Kaebajad palusid PPA-l kaaluda võimalust apellatsioonkaebusest loobuda. 2) Kohtupraktikast ei tulene, et kohus peaks menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust rida-realt põhjendama ning arvestada tuleb asja keerukust ja mahtu tervikuna. Kohus põhjalikult selgitas menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust otsuse p-des 28-33. Vaidlus oli keerukas ja mahukas nii õiguslikult kui muudest olulistest asjaoludest kantuna. Kohtupraktikas on vaidluse keerukuse hindamisel arvestatud ka asjaoluga, kui menetlusosalisi (lepingulise esindaja kliente) on palju ja nad on välismaist päritolu. Kaebajad ei nõustunud PPA väitega kulude mitteseotuse kohta konkreetse haldusasjaga.
3) Arvel nr 2020-0638 näidatud ajakulu on tervikuna vajalik ja põhjendatud ning seotud haldusasja menetlusega. Antud asjas ei ole kohtueelset vaidemenetlust toimunud. Arvel märgitud 11.08.2020 arutelu oli kaebuse koostamise arutelu lepinguliste esindajate vahel, mis on vajalik. Ei nõustu, et kaebuse koostamise põhjendatud ajakuluks on 3 tundi ja 20 minutit. Kaebuse koostamise ajakulu arvestamine lehekülgede arvu põhjal on aegunud arusaam. 4) Arvetel nr 2020-0922, 20202586, 20212886, 20212993 ja 20223987 näidatud ajakulu on tervikuna vajalik ja põhjendatud. 5) Kuludokumendiks HKMS § 109 lg 1 mõttes on arve. HKMS ei kohusta alates 01.01.2018 arvete tasumist menetluskulude nimekirjas tõendama. Arved on tasutud.
9.PPA teatas 22.03.2022. a seisukohas, et ei pea võimalikuks apellatsioonkaebusest loobuda. PPA hinnangul ei saa sõja puhkemine mõjutada menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust. PPA-le teadaolevalt saabus A Eestisse 10.03.2022 ja Bl on registreeritud lühiajaline töötamine tulundusühistus Loreta alates 02.05.2022 (taotlus on esitatud 02.03.2022 ehk pärast sõja algust), mis tähendab, et ka B plaanib Eestisse tulla. Seega on viide Ukrainas toimuvale sõjale asjakohatu. PPA väitel tegi ta kaebajatele kompromissiettepaneku, millega viimased ei nõustunud.
10.Kaebajad märgivad 30.03.2022. a seisukohas, et B viibib jätkuvalt Ukrainas. Tulundusühistu Loreta registreeris lühiajalise töötamise lootuses, et sõda lõpeb maikuuks, mis ei ole ilmselt realistlik. PPA kompromissettepanekuga nõustumine tähendanuks, et kohtuotsuseta saavutanuks PPA täielikult apellatsioonkaebuses soovitu. Kaebajatel ei ole apellatsiooniastmes menetluskulusid tekkinud.
11.PPA märkis 30.03.2022. a seisukohas, et kuna kaebajad eitavad vaide esitamist, siis esitab PPA vaide ja vastused sellele, tõendamaks vaidemenetluse toimumist.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
12.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt.
13.Halduskohus rahuldas kaebuse täies ulatuses. Pooled ei ole ringkonnakohtus vaidlustanud halduskohtu poolt kaebuse rahuldamise ulatust. HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega pidi vastustaja kandma kaebajate poolt halduskohtus kantud menetluskulud. Apellatsiooniastmes on vaidlus kaebajate kasuks väljamõistetud menetluskulude suuruse üle.
14.Halduskohus tegi otsuses kindlaks, et kaebajate menetluskulud haldusasjas olid Advokaadibüroo TRINITI arvete alusel 8534 eurot koos käibemaksuga, millele lisandus kaebuselt tasutud riigilõiv summas 60 eurot, kuid ei pidanud menetluskulusid täies ulatuses põhjendatuks ning vähendas neid esmalt põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlusega seoses summas 1344 eurot (arve nr 20211883) ning seejärel põhjendusega, et esindajakulud on liiga suured, kuna toimingutele kulunud aeg on ilmselgelt ülepaisutatud. Kokku vähendas halduskohus kulusid 5000 euroni (koos käibemaksuga 6000 euroni) ehk seega 2534 euro võrra.
15.HKMS § 109 lg 4 sätestab, et kui kõrgema astme kohus muudab alama astme kohtu lahendit või teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, muudab ta menetluskulude jaotust. Riigikohus on eelviidatud sätet tõlgendades leidnud, et ringkonnakohtul tuleb halduskohtu otsuse muutmisel ka juhul, kui apellatsioonkaebusega vaidlustatakse ainult menetluskulude väljamõistmist, uuesti otsustada kogu menetluskulude jaotus. See kohustus ei sõltu asjaolust, kas mõni teine menetlusosaline esitab asjas vastuapellatsioonkaebuse (RKHK 11.01.2017. a
otsus asjas nr 3-3-1-42-16, p 16). Seega võtab ringkonnakohus järgnevalt seisukoha kaebajate poolt halduskohtus taotletud menetluskulude jaotuse kohta tervikuna.
16.Ringkonnakohus märgib esmalt, et kaebajate õigusabikulud olid 8532 eurot koos käibemaksuga, millele lisandusid kaebuselt tasutud riigilõiv, 60 eurot, ning kulu äriregistri väljavõtete eest, 2 eurot, menetluskulud kokku summas 8594 eurot. Kohtumenetlusega seotud kulusid summas 62 eurot saab pidada HKMS § 109 lg 6 mõistes põhjendatud kuludeks. Vastustaja ei esitanud apellatsioonkaebuses vastuväiteid Advokaadibüroo TRINITI arvetele nr 20223630, 20213399, 20213176, 20201565 ja 20201304, mille alusel kandsid kaebajad õigusabikulusid kokku summas 630 eurot (sh käibemaks). Seega ei ole vaidlust menetluskulude summas 692 eurot, põhjendatuse üle.
17.HKMS § 109 lg 6 järgi mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga (kohtuotsuse p 31), mille järgi tuli kaebajate esindamisega seotud menetluskulust põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlusega seotud kulud kokku summas 1344 eurot (arve nr 20211883) maha arvata. Selles osas ei ole poolte vahel vaidlust ka apellatsiooniastmes (vt apellatsioonkaebuse p 14).
18.Apellatsioonkaebuses leiab vastustaja, et arvel nr 2020-0638 nähtuvad tööd on osaliselt tehtud ka seoses PPA-le esitatud avaldusega kaebajate viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise otsuse vaidlustamiseks, milline kulu ei kuulu Riigikohtu praktikast tulenevalt väljamõistmisele. Ringkonnakohus möönab, et tehtud tööde spetsifikatsioonist nähtub, et 6,70 õigusabi tundi on kulunud seoses PPA-le avalduse koostamise ja sellega seotud analüüsiga. Asjaolu, et kaebajad pöördusid enne kohtusse pöördumist avaldusega viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise otsuste uuesti läbivaatamiseks PPA poole, kinnitavad ka PPA 30.03.2022. a seisukoha lisad 1-4, mille ringkonnakohus võtab haldusasja juurde. Halduskohus asus otsuses seisukohale, et käesolevas asjas ei ole vaidemenetlust toimunud, mistõttu on vastustaja seisukoht vaidemenetluse kulude kohta asjakohatu (halduskohtu otsuse p 31). Ringkonnakohus märgib, et sõltumata sellest, kas kaebajate avaldust nimetada kohtueelseks vaidemenetluseks või muuks haldusmenetluseks, ei kuulu sellises menetluses kantud kulud HKMS alusel väljamõistmisele. Vastustaja leiab õigesti, et kohtupraktikast tulenevalt saab kohus välja mõista ainult halduskohtumenetluses kantud menetluskulusid, mitte haldusmenetluses kantud õigusabikulusid (RKHK 27.06.2018. a otsus asjas nr 3-15-2595, p 22; 19.11.2014. a otsus asjas nr 3-3-1-43-14, p 26; 05.12.2013. a otsus asjas nr 3-3-1-60-13, p 17; 01.06.2011. a otsus asjas nr 3-3-1-20-11, p 18).
19.Vastustaja vaidlustab ka arvel nr 2020-0638 märgitud „Arutelud klientidega (Ukraina töötajate kaebus ja edasine tegevuskava)“ , S. Eliasega, R. Pärdiga ja T. Niiloga toimunud aruteludega seotud ajakulu, samuti dokumentide vormistamise ja edastamisega seotud ajakulu põhjendatust. Kaebajate väitel ei toimunud arvel näidatud arutelud kaebajatega, vaid lepinguliste esindajate vahel. Ringkonnakohus märgib, et kui eeldada, et arutelud toimusid lepinguliste esindajate vahel, puudus vajadus seda eraldiseisvalt tehtud tööde nimekirjas kajastada, vaid selline arutelu pidanuks kajastuma kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse koostamise aja all. Sel põhjusel ei ole kaebajate seisukoht veenev. Tartu Ringkonnakohus on varasemalt leidnud, et üldjuhul peaks menetlusosalise esindamiseks kulunud aeg olema hõlmatud õigusabi osutamiseks tehtavate toimingutega, mille väljundiks on kohtule esitatav menetlusdokument ning menetluskulude väljamõistmisel tuleb eelkõige arvestada, missuguses ulatuses oli osutatud õigusabi seotud menetlusosalise kohtus esindamisega, s.o kohtule menetlusdokumentide koostamisega. Õigusabiteenus hõlmab kahtlemata ka muid toiminguid peale kohtule menetlusdokumentide koostamise ja esitamise, kuid kohtuasja menetlemine ning asja lahendamine sõltuvad ennekõike sellest, milliseid sisulisi taotlusi, seisukohti ja põhjendusi esitavad menetlusosalised kohtule (TrtRKK 06.07.2021. a määrus asjas nr xxx, p 12;
23.01.2015. a määrus asjas xxx, p 10). Seega tuleb taolise arutelu põhjendatust igal üksikul juhul eraldiseisvalt hinnata. Kui muud menetlusega seotud toimingud (nt kaebuse koostamine) on olnud juba iseenesest sedavõrd ajamahukad, et võiks eeldada suhtlemist kaebajatega nende koostamise käigus, või vastupidi, kui asjaoludest ilmneb selge vajadus aruteludeks kliendiga ning ei nähtu, et need arutelud oleks mahutatavad dokumentide koostamise aja sisse, võivad järeldused suhtluse kohta olla erinevad. Ringkonnakohus on seisukohal, et käesoleval juhul tuleb aktsepteerida arutelusid kaebajatega vähemalt ühe õigusabitunni ulatuses. Samas ei pea ringkonnakohus võimalikuks vähendada dokumentide vormistamise ja e-Toimiku vahendusel edastamisega seotud ajakulu, kuivõrd mõlemad toimingud olid otseselt seotud kaebuse esitamisega.
20.Eeltoodust tulenevalt vähendab ringkonnakohus arvel nr 2020-0638 märgitud õigusabitunde ning leiab, et halduskohtule esitatud kaebuse (kokku 7 lk) koostamise ja esitamisega seonduvalt on põhjendatud välja mõista õigusabikulu kokku 9,6 õigusabi tunni ulatuses. Kuna õigusabi osutati arvest nähtuvalt hinnaga 150 eurot/tund1, on arve nr 2020-0638 puhul põhjendatud õigusabikulu koos käibemaksuga 1728 eurot arvel märgitud 3746 euro asemel ning õigusabikuludest tuleb 2018 eurot maha arvata.
21.Vastustaja leiab, et arvel nr 2020-0922 kaebuse tagastamise peale esitatud määruskaebuse koostamiseks märgitud ajakulu 8,10 tundi ei ole põhjendatud ning mõistlik ajakulu on 4 tundi. Oma seisukohta selgitab vastustaja sellega, et määruskaebus on koostatud 11-le leheküljele, kuid sisuliselt kolmele leheküljele on kopeeritud kaebuse teksti ja ankeetandmeid. Ringkonnakohus ei pea õigusabile kulunud ajakulu vähendamist põhjendatuks. Määruskaebus sisaldas viiteid nii Eesti kui Euroopa Kohtu praktikale ja õigusartiklitele, sh põhiseaduslikkuse järelevalve taotlust. Arvestades vaidlusküsimuse õiguslikku keerukust, oli arvel näidatud tehtud tööde maht ning sellest tulenev õigusabikulu, 1701 eurot koos käibemaksuga, põhjendatud.
22.Vastustaja leiab, et arvel 20212586 ei kuulu hüvitamisele 17.05.2021 arutelu P. Ojamaaga seoses kohtunõudele vastamisega menetluse jätkamise huvi osas ning kohtunõudele vastamiseks kulunud aeg on ilmselgelt ülepaisutatud. Ringkonnakohus on seisukohal, et ka nimetatud arve puhul puudub alus menetluskulude vähendamiseks. Halduskohus palus 12.05.2021. a kohtunõudega kaebajatel 7 päeva jooksul selgitada, kas soovitakse kaebusest loobuda või selle menetlemise jätkamist. Viimasel juhul tuli kaebajatel selgitada kaebuse edasise menetlemise vajadust (dtl 67). HKMS § 2 lg 3 kohaselt lahendab kohus asja üksnes kaebuses või seaduses sätestatud muus avalduses nõutud ulatuses. Avalduse esitamise otsustab menetlusosaline omal äranägemisel. Ringkonnakohus märgib, et eeltoodust tuleneb fundamentaalne dispositsioonipõhimõte. Dispositsioonipõhimõte tähendab seda, et kohus vaatab asja läbi vaid kaebuse korral ja kaebuses taotletud ulatuses (ne ultra petita). Dispositsioonipõhimõttest tuleneb ka õigus käsutada kaebust pärast selle esitamist, st kaebaja õigus kaebusest loobuda ja kaebust muuta2. Eeltoodust tuleneb, et kaebusest loobumist, samuti selle edasi menetlemist ei saa otsustada lepinguline esindaja kaebaja eest. Seda arvesse võttes tuleb arutelu P. Ojamaaga pidada põhjendatud menetluskuluks. Ka ei saa kohtunõudele vastuse koostamiseks märgitud ajakulu pidada põhjendamatuks. Kaebajate vastus kohtunõudele on õiguslikult põhjalikult argumenteeritud (dtl 132-133), mistõttu ei saa 1,40 tunni kulutamist vastuse koostamisele ebamõistlikuks pidada.
23.Ringkonnakohus ei nõustu vastustajaga ka arve nr 20212886 spetsifikatsioonis kajastatud õigusteenuste ebavajalikkuses. Tehtud töid saab pidada ebavajalikuks vaid siis, kui see on kohtu jaoks ilmselge. Ringkonnakohtul puudub ilmselge alus arvata, et kaebuse käiguta jätmisel
Koos käibemaksuga oli ühe õigusabi tunni hinnaks 180 eurot Merusk, K., Pilving I. Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. Lk 27.
puudus lepingulisel esindajal vajadus küsimust kaebajatega kirja teel arutada. Ringkonnakohus nõustub küll vastustajaga selles, et arve spetsifikatsioonis märgitud tegevusena riigilõivu tasumise korraldamine ei nõua õigusteadmisi ning riigilõivu tasumise toiminguks kulunud aja hüvitamine õigusteenuse tunnihinnaga ei ole põhjendatud. Küll aga saab õigusteenuse aja sisse arvata kaaskirjaga riigilõivu tasumise kohta halduskohtule maksekorralduse esitamiseks kulunud aega (dtl 138-139) ning sel eesmärgil 20 minuti kulutamist ei saa pidada ebamõistlikuks.
24.Vastustaja leiab, et arvel nr 20212993 märgitud toiminguteks mõistlik ajakulu on 20 minutit. Ringkonnakohus leiab, et arvel näidatud kulud ei ole ilmselgelt ülepaisutatud, mistõttu puudub vajadus nende vähendamiseks.
25.Vastustaja leiab, et arvel nr 20223987 märgitud täiendavate seisukohtade koostamise ajakulu 2 tundi ja 12 minutit ei ole mõistlik ning tuleks asendada 30 minutiga, kuna sisuliselt on dokumendis kopeeritud varem esitatud seisukohti. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et kaebajate 10.12.2021. a seisukoht võtab lühidalt, sisuliselt kahel leheküljel, kokku kaebajate varasemad seisukohad, mistõttu on selle koostamisele kulunud aeg, 2,20 tundi, ülepaisutatud ning seda tuleb vähendada. Ringkonnakohus ei pea samas seisukoha koostamise mõistlikuks ajakuluks ka vastustaja poolt välja pakutud 30 minutit, vaid leiab, et mõistlik ajakulu on 1 tund (õigusteenuse hinnaga 210 eurot koos käibemaksuga). Siinkohal tuleb arvestada, et seisukoha koostamine ei seisne ainult pelgalt kirjutamises, vaid ka valiku tegemises selle kohta, milliseid seisukohti, millises sõnastuses ja vormingus kohtule esitada. Seega tuleb arvel nähtuvat õigusabikulude summat, 462 eurot, vähendada 252 (462-210) euro võrra.
26.Kokkuvõtlikult tuleb kaebajate algseid menetluskulusid kogusummas 8594 eurot (sh riigilõiv ja äriregistri väljavõtete kulud) vähendada 3614 eurot võrra seoses arvetega nr 20211883, 2020-0638 ning 20223987. Eeltoodust tulenevalt jääb vastustajalt kaebajate kasuks väljamõistmisele kuuluvaks menetluskuluks 4980 eurot (sh käibemaks). Ringkonnakohus on seisukohal, et lõplik õigusabikulude summa on kooskõlas asja keerukuse ja mahuga.
27.Vastustaja arvates pidanuks kaebajad esitama kohtule koos menetluskulude nimekirjaga ka kuludokumendid ning leiab, et kuludokumentide esitamata jätmise tõttu tuleks jätta menetluskulud välja mõistmata. Ringkonnakohus nõustub kaebajatega, et HKMS ei kohusta juba alates 01.01.2018 arvete tasumist menetluskulude nimekirjas tõendama. Kuigi HKMS § 109 lg 1 kohaselt esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid, näeb lg 11 ette, et kulud on väljamõistetavad, kui menetlusosalisel on tekkinud kulude kandmise kohustus. Vastav säte jõustus 01.01.2018 (RT I, 28.11.2017, 1). Eelnõu seletuskirjas selgitatakse, et seadusemuudatus kergendab oluliselt menetluskulu kandja olukorda, sest isik saab ajatada kulude reaalset kandmist pikema aja peale ega pea menetluskulude väljamõistmiseks kohe kogu kulu tasuma. Tsiviilkohtumenetluses on aastakümneid rakendatud põhimõtet, et menetluskulude kantus ei tähenda mitte kohtulahendi tegemise ajaks nende tasumist, vaid nende tasumise kohustuse tekkimist ning puuduvad mõistlikud põhjused, mis õigustaks halduskohtumenetluses erisuse säilitamist võrreldes tsiviilkohtumenetlusega. Seega puudub ringkonnakohtul alus menetluskulude välja mõistmata jätmiseks.
28.Eeltoodud põhjendustel rahuldab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse osaliselt. Vastavalt HKMS § 108 lõikele 2, kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. PPA ei ole ringkonnakohtule menetluskulude taotlust esitanud ning ringkonnakohtus väljamõistetavate menetluskulude puudumisest on
teatanud ka kaebajad 30.03.2022. a menetlusdokumendis. Seega puudub ringkonnakohtul alus menetluskulude jaotamiseks.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.