Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Agu Timmi ja Einar Vene 10. jaanuar 2017, Tartu
Haldusasi
Politsei- ja Piirivalveameti taotlus V.R. kinnipidamiseks ja paigutamiseks Politseija Piirivalveameti kinnipidamiskeskusesse Tartu Halduskohtu 13. ja 14. novembri 2016. a määrused V.R. määruskaebus Kirjalik menetlus Määruskaebuse esitaja/isik, kelle kinnipidamist taotletakse V.R. Esindaja vandeadvokaat Keijo Lindeberg Taotleja Politsei- ja Piirivalveamet
Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamine Menetlusosalised
3-16-2266
RESOLUTSIOON
Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 13. ja 14. novembri 2016. a määrused muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates otse Riigikohtule.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Politsei- ja Piirivalve (PPA) ametnikud pidasid Petseri-Võmmoski maanteel ajutisest kontrolljoonest umbes 300 m kaugusel 11. novembril 2016 kell 18.03 kinni isiku, kel puudusid dokumendid ja kes väitis, et on V.R. , sündinud 1972. aastal ja elab Valgevenes. Isiku kontrollimisel erinevatest andmebaasidest selgus, et isik on varem tuvastatud kui Valgevene kodanik U.R. (sündinud 30. oktoobril 1972 Valgevenes), alias V.I. (sündinud 20. oktoobril 1972). Isik omab sissesõidukeeldu Schengeni alale. Vastavalt väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 15 lg-le 1, lg 2 p-le 1, lg-le 3 ja § 19 lg-le 1 peeti V.R. 11. novembril 2016 kell 18.03 kinni kuni 48 tunniks.
2.Politsei- ja Piirivalveamet esitas 13. novembril 2016. a Tartu Halduskohtule taotluse nimetatud isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni
varjupaigataotluse suhtes lõpliku otsuse jõustumiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks. Taotluses märgitu kohaselt:
2.1.Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmis seaduse (VRKS) § 361 lg 2 p 1 alusel võib rahvusvahelise kaitse taotleja vältimatu vajaduse korral kinni pidada isiku kodakondsuse kontrollimiseks või väljaselgitamiseks. Isik on väitnud end olevat V.R. (sündinud 30. oktoobril 1972). 2015. a on isik välja saadetud Valgevenesse identifitseerituna kui Valgevene kodanik U.R. (sündinud 30. oktoobril 1972). Isik on välja saadetud Šveitsi Konföderatsioonist Venemaa Föderatsiooni ja tal on Venemaa Föderatsiooni elamisluba. Isikul ei olnud kaasas mitte ühegi reisi- ega isikut tõendavat dokumenti. Seega ei ole isiku identiteet kindel.
2.2.PPA leidis, et esineb alus isiku kinnipidamiseks ka VRKS § 361 lg 2 p 4 alusel, st esineb põgenemise oht. Isik saabus Eestisse ebaseaduslikult. Lisaks kehtib tema suhtes sissesõidukeeld. Isik on varasemalt taotlenud varjupaika Hispaanias (2005), Portugalis (2006), Belgias (2006), Saksamaal (2007). Enda ütluste kohaselt on isik taotlenud varjupaika ka teistes Euroopa Liidu riikides, nt Kreekas ja Bulgaarias, kuid need väited ei leidnud kontrollimisel kinnitust.
2.3.Isiku suhtes järelevalvemeetme kohaldamine ei ole võimalik, kuna vaja on välja selgitada varjupaigataotluse menetlemisel tähtsust omavaid asjaolusid, aga isiku taust annab alust kahtluseks, et vabanemise korral isik lahkub Eestist ega ole PPA-le menetlustoiminguteks enam kättesaadav. Isiku ütlused ja eelnev käitumine viitavad sellele, et isiku tegelik eesmärk ei ole saada kaitset, vaid tema tegelik huvi võib olla suunatud varjupaiga taotlemise õiguse kuritarvitamise abil lahkumiskohustuse edasilükkamisele.
3.Tartu Halduskohtu 13. ja 14. novembri 2016. a määrustega anti luba V.R. i kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse alates 13. novembrist 2016 kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks. Määruse põhjendustes leiti:
3.1.V.R. saabus Eestisse ebaseaduslikult ning tal puudub siin viibimiseks õiguslik alus. Halduskohus leidis, et isiku kinnipidamine on vajalik isiku ja tema kodakondsuse tuvastamiseks, rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, samuti põgenemise ohu vältimiseks.
3.2.On tuvastatud, et isik andis vastuolulisi ütluseid ja esitas valesid isikuandmeid. Muuhulgas on isik varasemalt ebaseaduslikult ületanud riigipiire. Vajalik on välja selgitada isiku riiki saabumise tegelikud motiivid ja asjaolud. Isiku taustale tuginedes võib väita, et rahvusvahelise kaitse taotlus on esitatud lahkumiskohustuse edasilükkamise või väljasaatmise vältimise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
4.V.R. esitas Tartu Halduskohtu 13. ja 14. novembri 2016. a määrustele hiljem täiendatud määruskaebuse. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt saabus V.R. kavatsusega siin varjupaika saada. PPA väide, et tema isik ja kodakondsus on tuvastamata, on põhjendamatu. Valgevene Vabariigi saatkond väljastas 2015. a V.R. ile dokumendi. Pole arusaadav, kuidas PPA saab väita, et kaebaja isik ei ole talle teada, samas kui on väidetud, et isik on palunud korduvalt mitmetes Euroopa Liidu riikides varjupaika, talle on kehtestatud sissesõidukeeld Schengeni alale jne. See vastuolu esineb ka halduskohtu määruses. Puudub alus arvata, et esineks põgenemise oht, kuna V.R. pöördus Eestisse saabudes ise kohalike elanike poole, et saada juhiseid edasiliikumiseks. Lisaks sisenes ta Eestisse end varjamata. V.R. on seisukohal, et edasise menetluse käigus tehtavaid toiminguid on võimalik teostada ka siis, kui ta paigutatakse Vao majutuskeskusesse.
5.PPA vastuses määruskaebusele leitakse, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastuse põhjendused:
5.1.Taotluses on PPA märkinud, et kindlaks ei ole tehtud isiku praegust identiteeti, kuna isikul ei olnud kaasas reisi- ega ühtegi isikut tõendavat dokumenti. Isik on tuvastatud tema enda sõnade kohaselt kui V.R. . 7. oktoobril 2015 on isik välja saadetud Valgevenesse identifitseerituna kui Valgevene kodanik U.R. . Isikul on võimalik muuta oma nime ja omandada uus kodakondsus. Kaebaja isikuandmete ankeedist rahvusvahelise kaitse menetluses nähtub, et tema endiseks perekonnanimeks on Y. . Seega on isik oma nime varasemalt muutnud.
5.2.VSS § 68 p 7 kohaselt esineb välismaalase põgenemise oht, kui välismaalane on sisenenud Eestisse tema suhtes kohaldatud sissesõidukeelu kehtivusaja jooksul. Sama paragrahvi punkti 8 kohaselt kehtib eeldus, et põgenemise oht esineb, kui välismaalane on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida. Neid asjaolusid saab arvesse võtta ka põgenemise ohu hindamisel varjupaigamenetluses (vt ka Tartu Halduskohtu 8. oktoobri 2014. a otsus asjas nr 3-14-52365).
5.3.V.R. ületas riigipiiri ebaseaduslikult ning sisenes Eestisse tema suhtes kohaldatud sissesõidukeelu kehtivusajal. Isiku eelnev käitumine näitab, et ta kasutab varjupaigasüsteemi ära ega soovi tegelikult siin ajutist kaitset saada.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
7.PPA taotluses on isiku kinnipidamise alustena toodud VRKS § 361 lg 2 p-d 1, 2, 4, 5 ja 7. Nimetatud taotlust on motiveeritud tuginedes eelkõige mainitud sätte p-dele 1 ja 2, mille kohaselt rahvusvahelise kaitse taotlejat võib vältimatu vajaduse korral kinni pidada isiku tuvastamiseks või isikusamasuse kontrollimiseks ning isiku kodakondsuse kontrollimiseks või väljaselgitamiseks. Punkt 4 annab kinnipidamise alusena veel rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamise, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht. VRKS § 361 lg-s 2 nimetatud asjaolud ei pea esinema üheaegselt, piisab ka ühe nimetatud aluse tuvastamisest.
8.Ringkonnakohus leiab, et isiku kinnipidamiskeskusse paigutamine on põhjendatud. Hetkel, mil isik kinni peeti, tuvastati isik tema enda ütluste järgi (tl 9). Senini asjas kogutud andmetest nähtub, et isik, kes tutvustab end kui V.R. , on kasutanud ka teisi identiteete ja kodakondsusi (tl 19–23p, 27–33p). Seega ei ole alusetu PPA väide, et isiku kinnipidamine on vajalik ka tema isiku ja kodakondsuse tuvastamiseks. Seda enam, et isikul puudusid Eesti Vabariiki sisenedes igasugused reisi- ja isiku tuvastamist võimaldavad dokumendid. Isik ise väidab, et talle on Valgevenes väljastatud pass ja see kehtib kuni 30. oktoobrini 2017, kuid ta kaotas oma passi kaks aastat tagasi (vt 13. novembri 2016.a kohtuistungi protokolli, tl 34–35p). Järelikult ei saa kindel olla selles, et tegemist on isikuga, kes ta väidab end olevat.
9.Ringkonnakohus nõustub ka sellega, et esineb põgenemise oht. Isik, kelle suhtes PPA on esitanud taotluse kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks, on varjupaika taotlenud mitmetes erinevates Euroopa Liidu liikmesriikides, sh ka Eestis, kuid tema taotlus lükati 2015. a küll tagasi. Siis oli taotlus esitatud V.I. nime kasutades (tl 27–33p). Isiku enda ütlused annavad alust kahelda selles, et tema eesmärk on just siin varjupaika saada, kuna kohtuistungil ta väitis, et tema eesmärk ei olnud jõuda Eestisse ning siin saadav kaitse võiks olla ajutine. On usutav, et isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamata jätmine võib kaasa tuua isiku põgenemise mõnda teise riiki. Isiku majutuskeskusse paigutamine ei pruugi põgenemise ohtu sama tõhusalt ära hoida, kuna kinnipidamiskeskuses on ametnikel parem kontroll isiku viibimise ja tegevuste üle, kui seda on majutuskeskuses (vt nt VSS § 261, VRKS § 34, § 363 lg 1).
10.Eeltoodust tulenevalt jääb V.R. i määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 13. ja
14.novembri 2016 . a määrused muutmata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits
/allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi
/allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.