lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-16-2478/7

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 04.01.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-16-2478/7
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
04.01.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
800
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

kaebuse tagastamise kohta Kohtuasja number

3-16-2478

Määruse kuupäev

04.01.2017

Kohtunik

Mare Priks

Kohtuasi

I.A. kaebus Tartu Vangla peale seonduvalt individuaalse täitmiskavaga

Resolutsioon

Edasikaebamise kord

1.Tagastada I.A. kaebus haldusasjas nr 3-16-2478;
2.Määrus saata kaebajale. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest.

Asjaolud ja menetluse käik

1.Tartu Vanglas kinni peetav isik I.A. esitas 30.11.2016 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla peale. Kaebusest ja selle juurde lisatud dokumentidest nähtus, et I.A. on pöördunud Tartu Vangla poole taotlusega (registreeritud 04.10.2016 nr-ga 6-24/8469-1), milles palus muuta oma individuaalset täitmiskava (ITK) ja enda riskihinnangut seonduvalt enda ohutasemega, mis I. A. hinnangul ei tohiks olla „kõrgohtlik“. Tartu Vangla 25.10.2016 vastusega nr 6-24/8469-2 jäeti I.A. taotlus rahuldamata. I. A. esitas seejärel vanglale vaide (registreeritud 31.10.2016 nr-ga 1-11/711-1), mis jäeti Tartu Vangla 24.11.2016 vaideotsusega nr 1-11/711-2 rahuldamata. Kohtule esitatud kaebuses märkis I.A., et soovib Tartu Vangla 25.10.2016 vastuse nr 6-24/8469-2 ja 24.11.2016 vaideotsuse nr 1-11/711-2 tühistamist ning vangla kohustamist tegema uut otsust.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.Tartu Halduskohtu 20.12.2016 määrusega jäeti I.A. kaebus käiguta. Kaebajale selgitati, et Tartu Vangla 25.10.2016 vastuse nr 6-24/8469-2 näol ei ole tegemist haldusaktiga ning seetõttu ei saa vastuse tühistamist nõuda. Samuti selgitati kaebajale, et individuaalse täitmiskava ja riskihindamise eraldiseisev vaidlustamine ei ole üldjuhul lubatav. Individuaalne täitmiskava kujutab endast programmilist dokumenti, mitte haldusakti ning samuti ei riku hinnangud kinnipeetava ohtlikkusele eraldiseisvalt tema õigusi. Kaebajal paluti kohtule teatada, kas vangla on teinud mõne toimingu või andnud haldusakti, mis riivab kaebaja õigusi ning mille puhul on tuginetud kaebaja individuaalses täitmiskavas märgitud ohutasemele. Kui selline toiming on tehtud või haldusakt antud, siis tuli seda

täpsustada. Kaebajale anti kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks aega 10 päeva arvates 20.12.2016 määruse kättesaamisest. I.A. sai halduskohtu 20.12.2016 määruse kätte 21.12.2016.

3.30.12.2016 saabus kohtusse I.A. vastus kaebuse käiguta jätmise määrusele. Vastusest nähtub, et I.A. soovib kaebust esitada preventiivsel eesmärgil seonduvalt sellega, et märtsis 2017 saab tal kantud pool karistusajast ning tal avanevad võimalused puhkusele minna, töötada väljaspool vanglat, avavanglasse minna jne. Kaebaja väidab, et kõrgohtliku staatus on teda juba mõjutanud, sest 15.02.2016 paigutati ta ümber Tartu Vanglasse kui kõrgohtlik kinnipeetav. Samuti pidi ta käima matustel kolme valvuriga, kuigi ohtliku staatusega oleks saanud käia seal elektroonilise võruga. Kohtu seisukoht
4.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kaebuse saanud alluvusjärgne kohus kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus on seisukohal, et käesolev kaebus kuulub tagastamisele alljärgneval põhjusel. HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib isik halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguse kaitseks. HKMS § 121 lg 2 p 1 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud.
5.Kohus selgitas kaebajale 20.12.2016 käiguta jätmise määruses, et kaebaja ei saa eraldiseisvalt vaidlustada enda kohta koostatud individuaalset täitmiskava ning enda ohutasemele antud hinnangut. Nii justiitsministri 14.05.2008 määruse nr 21 „Kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhendi“ §-s 1 kui kohtupraktikas (Riigikohtu 17.06.2010 otsus nr 3-3-1-95-09, p 19) väljendatud seisukohtade kohaselt ei ole ITK puhul tegemist haldusaktiga vaid programmilise dokumendiga. ITK ei piira vahetult kinnipeetava õigusi ega pane talle kohustusi. Kohtupraktikas on peetud võimalikuks ITK mõne osa kohtulikku vaidlustamist juhul, kui täitmiskava mõni osa vastab sisuliselt haldusakti tunnustele, tekitades, muutes või lõpetades kinnipeetava õigusi või kohustusi. Selline olukord tekib siis, kui vangla annab haldusakti või teeb toimingu, mis riivab kinnipeetava õigusi ning mille tegemisel tuginetakse ITK-s viidatule. Riigikohtu 17.06.2010 otsuse nr 3-3-1-95-09 p 26 kohaselt saab kaebaja riskihindamise põhjal koostatud täitmiskavas esitatu ekslikkusele viidata tulevikus ette tulla võival juhul, kui vangla tugineb täitmiskavale mõne toimingu või haldusakti põhjendamisel. Kaebaja ei ole oma kaebuses ega 30.12.2016 kohtusse saabunud vastuses viidanud ühelegi Tartu Vangla toimingule või haldusaktile, mis riivaks tema õigusi ja mille andmisel oleks tuginetud 01.09.2016 koostatud individuaalsele täitmiskavale. Samuti ei nähtu viidatud vastusest, et kaebaja sooviks oleks enda 15.02.2016 ümberpaigutamise otsuse vaidlustamine või et ta sooviks tagant järele vaidlustada matustel käimise korraldust. Kaebaja on märkinud, et tema kaebusel on preventiivne eesmärk seonduvalt sellega, et märsis 2017 saab tal ära kantud pool karistusajast. Seega ei soovi kaebaja käesolevas asjas vaidlustada ühtegi tema õigusi riivavat toimingut või haldusakti, milles oleks tuginetud tema ohutasemele. Arvestades eeltoodut puudub kaebajal ilmselgelt kaebeõigus oma individuaalse täitmiskava ja enda ohutasemele antud hinnangu ja seega ka Tartu Vangla 25.10.2016 vastuse nr 6-24/8469-2 vaidlustamiseks. Vaideotsuse vaidlustamine ei ole aga käesoleval juhul eraldiseisvalt lubatav (HKMS § 45 lg 4). Kohus selgitab, et kui vangla peaks pärast 2017. a märtsikuud tegema kaebaja suhtes mõne otsuse, mis riivab tema õigusi ning milles tuginetakse kaebaja individuaalses täitmiskavas märgitud ohutasemele, siis seda otsust vaidlustades saab kaebaja viidata ka ohutaseme määramise ekslikkusele.
6.Eeltoodust tulenevalt kuulub I.A. kaebus haldusasjas nr 3-16-2478 tagastamisele HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. Kaebuse tagastamise tõttu puudub vajadus võtta seisukoht kaebaja menetlusabi taotluse suhtes. (allkirjastatud digitaalselt) Mare Priks kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium