M. S. kaebus Tallinna Vangla tegevusele seoses usutalistuste pidamisega
Menetlusosalised
Kaebaja – M. S.
Menetlustoiming
Kaebuse tagastamine
RESOLUTSIOON
Tagastada kaebus ja menetlusabi taotlus läbivaatamatult.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib Tallinna Halduskohtu kaudu esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest (HKMS § 203 lg 1 ja § 121 lg 4).
ASJAOLUD
1.Tallinna Halduskohtusse saabus 24.11.2016 M. S. tuvastamiskaebusena pealkirjastatud avaldus, milles ta heidab Tallinna Vanglale ette, et tal pole võimalust palvetada päikesetõusul ja loojumisel. Kaebaja soovib tuvastada Euroopa inimõiguste konventsiooni (EIÕK) artikkel 9 lg 1 rikkumist. Päikesetõusu ajal ei saa ta lugeda pühakirja (toorat), kuna ruumis on pime. Kaebajal ei ole rahalisi vahendeid, et soetada vangla kauplusest endale näpitslampi. Tallinna Vangla ei taga ega soodusta tingimusi usuliste vajaduste rahuldamiseks. Tegemist on põhiseaduse § 40 lg 1 ja § 12 lg 1 rikkumisega. Kaebuse on M. S. eest allkirjastanud ja esitanud kaaskinnipeetav A. N. Kaebaja palub end vabastada kaebuselt tasutavast riigilõivust.
Et kontrollida kaebuse lubatavust, küsis kohus 29.11.2016 kohtunõudes Tallinna Vanglalt, kas kaebaja on esitanud vanglale taotlusi seoses usukommete järgimisega. Tallinna Vangla vastas kohtunõudele 08.12.2016. Vastuse kohaselt on kaebaja esitanud vanglale taotluse kambrisse laua- või näpitslambi saamiseks (registreeritud 13.09.2016). Taotlus jäeti rahuldamata 10.10.2016 vastusega nr 5-8/16/21402-2.
KOHTU PÕHJENDUSED
3.Kaebuse saanud kohtul tuleb muu hulgas selgitada välja vaidluse ese, kontrollida, kas kaebuses on esitatud selle eesmärgi saavutamiseks sobivad ja vajalikud nõuded ning teha kindlaks, kas esineb aluseid kaebuse käiguta jätmiseks või tagastamiseks (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p-d 1, 3 ja 8). Kaebuse saab menetlusse võtta siis, kui selliseid aluseid ei esine (HKMS § 120 lg 2).
4.Kohus leiab, et kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel.
3-16-2388 Kaebaja on esitanud kohtule tuvastamiskaebusena pealkirjastatud avalduse. Tuvastamiskaebuse saab esitada siis, kui kaebaja subjektiivseid õigusi rikutakse haldusakti või toiminguga (HKMS § 37 lg 2 p 6 ja HKMS § 44 lg 1). Kuna tuvastamiskaebus on õiguskaitsevahendina ebaefektiivne – kaebaja olukord nõude rahuldamisel ei muutu –, on tuvastamisnõude esitamine HKMS § 45 lg 2 alusel piiratud. Tuvastamisnõude võib esitada siis, kui kaebaja õiguste kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Võimalus esitada hüvitamiskaebus ei välista õigust esitada tuvastamiskaebus sellise haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks, millega võidi kahju tekitada. HKMS § 38 lg 4 kohaselt selgitatakse tuvastamiskaebuses, miks on kaebuse esitamine vajalik kaebaja õiguste kaitseks. Kaebaja ei ole tuvastamiskaebuse esitamist põhjendanud. Kohtule ei nähtu ka, et kaebajale oleks tekkinud õiguste riivest varaline või mittevaraline kahju. Mittevaralist kahju usuvabaduse põhimõtte riive eest RVastS § 9 lg 1 alusel reeglina nõuda ei saa. Kaebaja peaks põhjendama, kuidas asjaolu, et ta lampi saanud ei ole, on tema inimväärikust alandanud. Kohtu hinnangul ei oleks hüvitamiskaebusel siiski suuri edulootusi, mistõttu puudub kaebajal HKMS § 45 lg 2 lausest 2 tulenevalt kaebeõigus.
5.Kaebajal ei ole õigust esitada tuvastamiskaebust ka põhjusel, et tema õiguste kaitseks on olemas tõhusam õiguskaitsevahend – kohustamiskaebus. Kohustamisnõude rahuldamine tähendab seda, et vangla peab kaebajale lambi väljastama. Kuna kaebaja eesmärki – saada kambrisse laua- või näpitslamp – aitab paremini saavutada kohustamisnõue, ei pea kohus vajalikuks jätta kaebust käiguta ning anda kaebajale võimalus tuvastamiskaebuse puudused kõrvaldada. Kaebaja esitas Tallinna Vanglale 13.09.2016 taotluse eesmärgiga saada kambrisse laua- või näpitslamp. Tallinna Vangla jättis kaebaja esitatud taotluse rahuldamata 10.10.2016 vastusega nr 5-8/16/21402-2. Enne kohustamiskaebuse esitamist kohtule tuleb läbida kohustuslik kohtueelne menetlus. Nimelt saab vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 5 kohaselt kinnipeetav vangla toimingu peale esitada kaebuse (sh kohustamiskaebuse, kohustamaks vanglat mingit toimingut sooritama), kui ta on eelnevalt esitanud vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile vaide ning vaie on tagastatud, osaliselt rahuldatud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jäetud. Tallinna Vangla vastusest 29.11.2016 kohtunõudele nähtub üheselt, et kaebaja ei ole esitanud Tallinna Vangla keeldumise peale vaiet vanglateenistusele. Kaebajal on õigus esitada kaebus halduskohtule siis, kui tema taotlus jäetakse rahuldamata, ta esitab keeldumise peale Tallinna Vanglale vaide ning vaie tagastatakse, jäetakse rahuldamata, rahuldatakse osaliselt või jäetakse tähtaegselt lahendamata. Kuna nõue läbida kohustamiskaebuse puhul kohtueelne menetlus on imperatiivne, st seda puudust ei saa kaebuse käiguta jätmisega kõrvaldada, ei tee kohus kaebajale ettepanekut kaebust muuta.
6.Kohus siiski märgib, et kohustamisnõudel ei ole erilisi edulootusi. Kaebuse edulootused omavad tähtsust eelkõige menetlusabi taotluse lahendamisel. Kaebaja on soovinud enda vabastamist kaebuselt tasutavast riigilõivust. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 40 kohaselt on igaühel usuvabadus. Kaebaja on väitnud, et lambi väljastamata jätmisega rikuti ka PS § 12 lg-s 1 sätestatud diskrimineerimise keeldu ning EIÕK artikkel 9 lg-t 1. Kohus märgib esmalt, et vastavalt Riigikohtu lahendile asjas 3-3-1-58-02 kohaldatakse välislepingu sätteid üksnes juhul, kui riigisisene õigus on rahvusvahelise õigusega vastuolus, kui Eesti õiguses ei ole vastavasisulist normi või kui välisleping on üksikküsimuses Eesti õigusest konkreetsem. Välislepingul võib olla abistav funktsioon Eesti õiguse tõlgendamisel. Enne välislepingu kohaldamist tuleb otsida asjassepuutuvaid sätteid põhiseadusest ja teistest Eesti õigustloovatest aktidest (p 11). Kohus lisab, et välislepinguks tuleb pidada ka EIÕK-i, mille Riigikogu ratifitseeris 13.03.1996. Eesti ühinemine EIÕK-ga tähendab seda, et Eesti tunnustab konventsioonis märgitud inimõigusi ja rakendab abinõusid selleks, et tagada võimalus konventsioonis nimetatud õigusi teostada. Põhiseaduses sätestatud
2(3)
3-16-2388 usuvabaduse põhimõtte tõlgendamisel võib kohus juhinduda Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikast. Kohus selgitab, et põhiseadusest ja rahvusvahelise õiguse aktidest ei tulene riigile positiivset kohustust võimaldada isikul järgida usukombeid viisil, mis tähendab kohustust väljastada isikule lamp pühakirja lugemiseks. Usuvabaduse tagamine tähendab eelkõige seda, et riik hoidub usukommetesse sekkumast (negatiivne kohustus), lubades igaühel usundeid järgida ja neid kuulutada. Usuvabadust võib piirata avaliku korra, kõlbluse ja tervise kaitse eesmärgil. Niisamuti ei tohi usukombe täitmine kahjustada teiste inimeste õigusi ja vabadusi. Kohus möönab, et selleks, et usuvabadus oleks ka tegelikult tagatud, on riigil positiivseid kohustusi. Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikas on positiivseks kohustuseks peetud näiteks kohustust lepitada neutraalse osapoolena ühe usundi erinevate kildkondade vahelisi sisemisi erimeelsusi (16.12.2004 otsus asjas nr 39023/97 Supreme Holy Council of Muslim Community v. Bulgaaria), võimaldada järgida toitumiseelistusi (näiteks võimaldada juurdepääs sobivale lihale, kuid mitte tingimustele, milles sobivat liha valmistatakse, 27.06.2000 otsus asjas nr 27417/95 Cha’are Shalom Ve Tsedek v. Prantsusmaa), kaitsta usklikke vihakuritegude eest, kuid nende toimumisel tagada õiglane menetlus (03.05.2007 otsus asjas nr 71156/01 97 members of the Gldani Congregation of Jehovah’s Witnesses and 4 others v. Gruusia). Positiivne kohustus ei hõlma aga kohustust võimaldada isikule vahendeid usukommete järgimiseks. Inimõiguste Komisjon leidis 15.02.1965 otsuses asjas nr 1753/63 X v. Austria, et usuvabaduse põhimõtte tagamiseks ei ole riigil kohustust võimaldada kinnipeetavale vahendeid (palvehelmeid, raamatuid, perioodikat), mida isik peab ise vajalikuks, et usukombeid järgida või mille abil oma elufilosoofiat kujundada. Käesoleva kaebuse asjaoludest ei nähtu, et Tallinna Vangla oleks muul viisil takistanud kaebajal usuliste vajaduste rahuldamist, mis oleks vastuolus Tallinna Vangla kodukorraga (p 19).
7.Kohus märgib täiendavalt, et halduskohtu menetluses võib kaebaja kasutada küll esindajat, kuid esindajaks ei saa olla igaüks. Isiku esindajaks võib käesolevas asjas HKMS § 32 lg 1 alusel olla advokaat, õigusteadusliku kõrgharidusega isik (õigusteaduslik magistrikraad), abikaasa või üleneja/alaneja sugulane. Kohtule teadaolevalt ei ole A. N. õigusteaduslikku kõrgharidust. Niisamuti ei saa ta olla kaebaja abikaasa, üleneja või alaneja sugulane. Nõnda ei saa A. N. kaebajat ka kohtumenetluses esindada.
8.Kuna kohus tagastab kaebuse läbivaatamatult, puudub vajadus lahendada menetlusabi taotlust.
9.HKMS § 43 lg 2 järgi ei võta kaebuse tagastamine kaebajalt õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.