Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

Võlausaldaja esitas 09.01.2025 Tartu Maakohtule pankrotiavalduse LÜÜSTE VILI OÜ vastu. Asjaoludest nähtub, et võlausaldaja nõue põhineb erinevatel pooltevahelistel tehingutel, avaldaja hinnangul on nõue vähemalt 223371 eurot. Määrusega 10.01.2025. võttis kohus avalduse menetlusse ja edastas vastamiseks võlgnikule. Võlgniku lepinguline esindaja esitas kohtule 24.01.2025. kirjalikult vastuväited pankrotiavaldusele. Võlgnik leidis, et põhistamata on võlgniku maksejõuetus, kuna puuduvad vastavad seadusest tulenevad formaalsed eeldused. Pankrotihoiatust ei ole esitatud, väited dividendide väljamaksete sooritamise kohta on tõendamata. Ei selgu, mille põhjal avaldaja leiab, et võlgnik on tahtlikult põhjustanud oma maksejõuetuse. Tõendamata on nõude olemasolu võlgniku vastu. Avaldusele ei ole lisatud nõude aluseks olevaid arveid ega teenuste osutamist tõendavaid lepinguid, arvetel puuduvad kohustatud isiku allkirjad.

Võlausaldaja pearaamatu väljavõtted on ühepoolselt kujundatud dokumendid, mis ei kinnita pooltevahelist majanduslikku suhtlemist ega saa olla rahaliste nõuete esitamise aluseks. Mingite suuliste kokkulepete olemasolu võlgnik ei kinnita. Võlgnik oma vastuses ei aktsepteeri temale esitatud arveid, kuna pole selge, milliste teenuste ja toodete eest on arved esitatud, sh. milliste kokkulepete või lepingute alusel on sellised arved esitatud. Võlausaldaja esitas kohtule kirjaliku selgituse, millest nähtub, et võlausaldaja hinnangul võlgniku juhatuse liige põhjustas tahtlikult võlgniku maksejõuetuse ja seega on maksejõuetus põhistatud pankrotiseaduse § 10 lg 2 p 3 kohaselt. E.O maksis 2023.aasta septembrikuus välja 40 000 eurot dividende, millele lisandus 10 000 eurot tulumaksu (kokku 50 000 eurot), kuigi talle kui võlgniku juhatuse liikmele pidi tol hetkel olema selge, et sellega tekitab ta Võlgniku maksejõuetuse. 2022.aasta majandusaasta aruande kohaselt oli ettevõttel omakapitali 46 551 eurot ja 2023.aasta majandusaasta aruanne näitab, et 31.12.2023 seisuga oli Lüüste Vili OÜ varasid kokku 171 808 euro eest ja kohustusi 297 553 euro eest. Pankrotiseaduse § 1 lg 3 alusel on võlgnik maksejõuetu kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlausaldaja selgitab, et LHV panga maksekorraldustega 2022. ja 2023.aastal on võlgnikule tehtud väljamaksed kokku 68530 tuhat eurot, mis on suuliste kokkulepetega loetud lühiajalisteks laenudeks. Maksekorralduste selgitused on kas ekslikud või ei kajasta tegelikkust. Suulised kokkulepped tehti võlgniku juhatuse liikme E.O ja võlausaldaja juhatuse liikme E.O vahel. Võlausaldaja esitab juhatuse liikme E.O kirjaliku tunnistuse kokkulepete tõendamiseks. Võlgnik on aktsepteerinud kõiki neid arveid ning arvest number 2505 tasunud 80% ehk 258 565,02 eurot ja arvest number 2664 tasunud 407,92 eurot. Arve 2526 selgitus „MG maarent“ tähendab Metsagrupi maarent ja on Võlgnikule teada, sest sama sisuga arve number 2313 tasus võlgnik Võlausaldaja LHV panka 16.12.2022. Kusjuures pangakande sisu on „Arve nr. 2313- maarent MG”. Arve number 2557 on 2022.a. lühiajaliste laenude intress. Ka võlausaldaja pankrotiavaldusega esitatud intresside arvestusest nähtub, et intresse on arvestatud alates 2023.aasta algusest. Põhjuseks on, et 2022.aasta lühiajalise laenu intress oli juba võlgnikule esitatud arvega number 2557. Esitatud LHV panga väljavõttes on näha, et võlgnik on tasunud võlausaldaja arveid. Seega ei ole usutav väide, et võlgnik ei ole alates 2022.aastast võlausaldaja arveid aktsepteerinud. Võlgnik tegi viimased väljamaksed 16.12.2022 summas 39 745,19 eurot, millega võlgnik tasus võlausaldaja arvet number 2313, mille sisu oli MG maarent. võlausaldaja arvet number 2294 tasus võlgnik osaliselt kolme maksega: kuupäeval 31.12.2022.a. summas 30 000,00 eurot, kuupäeval 13.02.2023.a. summas 3 000,00 eurot ja kuupäeval 28.02.2023.a. summas 10 000,00 eurot. Võlausaldaja juhatuse liige E.O kinnitab tunnistusega, et on Võlgniku esindaja E.O poole korduvalt pöördunud palvetega võlgnevuses olevad arved ning laenud tasuda. Tegemist on ema ja pojaga mistõttu suheldi suuliselt. Samuti leiab võlausaldaja, et võlgniku juhatuse liige on rikkunud Äriseadustiku § 180 lg 5 1 juhatuse liikme kohustust esitada kohtule pankrotiavaldus viivitamata kui äriühing on maksejõuetu, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine ja juhatuse liige ei või pärast maksejõuetuse ilmnemist teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liige E.O rikkus Äriseadustiku § 180 lg 5 1, sest ta ei esitanud õigeaegselt Lüüste Vili OÜ pankrotiavaldust ja tegi dividendi väljamakse pärast maksejõuetuse ilmumist 2023.aasta septembrikuus. 2023.aasta 1.septembri seisuga oli võlgnikul võlausaldaja ees tasumata arve number 2435 summas 19 538,41 eurot. Lisaks oli Võlausaldaja esitanud võlgnikule 31.08.2023.a. müüdud toodete eest arve nr 2459 summas 211 803,58 eurot, mille tähtaeg oli 30.09.2023. Juhatuse liige pidi teadma, et 2023.aasta septembrikuus dividende välja makstes põhjustab võlgniku maksejõuetuse. Võlgniku 2023.aasta majandusaasta aruanne näitab, et 31.12.2023 seisuga oli Lüüste Vili OÜ varasid kokku 171 808 euro eest ja kohustusi 297 553 euro eest. Pankrotiseaduse § 1 lg 3 alusel on võlgnik maksejõuetu kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. 2

Kohus kuulas menetlusosalised ära 19.02.2025 eelistungil. Pankrotiavalduse esitaja jäi varasemate seisukohtade juurde ja soovis võlgniku pankrotimenetluse alustamist. Võlgniku esindajad leidis, et tõendamata on nõuded ja nõuete tekkimise asjaolud. Võlgnik ei tunnista tema vastu suunatud nõudeid ja vaidleb vastu pankrotimenetluse käivitamisele. Võlgniku lepinguline esindaja esitas kohtule 06.03.2025 täiendavalt seisukohad, milles kordab varasemaid väiteid. Kokkuvõtvalt võlgniku esindaja leiab, et võlgniku maksejõuetus on põhistamata. Dividendide väljamakse osanikele E.O-le ja Ivo E.O-le on teostatud laenuks saadud raha arvelt ning selleks ei ole kasutatud otseselt võlgniku enda vahendeid. Avaldaja nõue on ebaselge ning tuleks kindlaks teha väljaspool pankrotimenetlust. Võlgnik ei kinnita mingeid suulisi kokkuleppeid, millega püütakse sisustada LHV pangas toimunud raha ülekandeid ning tegemist ei ole laenudega. Võlgnik seab kahtluse alla E.O kirjaliku selgituse ning ei tunnista selle sisu. Võlgnik ei tunnista esitatud arveid, kuna nende sisu ei lange kokku võlgniku majandustegevusega ning kauba v teenuste osutamine ei ole millegagi tõendatud. Lisaks leiab võlgnik, et hoopis avaldaja on võlgnikule võlgu, kuna avaldaja on teinud ühepoolseid tasaarveldusi, mida võlgnik ei ole aktsepteerinud summas vähemalt 304806 eurot, mis ületab pankrotiavalduses märgitud nõudeid.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et ajutine pankrotihaldur tuleb jätta nimetamata PankrS § 15 lg 3 p 1 alusel, kuna võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Antud juhul ei ole kohtule esitatud nõuet tõendavat täitedokumenti, mis välistaks vaidluse nõude olemasolu või suuruse üle. Võlgnik on esitanud nõudele põhjendatud vastuväited, mis annab kohtule mõistliku aluse kahelda võlausaldaja nõude olemasolu või suuruses. Tegeliku nõude kindlakstegemine ei saa toimuda pankrotimenetluses, selleks on ettenähtud hagimenetlus. Avaldaja ei ole selgitanud, millistel kaalutlustel ei ole esitatud oma väidetavate nõuete maksmapanemiseks hagi võlgniku vastu. Kohus selgitab, et üksnes ühe poole väljastatud arvetele põhinev nõue ei saa olla pankrotimenetluse alustamise aluseks olukorras, kus võlgnik neid arveid ja võlasummat ei tunnista. Pankrotimenetluse algatamise staadiumis ei saa hindama asuda pooltevahelisi suulisi selgitusi, sh juhatuse liikmete või raamatupidaja selgitusi nõuete olemasolu või suuruse kohta. Samuti kohus selgitab, et tavapäraselt eelneb pankrotiavaldusele võlgnikule saadetav pankrotihoiatus koos seadusest tuleneva maksetähtajaga. Sellisel juhul oleks poolte vahel juba varem ilmnenud lahkhelid nõude olemasolu. Pankrotiseaduses on ka muud võlausaldaja pankrotiavalduse esitamise alused, kuid antud juhul need ei kohaldu. Täitedokumendi puudumise tõttu ei ole nõude osas toimunud edutut sundtäitemenetlust, puuduvad andmed võlgniku poolt vara peitmise, raiskamise vmt taolise kohta. Võlgnik ei ole lahkunud välismaale ega teavitanud avalikkusele enda maksejõuetusest. Pankrotiavaldus on esitatud tuginedes üksnes ühepoolsele väitele, et võlausaldajal on rahaline nõue võlgniku vastu ning võlgnik raiskab oma vara ja on teinud raskeid juhtimisvigu, mis on kaasa toonud maksejõuetuse. Kohus leiab, et antud juhul üksnes dividendide väljamakset ei saa pidada rakseks juhtimisveaks või võlgniku vara raiskamiseks. Kuna võlausaldaja nõue on põhimõtteliselt ebaselge ning välistatud ei ole ka nõude puudumine, ei ole PankrS § 10 lg 1 p 3 asjaoludel antud juhul määravat tähtsust. Dividendide väljamaksmist laenuks saadud vahendite arvelt võiks pidada juhtimisveaks või vara raiskamiseks üksnes juhul, kui sellega kahjustatakse võlausaldajate huve. Antud juhul aga ei saa esitatud asjaoludel välistada ka seda, et hoopis pankrotiavalduse esitajal endal on rahalised kohustused võlgniku ees. Taolises nõude ebaselguse olukorras ei ole võlgniku suhtes õiglane ajutise pankrotihalduri nimetamine. Võlausaldajal tuleb soovi korral esmalt oma nõue selgeks vaielda hagimenetluse korras ning seejärel esmalt pöörduda kohtutäituri poole. PankrS § 15 lg 7 kohaselt pankrotiavalduse alusel edasist menetlust ei toimu ja menetlus lõpeb. Menetluskulud jäävad asjas võlausaldaja kanda PankrS § 15 lg 6 alusel. Deposiidisumma 2500 eurot tuleb tagastada võlausaldajale. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 3

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.