Haldusasja number Otsuse kuupäev Kohtunik Haldusasi Menetlusosalised Asja läbivaatamine
3-16-1109 20. detsember 2016 Kadri Palm Remo Ainsare kaebus Tartu Vangla tekitatud kahju hüvitamiseks ja toimingu õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamiseks Kaebaja – Remo Ainsar Vastustaja – Tartu Vangla Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Remo Ainsare kaebus rahuldamata.
2.Jätta Remo Ainsare menetluskulud Eesti Vabariigi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 19. jaanuaril 2017. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Tartu Vangla registreeris 25. veebruaril 2016 Remo Ainsare taotluse, milles ta soovis luba isikliku teleri kambris kasutamiseks (tl 35).
3-16-1109
2.Tartu Vangla inspektor-kontaktisik Raul Adari andis 25. veebruaril 2016 R. Ainsarele loa elektriseadme kasutamiseks, selgitusega: „Raha olemas, kui isik ei ole kartserist veel väljas, siis paigutada kartseri lattu.“ (tl 35). R. Ainsarele anti televiisor laost kätte 16. märtsil 2016 (tl 35p).
3.R. Ainsar esitas 22. märtsil 2016 taotluse, milles palus temale kambrisse antud teleri põhjas olev auk kinni kleepida, samuti vahetada teleril lahti tulnud kleeps (tl 36).
4.Tartu Vangla tunnistas 6. aprilli 2016. a otsusega nr 6-27/217-2 elektriseadme kasutamise loa kehtetuks, kuna seadme kasutamine kambris rikuks vangla sisekorraeeskirju (tl 37). Tartu Vangla selgitas, et teleri korpuses oleva augu tõttu ei vasta teler Tartu Vangla kodukorras elektriseadmetele kehtestatud nõuetele ja see paigutatakse lattu.
5.R. Ainsar esitas Tartu Vangla 6. aprilli 2016. a otsuse nr 6-27/217-2 peale vaide, mille vangla registreeris 8. aprillil 2016 numbriga 2-3/1212-1 (tl 3). Samuti esitas R. Ainsar kahjunõude, mille vangla registreeris 8. aprillil 2016 numbriga 1-13/55-1 (tl-d 4-8).
6.Tartu Vangla jättis 30. mai 2016. a otsusega nr 1-13/55-2 R. Ainsare kahjunõude rahuldamata (tl 9). Vangla selgitas, et kuna vigastatud korpusega elektriseade on kinnipeetavale keelatud, siis oli selle kasutamise loa kehtetuks tunnistamine õiguspärane ja täitmata on kahju hüvitamise nõude kohustuslik eeldus. Samuti ei kohusta vangistust reguleerivad õigusaktid vanglat kinnipeetavate elektriseadmeid parandama. Vanglale ei tulene kohustust anda kinnipeetavale, kellel isikliku elektriseadme kasutamise õigus puudub, kinnipeetavale soovitud elektriseade.
7.R. Ainsar esitas 31. mail 2016 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla vastu (tl-d 1-2). Kaebaja nõudis kahju hüvitamist kohtu äranägemisel või alternatiivselt Tartu Vangla kohustamist parandama tema teler või väljastama asendusteler kaebaja kambrisse.
8.Tartu Halduskohus jättis 9. juuni 2016. a määrusega R. Ainsare kaebuse käiguta ning andis tähtaja kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks (tl 14). Kohus selgitas, et mõistab R. Ainsare kaebust selliselt, et kaebaja on kohtule esitanud: 1) hüvitamisnõude, s.o taotleb mittevaralise kahju hüvitamist kohtu äranägemisel selle eest, et ta ei saanud pärast teleri äravõtmist 4. aprillil 2016, telerit vaadata; 2) heastamisnõude vangla toimingu õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamiseks, millest tulenevalt taotleb äravõetud teleri parandamist või selle asendamist. R. Ainsarel tuli kohtule teatada, kas kohus on tema kaebust ja kaebuses esitatud nõudeid õigesti mõistnud ning selgitada, millise riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg-s 1 sätestatud õigushüve kahjustamisega on väidetav mittevaraline kahju põhjustatud.
9.R. Ainsar esitas 16. juunil 2016 kohtule puuduste kõrvaldamise avalduse ning märkis, et RVastS § 9 lg-s 1 ei ole märgitud sellist õigushüve, mida vangla rikkus, kuid ta tugineb Riigikohtu praktikale ning leiab, et mittevaraline kahju seisneb isiku hingelises ja füüsilises kannatuses (kaotusvalu, nördimus, mure, hirm jne) (tl 17).
10.Tartu Halduskohus tagastas 29. juuni 2016. a määruse resolutsiooni p-ga 1 kaebuse osaliselt, s.o Tartu Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamise nõude osas (tl-d 23-24). Sama määruse resolutsiooni p-ga 2 vabastas kohus R. Ainsare riigilõivu tasumisest kohustusest kaebuse esitamisel ja p-ga 3 võttis kaebuse menetlusse Tartu Vangla toimingu õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamise nõudes (äravõetud teleri parandamiseks või selle asendamiseks).
3-16-1109
11.Tartu Vangla esitas 5. augustil 2016 kohtule vastuse kaebusele, milles palus jätta kaebus rahuldamata (tl 34).
12.R. Ainsar esitas 24. augustil 2016 kohtule taotluse, milles palub muuhulgas vanglalt välja nõuda videokaamerate salvestised kaebaja kambrite nr 1004 ja 1024 perioodi 16. märts kuni 4. aprill 2016 osas (tl 47).
13.Tartu Vangla selgitas 22. septembri 2016 vastuses kohtunõudele, et Tartu Vanglas ei ole säilinud jälgimiskaamera salvestisi ajavahemikust 16. märts kuni 4. aprill 2016 (tl 53). Vastustaja selgitas, et jälgimiskaamera salvestised säilivad kolm kuud.
14.Tartu Halduskohus keeldus 23. septembri 2016. a määrusega R. Ainsare poolt taotletud tõendite (videosalvestiste) kogumisest (tl-d 55-56). Kohus selgitas, et keeldub kaebaja taotluse rahuldamisest tõendite kogumiseks halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 62 lg 3 p-i 2 alusel, kuna videosalvestised ei ole säilinud.
15.R. Ainsar esitas 23. oktoobril 2016 vastuväited vastustaja vastusele (tl 60).
16.Vastustaja esitas 1. detsembril 2016 täiendavad seisukohad kaebaja vastuväidete osas (tl 64).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
17.Kaebaja on seisukohal, et Tartu Vangla peab talle andma teleri kambrisse, esitades järgmised põhjendused.
17.1.Tartu Vangla tekitas teleri lõhkumisega kaebajale kahju. Tartu Vangla laos on ka varem telereid purunenud ja on alust eeldada, et seda on tehtud hooletusest.
17.2.Vangla tegevuse tõttu ei saa kaebaja vaadata telerit.
17.3.Vangla võib anda asendusteleri või parandada kaebaja teleri.
17.4.Kaebaja ei ole telekat ise lõhkunud. Vastustaja oleks algatanud sellisel juhul distsiplinaarmenetluse. Ei ole eluliselt usutav, et kaebaja oleks telekat lõhkudes sellest ise vastustajat teavitanud, sest sellele oleks järgnenud karistus. Ei ole ka eluliselt usutav, et kaebaja oleks sellisel juhul soovinud salvestada materjali, mis oleks talle kahjulik.
18.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ning menetluskulud kaebaja kanda, põhjendades oma seisukohti lühidalt järgmiselt.
18.1.Tartu Vangla ei nõustu kaebaja seisukohaga, et kuna varasemalt on ka vangla laos telereid purunenud, siis on alust eeldada, et seda tehti hooletusest ka kaebaja teleriga.
18.2.Kaebaja saabus Tartu Vanglasse 17. detsembril 2014. Kuivõrd elektriseadmed võivad kinnipeetaval kambris olla üksnes vanglateenistuse ametniku loal, siis seadmele turvakleebiste paigaldamine ning seadme tehnilise seisukorra kontrollimine toimub enne seadme kambrisse andmist. Seetõttu puuduvad andmed selle kohta, millises tehnilises seisukorras oli kaebaja teler Tartu Vanglasse saabudes.
18.3.Kaebaja telerit ja selle tehnilist seisukorda kontrolliti 14. märtsil 2016. Kontrolli teostanud Peeter Tiiratsi kinnitusel veendus tema teleri tehnilises seisukorras ning paigaldas turvakleebised (tl 39). Teleri ülevaatuse ajal korpuse põhjas vigastusi ja auku
3-16-1109 ei olnud. Sellist vigastust nägi P. Tiirats esmakordselt teleri uuel ülevaatamisel 4. aprillil 2016.
18.4.Teleri korpuses oleva augu ja selle servade kujust lähtuvalt ei ole saanud selline vigastus tekkida hooletust ümberkäimisest. Sellise vigastuse ja selle servade kuju viitab füüsilise jõu kasutamisele seadme põhjast konkreetse tüki eemaldamiseks ja seeläbi teadlikule tegevusele. Puudub igasugune põhjus, miks peaks vangla kaebaja teleri selliselt lõhkuma, mistõttu ei ole tõsiseltvõetav vangla tahtlik tegevus teleri lõhkumisel. Ainuüksi varasemalt aset leidnud juhtudele tuginedes ei saa automaatselt järeldada, et ka kaebaja teler on laos kahjustada saanud. Sellise järelduse tegemiseks tuleb hinnata konkreetseid asjaolusid ning tuvastada vastustaja õigusvastane tegevus, mis käesoleval juhul puudub.
18.5.Vaidlusaluse teleri näol on tegemist kaebaja isikliku esemega. Vangistust reguleerivatest õigusaktidest ega ka Tartu Vangla kodukorrast ei tulene isikule keeldu lõhkuda oma isiklikke esemeid. Isikul on vaba tahe otsustada, mida tema oma isiklike esemetega teeb ning isikliku eseme lõhkumise fakti osas distsiplinaarvastutust ei järgne.
18.6.Teavitades vanglat teleril lahti tulnud kleebisest ning august teleris, täitis kaebaja Tartu Vangla kodukorra p-s 8.4.4. sätestatud kohustust. Ei ole kahtlust, et telerilt lahti tulnud kleebis on kergemini märgatav ning avastatav kui teleri põhjas olev auk. Seetõttu on ka mõistetav, et kaebaja teavitas vanglat lahti tulnud kleebisest ning ka august teleris, sest kleebise vahetusel oleks ilmnenud põhjas olev auk. Sellele võinuks aga tõesti järgneda distsiplinaarvastutus seoses katkise elektriseadme kambris hoidmisega.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
19.Kohtu menetlusse on jäänud kaebaja nõue Tartu Vangla toimingu õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamiseks. Kaebaja soovib, et vastustaja parandaks temalt ära võetud teleri või asendaks selle teise teleriga. Kaebaja kahju hüvitamise nõue on tagastatud, kaebaja ei ole seda vaidlustanud ja seetõttu on selles osas kohtumäärus jõustunud. Eelnevast tulenevalt ei peatu kohus enam kahju hüvitamise teemal.
20.Kohus, hinnanud poolte seisukohti, asjassepuutuvaid õigusnorme ja kohtupraktikat ning asjas esitatud tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses, on seisukohal, et kaebaja nõue on alusetu ja tema kaebus ei kuulu rahuldamisele. Kohus nõustub vastustaja seisukohtadega ega pea vajalikuks neid kõiki korrata.
21.Heastamiskaebuse aluseks on kaebaja õigusi rikkuvate tagajärgede tekitamine haldusakti või toiminguga (RVastS § 11 lg 3). Riigikohtu halduskolleegium selgitas 10. märtsi 2015. a otsuses asjas nr 3-3-1-83-14 (p 17), et heastamiskaebuse rahuldamine on võimalik juhul, kui kaebaja õigusi on kaebuses kirjeldatud viisil rikutud ning rikkumist on võimalik kaebaja soovitud viisil heastada. Sellest tulenevalt tuleb kohtul esmalt tuvastada, kas Tartu Vangla rikkus kaebaja õigusi kaebuses kirjeldatud viisil.
22.Kaebaja väidab, et Tartu Vangla on tema televiisori lõhkunud. Kaebaja leiab, et kuna ka varem on Tartu Vangla laos telereid purunenud, on alust eeldada, et seda on tehtud hooletusest ka kaebaja teleriga.
23.Poolte vahel pole vaidlust selles, et kaebaja teleri Philips korpuse põhjas on ristküliku kujuline auk (tl 40). Vaidlust pole ka selles, et varasemalt on Tartu Vanglas esinenud juhtumeid, kus laos on kinnipeetava teler kahjustada saanud (tl 34p). Siiski nõustub kohus vastustajaga, et
3-16-1109 ainuüksi varasemalt aset leidnud juhtudele tuginedes ei saa automaatselt järeldada, et ka kaebaja teler on laos kahjustada saanud.
24.Asja materjalidest nähtub, et 25. veebruaril 2016 andis vangla inspektor-kontaktisik loa kaebajale teleri kasutamiseks; spetsialist kontrollis seadme 14. märtsil 2016; televiisor koos toitejuhtme ning antennikaabliga anti kaebajale laost kätte 16. märtsil 2016 (tl-d 35-35p). Kohtu hinnangul on hooldusjuhi P. Tiiratsi 4. augusti 2016. a seletusega (tl 39) tõendatud, et kaebaja teler oli enne 14. märtsi 2016 vigastusteta. Nii märkis hooldusjuht oma seletuskirjas, et R. Ainsare teleri korpusel ta 14. märtsil 2016 vigastusi ega auku põhjas ei näinud. Sellise vigastuse avastamisel ei oleks ta teleri kambrisse andmist kooskõlastanud.
25.Samuti saab nõustuda P. Tiiratsi selgitusega, et augu kuju ja selle servi hinnates ei saanud selline vigastus tekkida hooletust ümberkäimisest või teleri kukkumisest. Põhja all olev õhutusava rest on lihtsalt sisse surutud. Ka kaebaja on 24. augusti 2016. a vastuses kohtule nõustunud sellega, et auk on tekitatud tahtlikult, märkides, et „Kui vaadata pilti siis on seal tõesti näha et see auk on tekitatud tahtlikult sest see on sellises „kahtlases“ kohas ja hooletusest sellist auku ei saa eriti loogiliselt tekkida./---/ Aga kindel on siin see et see vigastus vangla tegevuse käigus tekkis ja mina seda ei teinud!“ (tl 47).
26.Seega on pooled kohtumenetluses jõudnud ühisele seisukohale, et auk teleri korpuses ei saanud tekkida hooletusest. Vastustaja poolt kohtule edastatud fotolt (tl 40) nähtub, et augu servade kuju viitab füüsilise jõu kasutamisele seadme põhjast konkreetse tüki eemaldamiseks ja seeläbi teadlikule tegevusele. Kohus nõustub vastustajaga, et puudub igasugune põhjus, miks peaks vangla kaebaja teleri korpuse tahtlikult lõhkuma.
27.Kaebaja leiab, et järgmised asjaolud tõendavad seda, et ta ise ei ole oma telerit lõhkunud (tl 60): 1) vastustaja oleks algatanud sellisel juhul distsiplinaarmenetluse; 2) ei ole eluliselt usutav, et sellisel juhul oleks kaebaja ise vanglat teavitanud; 3) ei ole eluliselt usutav, et sellisel juhul oleks kaebaja soovinud videosalvestisi kohtuasja materjalide juurde; 4) on eluliselt usutav, et vastustaja vaatas kahjunõude menetlemisel videosalvestisi. Kohus leiab, et need asjaolud ei eraldi võetuna ega kogumis tõenda seda, et teleri korpuse augu põhjustas Tartu Vangla. Vastustaja märgib õigesti, et isikliku eseme lõhkumise fakti osas distsiplinaarvastutust ei järgne. Seetõttu on kaebaja ekslikul seisukohal, et distsiplinaarmenetluse algatamata jätmist saab seostada sellega, et kaebaja ise oma telerit ei lõhkunud. Samuti nõustub kohus vastustajaga, et kinnipeetaval on Tartu Vangla kodukorra p-st 8.4.4. tulenevalt kohustus teavitada vanglat elektriseadme kahjustamisest. Nii sätestab kodukorra vastav punkt järgmist: „kinnipeetaval on keelatud elektriseadmeid ise remontida või ümber ehitada ning kohustus seadme purunemise korral või turvakleebisega varustatud elektriseadmete puhul turvakleebise kasutuskõlbmatuks muutumisel see koheselt ära anda. Elektriseadmed, mis on rikutud, muudetud, turvakleebised rikutud, ümber ehitatud või ekspluateerimisest ohtlikuks muutunud, kuuluvad äravõtmisele ja lattu paigutamisele.“. Kui kaebaja ei oleks vanglat teavitanud teleri korpuses olevast august, võinuks sellele järgneda distsiplinaarvastutus seoses rikutud elektriseadme kambris hoidmisega. Ka kaebaja väited videosalvestiste uurimise kohta kahjunõude menetlemisel on oletuslikud. Tartu Vangla on kaebajale 17. mail 2016 selgitanud, et kui vastavas menetluses leitakse, et on vajalik videosalvestiste vaatamine, siis teostatakse vastav toiming, pidades silmas seadusest tulenevaid nõudeid (tl 10). Tartu Vangla 30. mai 2016. a otsusest nr 1-13/55-2 ei nähtu, et menetluse käigus oleks ühe võimaliku tõendina uuritud videosalvestisi. Kohus peab eluliselt usutavaks, et kui vastustaja oleks kahjunõude menetlemisel uurinud videosalvestisi, siis oleks see kajastunud ka kahjunõude rahuldamata jätmise otsuses. Siiski märgib kohus, et vastustaja oleks võinud kaebajale selgitada, miks
3-16-1109 jäetakse videosalvestised tõendikogumist kõrvale ega hinnata seda. Selgitamata jätmine ei tingi aga siiski kaebuse rahuldamist. Kohtu hinnangul ei oleks videosalvestised kaebaja kambritest nr 1004 ja 1024 saanud tõendada seda, et vangla kahjustas kaebaja telerit laos.
28.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kaebaja oletuste kohta vangla õigusvastase tegevuse osas puuduvad igasugused tõendid. Seetõttu on täitmata heastamiskaebuse rahuldamise eeldus, et Tartu Vangla on R. Ainsare õigusi kaebuses kirjeldatud viisil rikkunud, mistõttu jääb kaebus rahuldamata.
29.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja pole kuludokumente ja menetluskulude nimekirja esitanud. Kaebaja vabastati kaebuse esitamise eest nõutavast riigilõivust Tartu Halduskohtu 29. juuni 2016. a määrusega. HKMS § 118 lg 3 sätestab, et kui menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud ja vastaspoolelt neid tema kasuks välja ei mõisteta, jätab kohus menetluskulud riigi kanda. Eeltoodust tulenevalt jääb riigilõiv, mille tasumisest kohus kaebaja määrusega vabastas, Eesti Vabariigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik
TARTU HALDUSKOHUS
Tartu kohtumaja
KOHTUOTSUS
EESTI VABARIIGI NIMEL
Haldusasja number Otsuse kuupäev Kohtunik Haldusasi Menetlusosalised Asja läbivaatamine
3-16-1109 20. detsember 2016 Kadri Palm Remo Ainsare kaebus Tartu Vangla tekitatud kahju hüvitamiseks ja toimingu õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamiseks Kaebaja – Remo Ainsar Vastustaja – Tartu Vangla Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Remo Ainsare kaebus rahuldamata.
2.Jätta Remo Ainsare menetluskulud Eesti Vabariigi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 19. jaanuaril 2017. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Vangla registreeris 25. veebruaril 2016 Remo Ainsare taotluse, milles ta soovis luba isikliku teleri kambris kasutamiseks (tl 35).
3-16-1109
2.Tartu Vangla inspektor-kontaktisik Raul Adari andis 25. veebruaril 2016 R. Ainsarele loa elektriseadme kasutamiseks, selgitusega: „Raha olemas, kui isik ei ole kartserist veel väljas, siis paigutada kartseri lattu.“ (tl 35). R. Ainsarele anti televiisor laost kätte 16. märtsil 2016 (tl 35p).
3.R. Ainsar esitas 22. märtsil 2016 taotluse, milles palus temale kambrisse antud teleri põhjas olev auk kinni kleepida, samuti vahetada teleril lahti tulnud kleeps (tl 36).
4.Tartu Vangla tunnistas 6. aprilli 2016. a otsusega nr 6-27/217-2 elektriseadme kasutamise loa kehtetuks, kuna seadme kasutamine kambris rikuks vangla sisekorraeeskirju (tl 37). Tartu Vangla selgitas, et teleri korpuses oleva augu tõttu ei vasta teler Tartu Vangla kodukorras elektriseadmetele kehtestatud nõuetele ja see paigutatakse lattu.
5.R. Ainsar esitas Tartu Vangla 6. aprilli 2016. a otsuse nr 6-27/217-2 peale vaide, mille vangla registreeris 8. aprillil 2016 numbriga 2-3/1212-1 (tl 3). Samuti esitas R. Ainsar kahjunõude, mille vangla registreeris 8. aprillil 2016 numbriga 1-13/55-1 (tl-d 4-8).
6.Tartu Vangla jättis 30. mai 2016. a otsusega nr 1-13/55-2 R. Ainsare kahjunõude rahuldamata (tl 9). Vangla selgitas, et kuna vigastatud korpusega elektriseade on kinnipeetavale keelatud, siis oli selle kasutamise loa kehtetuks tunnistamine õiguspärane ja täitmata on kahju hüvitamise nõude kohustuslik eeldus. Samuti ei kohusta vangistust reguleerivad õigusaktid vanglat kinnipeetavate elektriseadmeid parandama. Vanglale ei tulene kohustust anda kinnipeetavale, kellel isikliku elektriseadme kasutamise õigus puudub, kinnipeetavale soovitud elektriseade.
7.R. Ainsar esitas 31. mail 2016 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla vastu (tl-d 1-2). Kaebaja nõudis kahju hüvitamist kohtu äranägemisel või alternatiivselt Tartu Vangla kohustamist parandama tema teler või väljastama asendusteler kaebaja kambrisse.
8.Tartu Halduskohus jättis 9. juuni 2016. a määrusega R. Ainsare kaebuse käiguta ning andis tähtaja kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks (tl 14). Kohus selgitas, et mõistab R. Ainsare kaebust selliselt, et kaebaja on kohtule esitanud: 1) hüvitamisnõude, s.o taotleb mittevaralise kahju hüvitamist kohtu äranägemisel selle eest, et ta ei saanud pärast teleri äravõtmist 4. aprillil 2016, telerit vaadata; 2) heastamisnõude vangla toimingu õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamiseks, millest tulenevalt taotleb äravõetud teleri parandamist või selle asendamist. R. Ainsarel tuli kohtule teatada, kas kohus on tema kaebust ja kaebuses esitatud nõudeid õigesti mõistnud ning selgitada, millise riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg-s 1 sätestatud õigushüve kahjustamisega on väidetav mittevaraline kahju põhjustatud.
9.R. Ainsar esitas 16. juunil 2016 kohtule puuduste kõrvaldamise avalduse ning märkis, et RVastS § 9 lg-s 1 ei ole märgitud sellist õigushüve, mida vangla rikkus, kuid ta tugineb Riigikohtu praktikale ning leiab, et mittevaraline kahju seisneb isiku hingelises ja füüsilises kannatuses (kaotusvalu, nördimus, mure, hirm jne) (tl 17).
10.Tartu Halduskohus tagastas 29. juuni 2016. a määruse resolutsiooni p-ga 1 kaebuse osaliselt, s.o Tartu Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamise nõude osas (tl-d 23-24). Sama määruse resolutsiooni p-ga 2 vabastas kohus R. Ainsare riigilõivu tasumisest kohustusest kaebuse esitamisel ja p-ga 3 võttis kaebuse menetlusse Tartu Vangla toimingu õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamise nõudes (äravõetud teleri parandamiseks või selle asendamiseks).
3-16-1109
11.Tartu Vangla esitas 5. augustil 2016 kohtule vastuse kaebusele, milles palus jätta kaebus rahuldamata (tl 34).
12.R. Ainsar esitas 24. augustil 2016 kohtule taotluse, milles palub muuhulgas vanglalt välja nõuda videokaamerate salvestised kaebaja kambrite nr 1004 ja 1024 perioodi 16. märts kuni 4. aprill 2016 osas (tl 47).
13.Tartu Vangla selgitas 22. septembri 2016 vastuses kohtunõudele, et Tartu Vanglas ei ole säilinud jälgimiskaamera salvestisi ajavahemikust 16. märts kuni 4. aprill 2016 (tl 53). Vastustaja selgitas, et jälgimiskaamera salvestised säilivad kolm kuud.
14.Tartu Halduskohus keeldus 23. septembri 2016. a määrusega R. Ainsare poolt taotletud tõendite (videosalvestiste) kogumisest (tl-d 55-56). Kohus selgitas, et keeldub kaebaja taotluse rahuldamisest tõendite kogumiseks halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 62 lg 3 p-i 2 alusel, kuna videosalvestised ei ole säilinud.
15.R. Ainsar esitas 23. oktoobril 2016 vastuväited vastustaja vastusele (tl 60).
16.Vastustaja esitas 1. detsembril 2016 täiendavad seisukohad kaebaja vastuväidete osas (tl 64).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
17.Kaebaja on seisukohal, et Tartu Vangla peab talle andma teleri kambrisse, esitades järgmised põhjendused.
17.1.Tartu Vangla tekitas teleri lõhkumisega kaebajale kahju. Tartu Vangla laos on ka varem telereid purunenud ja on alust eeldada, et seda on tehtud hooletusest.
17.2.Vangla tegevuse tõttu ei saa kaebaja vaadata telerit.
17.3.Vangla võib anda asendusteleri või parandada kaebaja teleri.
17.4.Kaebaja ei ole telekat ise lõhkunud. Vastustaja oleks algatanud sellisel juhul distsiplinaarmenetluse. Ei ole eluliselt usutav, et kaebaja oleks telekat lõhkudes sellest ise vastustajat teavitanud, sest sellele oleks järgnenud karistus. Ei ole ka eluliselt usutav, et kaebaja oleks sellisel juhul soovinud salvestada materjali, mis oleks talle kahjulik.
18.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ning menetluskulud kaebaja kanda, põhjendades oma seisukohti lühidalt järgmiselt.
18.1.Tartu Vangla ei nõustu kaebaja seisukohaga, et kuna varasemalt on ka vangla laos telereid purunenud, siis on alust eeldada, et seda tehti hooletusest ka kaebaja teleriga.
18.2.Kaebaja saabus Tartu Vanglasse 17. detsembril 2014. Kuivõrd elektriseadmed võivad kinnipeetaval kambris olla üksnes vanglateenistuse ametniku loal, siis seadmele turvakleebiste paigaldamine ning seadme tehnilise seisukorra kontrollimine toimub enne seadme kambrisse andmist. Seetõttu puuduvad andmed selle kohta, millises tehnilises seisukorras oli kaebaja teler Tartu Vanglasse saabudes.
18.3.Kaebaja telerit ja selle tehnilist seisukorda kontrolliti 14. märtsil 2016. Kontrolli teostanud Peeter Tiiratsi kinnitusel veendus tema teleri tehnilises seisukorras ning paigaldas turvakleebised (tl 39). Teleri ülevaatuse ajal korpuse põhjas vigastusi ja auku
3-16-1109 ei olnud. Sellist vigastust nägi P. Tiirats esmakordselt teleri uuel ülevaatamisel 4. aprillil 2016.
18.4.Teleri korpuses oleva augu ja selle servade kujust lähtuvalt ei ole saanud selline vigastus tekkida hooletust ümberkäimisest. Sellise vigastuse ja selle servade kuju viitab füüsilise jõu kasutamisele seadme põhjast konkreetse tüki eemaldamiseks ja seeläbi teadlikule tegevusele. Puudub igasugune põhjus, miks peaks vangla kaebaja teleri selliselt lõhkuma, mistõttu ei ole tõsiseltvõetav vangla tahtlik tegevus teleri lõhkumisel. Ainuüksi varasemalt aset leidnud juhtudele tuginedes ei saa automaatselt järeldada, et ka kaebaja teler on laos kahjustada saanud. Sellise järelduse tegemiseks tuleb hinnata konkreetseid asjaolusid ning tuvastada vastustaja õigusvastane tegevus, mis käesoleval juhul puudub.
18.5.Vaidlusaluse teleri näol on tegemist kaebaja isikliku esemega. Vangistust reguleerivatest õigusaktidest ega ka Tartu Vangla kodukorrast ei tulene isikule keeldu lõhkuda oma isiklikke esemeid. Isikul on vaba tahe otsustada, mida tema oma isiklike esemetega teeb ning isikliku eseme lõhkumise fakti osas distsiplinaarvastutust ei järgne.
18.6.Teavitades vanglat teleril lahti tulnud kleebisest ning august teleris, täitis kaebaja Tartu Vangla kodukorra p-s 8.4.4. sätestatud kohustust. Ei ole kahtlust, et telerilt lahti tulnud kleebis on kergemini märgatav ning avastatav kui teleri põhjas olev auk. Seetõttu on ka mõistetav, et kaebaja teavitas vanglat lahti tulnud kleebisest ning ka august teleris, sest kleebise vahetusel oleks ilmnenud põhjas olev auk. Sellele võinuks aga tõesti järgneda distsiplinaarvastutus seoses katkise elektriseadme kambris hoidmisega.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
19.Kohtu menetlusse on jäänud kaebaja nõue Tartu Vangla toimingu õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamiseks. Kaebaja soovib, et vastustaja parandaks temalt ära võetud teleri või asendaks selle teise teleriga. Kaebaja kahju hüvitamise nõue on tagastatud, kaebaja ei ole seda vaidlustanud ja seetõttu on selles osas kohtumäärus jõustunud. Eelnevast tulenevalt ei peatu kohus enam kahju hüvitamise teemal.
20.Kohus, hinnanud poolte seisukohti, asjassepuutuvaid õigusnorme ja kohtupraktikat ning asjas esitatud tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses, on seisukohal, et kaebaja nõue on alusetu ja tema kaebus ei kuulu rahuldamisele. Kohus nõustub vastustaja seisukohtadega ega pea vajalikuks neid kõiki korrata.
21.Heastamiskaebuse aluseks on kaebaja õigusi rikkuvate tagajärgede tekitamine haldusakti või toiminguga (RVastS § 11 lg 3). Riigikohtu halduskolleegium selgitas 10. märtsi 2015. a otsuses asjas nr 3-3-1-83-14 (p 17), et heastamiskaebuse rahuldamine on võimalik juhul, kui kaebaja õigusi on kaebuses kirjeldatud viisil rikutud ning rikkumist on võimalik kaebaja soovitud viisil heastada. Sellest tulenevalt tuleb kohtul esmalt tuvastada, kas Tartu Vangla rikkus kaebaja õigusi kaebuses kirjeldatud viisil.
22.Kaebaja väidab, et Tartu Vangla on tema televiisori lõhkunud. Kaebaja leiab, et kuna ka varem on Tartu Vangla laos telereid purunenud, on alust eeldada, et seda on tehtud hooletusest ka kaebaja teleriga.
23.Poolte vahel pole vaidlust selles, et kaebaja teleri Philips korpuse põhjas on ristküliku kujuline auk (tl 40). Vaidlust pole ka selles, et varasemalt on Tartu Vanglas esinenud juhtumeid, kus laos on kinnipeetava teler kahjustada saanud (tl 34p). Siiski nõustub kohus vastustajaga, et
3-16-1109 ainuüksi varasemalt aset leidnud juhtudele tuginedes ei saa automaatselt järeldada, et ka kaebaja teler on laos kahjustada saanud.
24.Asja materjalidest nähtub, et 25. veebruaril 2016 andis vangla inspektor-kontaktisik loa kaebajale teleri kasutamiseks; spetsialist kontrollis seadme 14. märtsil 2016; televiisor koos toitejuhtme ning antennikaabliga anti kaebajale laost kätte 16. märtsil 2016 (tl-d 35-35p). Kohtu hinnangul on hooldusjuhi P. Tiiratsi 4. augusti 2016. a seletusega (tl 39) tõendatud, et kaebaja teler oli enne 14. märtsi 2016 vigastusteta. Nii märkis hooldusjuht oma seletuskirjas, et R. Ainsare teleri korpusel ta 14. märtsil 2016 vigastusi ega auku põhjas ei näinud. Sellise vigastuse avastamisel ei oleks ta teleri kambrisse andmist kooskõlastanud.
25.Samuti saab nõustuda P. Tiiratsi selgitusega, et augu kuju ja selle servi hinnates ei saanud selline vigastus tekkida hooletust ümberkäimisest või teleri kukkumisest. Põhja all olev õhutusava rest on lihtsalt sisse surutud. Ka kaebaja on 24. augusti 2016. a vastuses kohtule nõustunud sellega, et auk on tekitatud tahtlikult, märkides, et „Kui vaadata pilti siis on seal tõesti näha et see auk on tekitatud tahtlikult sest see on sellises „kahtlases“ kohas ja hooletusest sellist auku ei saa eriti loogiliselt tekkida./---/ Aga kindel on siin see et see vigastus vangla tegevuse käigus tekkis ja mina seda ei teinud!“ (tl 47).
26.Seega on pooled kohtumenetluses jõudnud ühisele seisukohale, et auk teleri korpuses ei saanud tekkida hooletusest. Vastustaja poolt kohtule edastatud fotolt (tl 40) nähtub, et augu servade kuju viitab füüsilise jõu kasutamisele seadme põhjast konkreetse tüki eemaldamiseks ja seeläbi teadlikule tegevusele. Kohus nõustub vastustajaga, et puudub igasugune põhjus, miks peaks vangla kaebaja teleri korpuse tahtlikult lõhkuma.
27.Kaebaja leiab, et järgmised asjaolud tõendavad seda, et ta ise ei ole oma telerit lõhkunud (tl 60): 1) vastustaja oleks algatanud sellisel juhul distsiplinaarmenetluse; 2) ei ole eluliselt usutav, et sellisel juhul oleks kaebaja ise vanglat teavitanud; 3) ei ole eluliselt usutav, et sellisel juhul oleks kaebaja soovinud videosalvestisi kohtuasja materjalide juurde; 4) on eluliselt usutav, et vastustaja vaatas kahjunõude menetlemisel videosalvestisi. Kohus leiab, et need asjaolud ei eraldi võetuna ega kogumis tõenda seda, et teleri korpuse augu põhjustas Tartu Vangla. Vastustaja märgib õigesti, et isikliku eseme lõhkumise fakti osas distsiplinaarvastutust ei järgne. Seetõttu on kaebaja ekslikul seisukohal, et distsiplinaarmenetluse algatamata jätmist saab seostada sellega, et kaebaja ise oma telerit ei lõhkunud. Samuti nõustub kohus vastustajaga, et kinnipeetaval on Tartu Vangla kodukorra p-st 8.4.4. tulenevalt kohustus teavitada vanglat elektriseadme kahjustamisest. Nii sätestab kodukorra vastav punkt järgmist: „kinnipeetaval on keelatud elektriseadmeid ise remontida või ümber ehitada ning kohustus seadme purunemise korral või turvakleebisega varustatud elektriseadmete puhul turvakleebise kasutuskõlbmatuks muutumisel see koheselt ära anda. Elektriseadmed, mis on rikutud, muudetud, turvakleebised rikutud, ümber ehitatud või ekspluateerimisest ohtlikuks muutunud, kuuluvad äravõtmisele ja lattu paigutamisele.“. Kui kaebaja ei oleks vanglat teavitanud teleri korpuses olevast august, võinuks sellele järgneda distsiplinaarvastutus seoses rikutud elektriseadme kambris hoidmisega. Ka kaebaja väited videosalvestiste uurimise kohta kahjunõude menetlemisel on oletuslikud. Tartu Vangla on kaebajale 17. mail 2016 selgitanud, et kui vastavas menetluses leitakse, et on vajalik videosalvestiste vaatamine, siis teostatakse vastav toiming, pidades silmas seadusest tulenevaid nõudeid (tl 10). Tartu Vangla 30. mai 2016. a otsusest nr 1-13/55-2 ei nähtu, et menetluse käigus oleks ühe võimaliku tõendina uuritud videosalvestisi. Kohus peab eluliselt usutavaks, et kui vastustaja oleks kahjunõude menetlemisel uurinud videosalvestisi, siis oleks see kajastunud ka kahjunõude rahuldamata jätmise otsuses. Siiski märgib kohus, et vastustaja oleks võinud kaebajale selgitada, miks
3-16-1109 jäetakse videosalvestised tõendikogumist kõrvale ega hinnata seda. Selgitamata jätmine ei tingi aga siiski kaebuse rahuldamist. Kohtu hinnangul ei oleks videosalvestised kaebaja kambritest nr 1004 ja 1024 saanud tõendada seda, et vangla kahjustas kaebaja telerit laos.
28.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kaebaja oletuste kohta vangla õigusvastase tegevuse osas puuduvad igasugused tõendid. Seetõttu on täitmata heastamiskaebuse rahuldamise eeldus, et Tartu Vangla on R. Ainsare õigusi kaebuses kirjeldatud viisil rikkunud, mistõttu jääb kaebus rahuldamata.
29.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja pole kuludokumente ja menetluskulude nimekirja esitanud. Kaebaja vabastati kaebuse esitamise eest nõutavast riigilõivust Tartu Halduskohtu 29. juuni 2016. a määrusega. HKMS § 118 lg 3 sätestab, et kui menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud ja vastaspoolelt neid tema kasuks välja ei mõisteta, jätab kohus menetluskulud riigi kanda. Eeltoodust tulenevalt jääb riigilõiv, mille tasumisest kohus kaebaja määrusega vabastas, Eesti Vabariigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.