Võlaõigus

150 eurot

5

01.10.2025

150 eurot

6

01.11.2025

150 eurot

7

01.12.2025

150 eurot

8

01.01.2026

150 eurot

9

01.02.2026

150 eurot

10

01.03.2026

150 eurot

11

01.04.2026

ˇ150 eurot

12

01.05.2026

150 eurot

13

01.06.2026

170 eurot

14

01.07.2026

170 eurot

15

01.08.2026

170 eurot

16

01.09.2026

170 eurot

17

01.10.2026

170 eurot

18

01.11.2026

170 eurot

19

01.12.2026

170 eurot

20

01.01.2027

170 eurot

21

01.02.2027

170 eurot

22

01.03.2027

170 eurot

23

01.04.2027

170 eurot

24

01.05.2027

170 eurot

25

01.06.2027

190 eurot

26

01.07.2027

190 eurot

27

01.08.2027

190 eurot

28

01.09.2027

190 eurot

29

01.10.2027

190 eurot

30

01.11.2027

190 eurot

31

01.12.2027

190 eurot

32

01.01.2028

190 eurot

33

01.02.2028

190 eurot

34

01.03.2028

190 eurot

35

01.04.2028

190 eurot

36

01.05.2028

190 eurot

37

01.06.2028

210 eurot

38

01.07.2028

210 eurot

39

01.08.2028

210 eurot

40

01.09.2028

210 eurot

41

01.10.2028

210 eurot

42

01.11.2028

210 eurot

43

01.12.2028

210 eurot

44

01.01.2029

210 eurot

45

01.02.2029

210 eurot

2 (4)

46

01.03.2029

210 eurot

47

01.04.2029

210 eurot

48

01.05.2029

210 eurot

49

01.06.2029

230 eurot

50

01.07.2029

230 eurot

51

01.08.2029

230 eurot

52

01.09.2029

230 eurot

53

01.10.2029

230 eurot

54

01.11.2029

230 eurot

55

01.12.2029

230 eurot

56

01.01.2030

230 eurot

57

01.02.2030

230 eurot

58

01.03.2030

230 eurot

59

01.04.2030

162.10 eurot

Kokku

11102,10 eurot

MENETLUSE KÄIK

Hageja esitas 06.02.2025 hagiavalduse kostja vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Inbank Finance AS (esialgne võlausaldaja) ja kostja 13.06.2022 tarbijakrediidilepingu nr L89008901960, mille alusel sai kostja laenu 10 000 eurot. Lepinguga lepiti kokku aastases intressimääras 8,90% aastas ja krediidi kulukuse määras 10,81%. Viivisemääras lepiti kokku 3 (4)

8,90% aastas. Kostja kohustus lepingust tulenevad kohustused täitma vastavalt lepingus kokku lepitule. Kostja oli viivituses 15.03.2023 osamaksega osaliselt ning 15.04.2023 ja 15.05.2023 täielikult. Kuivõrd kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, andis esialgne võlausaldaja 27.06.2023 kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks. Täiendava tähtaja jooksul kostja võlgnevust ei tasunud, mistõttu ütles esialgne võlausaldaja kostjaga lepingu 30.06.2023 üles ja loovutas nõuded hagejale. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 8755,41 eurot; intress 235,15 eurot; haldustasu 11,60 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 1257,44 eurot ning alates 07.02.2025 kuni põhinõude summas 8755,41 eurot täitmiseni lepingujärgses viivisemääras 8,9 % aastas; Pooled esitasid 13.03.2025 kohtule poolte vahel allkirjastatud kompromisslepingu (hageja esindaja allkirjastas digitaalselt ja kostja käsitsi), milles paluvad kohtul kompromiss kinnitada ning tsiviilasja menetluse lõpetada.

KOHTU PÕHJENDUSED

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus selle kinnitab. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohtu hinnangul ei ole kompromiss kohtule esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommete ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Kohtul ei ole alust jätta kompromissi TsMS § 430 lg 3 kohaselt kinnitamata. Pooled on kinnitanud teadlikkust TsMS §-s 432 nimetatud tagajärgedest ja seega ka kompromissi alusel tekkivatest poolte kohustustest. Seega saab kohus kompromissi kinnitada ja menetluse lõpetada ning ei ole vajadust eraldi selgitada kompromissi tulemusel tekkivaid õiguslikke tagajärgi. Menetlust lõpetavas lahendis otsustab kohus menetluskulude jaotuse. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Menetluskulud, mille jaotus ja hüvitamine pole poolte vahel kompromisslepingus kokku lepitud, jätta poolte endi kanda. Hageja taotleb poole menetluses tasutud riigilõivu, s.o 420 euro (840 eurot ÷ 2) tagastamist. TsMS § 150 lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja taotluse menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks ja tagastab hagejale pool hagimenetluses tasutud riigilõivust, s.o 420 eurot. TsMS § 433 lg 1 alusel võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse. Vastavalt TsMS § 661 lg-le 4 võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on kompromisslepingust nähtuvalt loobunud määruskaebuse esitamise õigusest. allkirjastatud digitaalselt Kaie Almere kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.