Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kaire Pikamäe, Ruth Plaks ja Virgo Saarmets
Otsuse tegemise aeg ja koht
8. detsember 2016, Tallinn
Haldusasja number
3-14-51496
Haldusasi
TK kaebus Tallinna Vangla tekitatud 10 000 euro suuruse mittevaralise kahju hüvitamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – TK Vastustaja – Tallinna Vangla, volitatud esindaja Kerli Lubja
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 29.01.2016 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Tallinna Vangla apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetluskulud apellatsiooniastmes jätta menetlusosaliste endi kanda.
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 09.01.2017, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
3-14-51496
2(5)
3-14-51496 Lähtuda tuleb kambri üldpinnast, mille hulka on arvestatud ka tualettruumi pindala. Vaidluse all on kinnipidamistingimused perioodil 22.12.2010-14.10.2011 ehk 297 päeval. 176 päeval oli kaebajale tagatud isiklikku põrandapinda vahemikus 2,5-3 m2 ning 121 päeval oli kaebajale tagatud isiklikku põrandapinda üle 3 m2. Suletud osakonnas viibis kaebaja sellest ajast kokku 204 päeval, millest 118 päeval oli talle tagatud isiklikku põrandapinda alla 3 m2 (vahemikus 2,5-3 m2). Kaebaja ei ole viidanud kinnipidamistingimuste osas tema olukorda raskendavatele tingimustele. Seega ei rikkunud vastustaja kaebaja õigusi ajal, mil kaebajale oli tagatud vähemalt 3 m2 arvestuslikku põrandapinda. Vaidlust pole selles, et kaebajale oli suletud osakonnas viibimise ajal tagatud igapäevane vähemalt 1-tunnine jalutuskäik värskes õhus. Muid võimalusi kambrist väljas viibida kaebajal ei olnud, v.a kohtumised lähedastega ja ametnikega. Samas olid kambri olmetingimused seadusele vastavad. Vastustaja väide sotsiaalprogrammides osalemise kohta ei ole asjassepuutuv, sest kinnipeeturegistrist nähtuvalt katkes sotsiaalsete oskuste treening, kui kaebaja viidi vahepeal üle Tartu Vanglasse. Sellest saab järeldada, et programm lõppes kaebaja jaoks hiljemalt 01.12.2010. Vaatamata mõningatele kompenseerivatele meetmetele (kohtumised, meelelahutus), ei olnud need piisavad ruumikitsikuse neutraliseerimiseks. Seega oli Tallinna Vangla tegevus õigusvastane kaebaja hoidmisel suletud osakonnas alla 3 m2 suuruse isikliku põrandapinnaga kambrites. Kaebajal ei olnud võimalik kahju vältida. Märgukirjad või nõuded ei oleks olukorda muutnud. Asjaolu, et kaebaja ei pöördunud enne kahju hüvitamise nõudmist vangla poole, saab arvestada hüvitise määramisel. Ka Riigikohus leidis lahendis nr 3-3-1-42-15, et arvestades vangla piiratud võimalusi ülerahvastatuse probleemi lahendamiseks, ei oleks esmaste õiguskaitsevahendite kasutamine tõenäoliselt aidanud kaebajal kahju ära hoida (p 24). Ehkki kaebaja viibis ka avatud osakonnas 58 päeva vältel tingimustes, kus talle oli tagatud arvestuslikku põrandapinda alla 3 m2, ei saa vastustaja tegevust pidada selles osas õigusvastaseks, kuna ruumikitsikust kambris leevendasid suuremad liikumisvõimalused ning pikaajaline kohtumine. Õigusvastaseks tunnistatud perioodidest oli pikim järjestikune periood, mil kaebaja oli sunnitud ruumikitsikuses viibima, 29 päeva. Sellise kohtlemise kogupikkus oli lühem kui pool aastat ning paljudel päevadel oli kõrvalekalle nõutavast isiklikust põrandapinnast väga väike. Seega ei tingi rikkumised praegusel juhul rahalise hüvitise väljamõistmist. Ka väidetav tervisekahju ei ole aluseks rahalise hüvitise väljamõistmisele, sest pole alust arvata, et see oli seotud vähese kambripinnaga. Kaebaja tasutud 300 euro suurusest riigilõivust tuleb Tallinna Vanglalt kaebaja kasuks välja mõista 119,10 eurot, sest kuivõrd vastustaja tegevus tunnistatakse õigusvastaseks 118 päeva osas, on kaebus rahuldatud 39,7% osas. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
3-14-51496 30.12.2010 oli kaebaja paigutatud üksinda 16,1 m2 suurusesse kambrisse, seejärel aga kambrisse, kus isiklikku põrandapinda oli 2,65 m2. Sellega muutusid kaebaja kinnipidamistingimused oluliselt. Kaebaja oleks saanud koheselt Tallinna Vangla poole pöörduda, kuid hakkas oma inimväärikuse alandamist tunnetama alles siis, kui tekkis teoreetiline võimalus Eesti riigilt raha saada. Praegusel juhul ei ole kaebetähtaja piiride laiendamine põhjendatud. Ka Riigikohus leidis 23.03.2005 lahendis nr 3-3-1-86-04, et vastutuse aluseks on õigusvastane tegu ise, mitte selle õigusvastasusest teada saamine. Seaduses sätestatud kaebetähtajad kaitsevad õiguskindlust ja piiravad võimalust, et kahju hüvitamine muutuks isiku jaoks teenimisvahendiks. RVastS § 17 lg-t 3 tuleb mõista selliselt, et isik peab kahju hüvitamise nõude esitama 3 aasta jooksul alates päevast, mil ta sai aru, kes ja millist kahju talle tekitanud on. Väärikust alandavatest tingimustest pidi kaebaja aru saama neisse tingimustesse sattudes. Riigikohtu seisukohast lahendis nr 3-3-1-93-13 ei ole praeguses asjas võimalik lähtuda, sest see viiks ebamõistliku ning kaebetähtaja olemuse ja eesmärgiga vastuolus oleva tulemuseni. Seisukoht, nagu oleks kahjunõue tähtaegne kogu kaebaja Tallinna Vanglas viibitud perioodi osas ainuüksi põhjusel, et see osaliselt kahjunõude esitamise seisuga kaebetähtaja sisse jääb, seab ohtu õiguskindluse põhimõtte. Tallinna Vangla seisukohta kinnitab nt Tartu Ringkonnakohtu 23.02.2016 lahend nr 3-14-50890. Ka Tallinna Ringkonnakohus leidis määruses nr 3-14-50779, et mittevaralise kahju ulatuse inimväärikust riivavates tingimustes viibimise eest oleks kaebaja saanud määrata ka kahjunõuet kolme aasta jooksul alates sellistesse tingimustesse sattumisest esitades. Seega ei olnud kahjunõue perioodi 22.12.2010-15.07.2011 osas tähtaegne, kuna kaebus esitati 16.07.2014. Halduskohus leidis ebaõigesti, et kaebaja ei oleks esmaste õiguskaitsevahendite kasutamisega saanud kahju ära hoida ega vähendada. Halduskohus lähtus Riigikohtu lahendist nr 3-3-1-4215, kuid Riigikohus ei selgitanud selles asjas, millel tugineb seisukoht, et vanglal olid ülerahvastatuse probleemi lahendamiseks piiratud võimalused. Pole mingit põhjust eeldada, et kohtupraktikast tuleneva vastava nõude olemasolul ei oleks Eesti vanglad suutnud koostöös ka enne VSKE § 6 lg 6 muutmist alates 01.01.2014 tagada kinnipeetavatele rohkemat põrandapinda. Kaebajal olnuks võimalus esitada vanglale erinevaid taotlusi, nt taotlus enda üleviimiseks teise vanglasse, teise kambrisse paigutamiseks, kambris suurema isikliku ruumi tagamiseks vmt. Taotluse rahuldamata jätmisel saanuks kaebaja pöörduda kohtusse, nõudes mh vastava regulatsiooni kohaldamata jätmist ja põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamist. Seega olid kaebajal tõhusad võimalused enda õiguste koheseks kaitseks. Kaebaja ei võtnud midagi ette ja lasi sisuliselt talle tekitatud kahjul suureneda. Sellise seisukohaga on nõustunud ka Tartu Ringkonnakohus 17.12.2015 lahendis nr 3-14-196.
3-14-51496 enam võimalik apellatsioonkaebuse raames taasavada. Seega jätab ringkonnakohus tähelepanuta vastustaja viited kaebetähtaja arvestamisega seonduvale kohtupraktikale.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe
/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks
/allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.